RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON MÄÄRUS 3-4-1-8-13 11. aprill 2013 Eesistuja Märt Rask, liikm

) § 181 kohaselt saab võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud, hääletada kompromissi tegemisel üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Pankrotiseaduse rikkumise tulemusena jäi sõlmimata kompromiss, mille järgi oleks võlausaldaja, kelle nõue oli pandiga tagatud, pidanud oma nõudest osaliselt loobuma.

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. novembri
3. aasta otsusega tsiviilasjas nr 2-11-21339 hagi ja tunnistas kehtetuks kostja võlausaldajate
4. aprilli
5. aasta üldkoosoleku otsuse, millega lükati kompromissettepanek tagasi. Maakohus leidis, et kompromissi ei oleks saanud kinnitada ka siis, kui pandiga tagatud nõudega võlausaldaja ei oleks kompromissi hääletamisel osalenud. Võlausaldaja nõude suurus ei oleks võimaldanud saavutada

§ 180

lõikes 3 sätestatud häälteenamust (kompromissi tegemiseks on vajalik, et selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast). Siiski otsustas maakohus, et kompromissi üle hääletamisel rikuti

§ 180

lõiget 2, kuna hääletamisel sai osaleda ka võlausaldaja, kelle nõue oli pandiga täielikult tagatud.

1. Kostja pankrotitoimkonna esimees esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
2. Tartu Ringkonnakohus tühistas
3. mai
4. aasta otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

§ 181

tuleb tõlgendada nii, et pandiga tagatud nõudega võlausaldaja ei võta pandiga tagatud nõude ulatuses hääletamisest osa juhul, kui tema õigusi kompromissettepanekuga üldse ei piirata või piiratakse pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanekut vähem kui 90 päevaks.

§-dest 181 ja 182 tuleneb, et pandiga tagatud nõuet ei ole võimalik ilma pandipidaja nõusolekuta kompromissiga vähendada.

§ 181

lõige 1 piirab pandipidaja õigust osaleda hääletamisel just seetõttu, et teiste võlausaldajate hääletamise tulemused ei saa mõjutada oluliselt tema nõuet.

§ 181

lõike 2 ja § 182 kohaselt niipea, kui kompromissettepanekuga soovitakse oluliselt piirata pandipidaja nõudeõiguse maksmapanekut, on pandipidajal kompromissi tegemisel hääleõigus. Seetõttu leidis pankrotihaldur õigesti, et kui kompromissiga soovitakse pandipidaja nõuet vähendada, on pandipidajal õigus hääletada. Seega ei rikutud kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel seadust. Lisaks märkis ringkonnakohus, et täidetud ei olnud ka kompromissi tegemise otsustamiseks vajalikud

§ 180lõikes 3 sätestatud miinimumnõuded.

8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Kaebuses leidis hageja muu hulgas, et

§ 180

ja § 181, mis piiravad kompromissi tegemist ja seega võlgniku õigusi, on vastuolus põhiseaduse (PS) § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Vastuolu õigusselgusega kinnitab asjaolu, et Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus asusid nende sätete tõlgendamisel vastandlikele seisukohtadele.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis
2. oktoobri
3. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4. Aktsiaselts VINNAL (pankrotis) juhatuse liige I. Tšižikov esitas
5. märtsil 2013 Riigikohtule taotluse tunnistada

§ 180

ja § 181 põhiseaduslikkuse järelevalve korras vastuolus olevaks PS § 13 lõikes 2 sätestatud õigusselguse nõudega. Taotlus saabus Riigikohtusse

1. märtsil
2. TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED
3. Taotluse esitaja märgib, et kuna Riigikohus jättis tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, siis jäi läbi vaatamata ka põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus, mille ta selles kohtuasjas oli esitanud. Ka ei ole tal enam muid võimalusi oma põhiõigusi kaitsta. 12.

§ 180

ja § 181, mis piiravad võlgniku õigusi sellega, et piiravad kompromissi tegemist, on vastuolus PS § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega. Vastuolu õigusselgusega kinnitab asjaolu, et Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus asusid nende sätete tõlgendamisel vastandlikele seisukohtadele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve taotlust. Erandjuhul saab isik siiski – tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikast – pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust saada kohtulikku kaitset. See tähendab olukorda, kus riik ei ole taganud põhiõiguste kaitse võimalust korralises kohtumenetluses, mis oleks õiglane ja kaitseks tõhusalt isiku õigusi. Sellest tulenevalt on juhul, kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on tagatud, tema individuaalkaebus lubamatu. Kaebus on lubamatu olenemata sellest, kas individuaalkaebuse esitamise ajaks on isik olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle võimaluse minetanud, st jätnud õigel ajal kasutamata. Eeltoodust lähtudes on Riigikohus pädev individuaalkaebust läbi vaatama üksnes juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. märtsi
3. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-15-10, punkt 12).
4. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt Riigikohtu ülejäänud kolleegiumidest kõrgemalseisev kohtuaste, kuhu saab edasi kaevata tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumi lahendite peale (vt selle kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
5. märtsi
6. aasta määrus kohtuasjas nr 3-4-1-19-08, punkt 14). Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna iseenesest alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
7. mai
8. aasta määrusest kohtuasjas nr 3-4-1-4-06, punkt 12).
9. Kolleegiumi hinnangul oli aktsiaseltsi VINNAL (pankrotis) juhatuse liikmel I. Tšižikovil piisavalt tõhus võimalus oma põhiõigusi kaitsta juba toimunud ja jõustunud otsusega lõppenud tsiviilkohtumenetluses. Esitatud individuaalne põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus on sisu poolest kaebus Tartu Ringkonnakohtu otsuse ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse peale, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kuigi taotluse esitaja leiab, et

§ 180

ja § 181 on vastuolus põhiseadusliku õigusselguse põhimõttega, on eelnevast menetlusest ja esitatud taotlusest näha, et sisuliselt ei ole ta rahul, et ringkonnakohus andis nendele sätetele teistsuguse tõlgenduse kui maakohus ja tühistas seetõttu taotluse esitaja jaoks soodsa maakohtu otsuse.

1. Seoses taotluse esitaja väitega, et kassatsioonkaebuses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus jäi läbi vaatamata, kuna Riigikohus jättis tema kassatsiooni menetlusse võtmata, juhib kolleegium tähelepanu oma
2. novembri
3. aasta määruse asjas nr 3-4-1-21-11 punktile
4. Kolleegium selgitas seal, et PS § 152 lõikest 1 tulenev kohustus jätta õigusakt kohaldamata, kui see on vastuolus põhiseadusega, hõlmab ka Riigikohut. Ka kassatsioonis võib esitada taotluse tunnistada regulatsioon või selle puudumine põhiseaduse vastaseks. Kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamisel hindab Riigikohus muu hulgas ka põhiseaduslikkuse järelevalve alustamise taotlust. Sellest, et Riigikohus määruses põhjendusi ei esita, ei saa teha järeldust, et kohus ei hinnanud kõiki kassatsioonkaebuses esitatud väiteid.
5. Kolleegiumi hinnangul oli aktsiaseltsi VINNAL (pankrotis) juhatuse liikmele I. Tšižikovile tagatud piisavalt tõhus võimalus taotleda kohtulikku kaitset põhiõiguste võimaliku rikkumise eest. Seetõttu ei ole Riigikohus pädev läbi vaatama taotlust tema õiguste rikkumise tuvastamiseks.
6. Lähtudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lõikest 2, tuleb taotlus jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Märt Rask, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jaak Luik, Jüri Põld