← Eesti

3-3-1-14-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-14-13

  1. aprill 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann V. L. kaebus Maksu- ja Tolliameti pea​direktori
  2. novembri
  3. a käskkirja nr 965-K seaduse​vastaseks tunnistamiseks, käskkirjaga määratud distsiplinaar​karistuse tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus haldus​asjas nr 3-11-2812 V. L. kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Rahuldada V. L. kassatsioonkaebus.
  7. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  8. juuni
  9. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri
  11. a otsus haldusasjas nr 3-11-
  12. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.
  13. Tühistada Maksu- ja Tolliameti peadirektori
  14. novembri
  15. a käskkiri nr 965-K ning ennistada V. L. teenistusse. Kohustada Maksu- ja Tolliametit välja arvutama ning välja maksma V. L.-le tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
  16. Välja mõista Maksu- ja Tolliametilt V. L. kasuks menetluskulu 3227 eurot 40 senti.
  17. Tagastada kautsjon.
  18. Asendada käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  19. Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektor alustas
  20. oktoobril 2011 distsiplinaarmenetluse seoses Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) ametniku V. L. poolt MTA infosüsteemi kasutamise korra nõuete võimaliku rikkumisega. MTA sisekontrolli osakond avastas, et ametnik on teinud tema ametiülesannetega mitteseotud päringuid MTA infosüsteemis ning edastanud MTA infosüsteemist dokumendid (ühe maksukohustuslase advokaadist esindaja koostatud dokument maksuhalduri menetluses olevas maksuasjas ning ametniku perekonna​liikme suhtes koostatud kontrollakt). V. L. seletuse kohaselt saatis ta dokumendi näidiseks oma tütrele, kuidas koostada vastuväiteid tema perekonnaliikme (tütre abikaasa) suhtes koostatud kontrollaktile.
  21. MTA peadirektori
  22. novembri
  23. a käskkirjaga nr 965-K karistati V. L. enne
  24. aprilli 2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) § 85 lg 1 p 5 ja § 118 lg-te 1 ja 2 aluse teenistusest vabastamisega
  25. novembrist
  26. Käskkirja järgi leidis distsiplinaarmenetluses tõendamist, et ametnik edastas konfidentsiaalseid andmeid sisaldava dokumendi (maksukohustus​lase J.V. vastuväited kontrollaktile) isikule, kellel polnud õigust saada dokumendis sisalduvat teavet. Käskkirja kohaselt rikkus ametnik sellega MTA sisekorraeeskirja p 9.1, MTA infosüsteemi kasutamise korra p 9.1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 lg 1, milles sätestatakse riigi- ja ärisaladuse, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvate andmete ning muu konfidentsiaalsena saadud informatsiooni saladuse hoidmise kohustus. Täites teenistuskohustusi mittenõuetekohaselt, pani V. L. toime distsiplinaarsüüteo ATS v.r § 84 p 1 tähenduses. Nimetatud kohustuste rikku​mist käsitatakse MTA sisekorraeeskirja p 9.
  27. kohaselt teenistuskohustuste jämeda rikkumisena. Karistuse valiku põhjendusena märgiti käskkirjas, et oma käitumisega on ametnik seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse maksumaksjate andmete hoidmisel. Samuti märgiti käskkirjas, et riigi​teenistus, eriti teenistus maksuhalduri juures, seab ametniku käitumisele kõrgendatud nõudmised ning MTA ametnikud peavad tavakodanikust enam olema võimelised aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ja tagajärgedest. Käskkirjas viidati ka ametniku vahetu ülemuse antud ise​loomus​tusele.
  28. V. L. esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles MTA
  29. novembri
  30. a käskkirja seaduse​vastaseks tunnistamist ja tühistamist, enda teenitusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Kaebaja leidis, et ta ei saanud distsiplinaarmenetluses piisavalt teostada oma õigust olla ära kuulatud. Kaebaja ei teadnud, et menetlust alustati tütrele dokumentide edastamise tõttu. Menetlust toimetanud ametnik ei koostanud kokkuvõtet tuvastatud asja​olude ja etteheidetavate rikkumiste kohta, millele kaebajal olnuks võimalik esitada oma vastu​väited ja arvamus. Kaebaja ei mõistnud, et talle võidakse määrata rangeim karistus. Karistuse määramise käskkiri on motiveerimata ning sellest ei nähtu kaalutlused ja põhjendused, millest karistuse valikul lähtuti. Esitatud põhjendused on üldist laadi ega arvesta kaebaja teo olemust ning kaebaja isikut (eelnevat teenistuskäiku, pikaajalist teenistusstaaži, tema kohta antud iseloomustust). Käskkirjast ei tulene, et vastustaja oleks käsitlenud süü vormi või teo toimepanemise asjaolusid. Vastustaja kaalumisvea tõttu seab kaebaja kahtluse alla talle määratud karistuse õiguspärasuse, sh proportsionaalsuse.
  31. Tallinna Halduskohus jättis
  32. juuni
  33. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2812 kaebuse rahuldamata järgmiste põhjendustega: 1) vastustaja on menetlenud süütegu õigusaktides ettenähtud korras, kohaldanud õiguspäraselt uurimis​põhimõtet ja kaalutlusreegleid ning täitnud põhjendamiskohustust; 2) teenistuskohustuste tõttu teatavaks saanud informatsiooni hoidmise kohustus tulenes nii ATS § 59 lg-st 1 kui ka MKS § 26 lg-st 1, MTA sisekorraeeskirja p-st 9.1, MTA infosüsteemide kasutamise korra p-st 9.1 ning kaebaja ametijuhendi p-dest 5.2 ja 8.3 Kaebajale on süüks arvatud, et ta edastas konfidentsiaalseid andmeid sisaldava dokumendi selles sisalduva teabe teadasaamiseks mitte​õigustatud isikule; 3) kaebajale kui pikaajalise staažiga ametnikule ei saanud teo olemus olla mõistetamatu; 4) karistus vastab teo raskusele ning selle valikul on arvestatud kaebaja eelnevat käitumist. Karistuse määramisel on arvesse võetud, et MTA sisekorraeeskirja kohaselt on selline rikkumine määratletud jämeda rikkumisena ning asjaolu, et ametnik on seadnud kahtluse alla maksuhalduri usaldusväärsuse andmete hoidmisel. Vastustaja on rõhutanud riigiteenistuse erilisust, eriti teenistuse puhul maksuhalduri juures. Karistuse valiku põhjendamisel on lähtutud ka vahetu juhi koostatud iseloomustusest; 5) ärakuulamiskohustus distsiplinaarmenetluses on täidetud. Ametnik on saanud etteheidetava teo kohta anda seletuse. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidega tutvumisel (
  34. oktoobril 2011) märkis kaebaja, et ta ei soovi midagi lisada. Tunnistaja ütluse kohaselt oli materjali tutvustamisel juttu võimalikust karistusest, milleks võis olla ka teenistusest vabastamine; 6) distsiplinaarmenetluse käigus ei ole sekkutud erakirjavahetusse. Kõnealused dokumendid saadeti kasutades teenistuskoha elektronposti aadressi ning tööandja vahendeid, mida tuleb kasutada sihi​päraselt teenistusülesannete täitmiseks. MKS § 26 lg-s 1 sätestatud maksusaladuse kaitsmise kohustuse täitmiseks on maksuhalduril seaduses sätestatud alustel ja korras õigus kontrollida teenistuja poolt asutusele kuuluvate infosüsteemi vahenditega koostatud dokumente või sõnumeid, sh elektronposti teel edastatavaid sõnumeid (MTA peadirektori
  35. detsembri
  36. a käskkirjaga nr 389-P kinnitatud "Maksu- ja Tolliameti infoturbepoliitika" p 15). Kontrollimisel saadud teave on kohtumenetluses lubatud tõend.
  37. Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldatakse. Apellandi hinnangul pole teda nõuetekohaselt teavitatud distsiplinaarmenetluse läbiviimisest teo osas, mille eest talle karistus määrati, ning vastustaja pole taganud talle õigust olla ära kuulatud. Distsiplinaarmenetluses tõendeid kogudes on rikutud õigust sõnumite saladusele. Halduskohus ei põhjendanud, miks ta peab määratud distsiplinaarkaristust õigus​päraseks ja proportsionaalseks. Apellant leidis, et karistus ei vasta teo olemusele ning vastustaja põhjendused karistuse valikul pole individualiseeritud ega arvesta apellandi isikut.
  38. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  39. detsembri
  40. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused: 1) distsiplinaarmenetluses tõendeid kogudes ei ole riivatud kaebaja õigust sõnumi saladuse kaitsele. E-kirjade saatmise fakti kohta andmete kogumisel meiliserveri logi kontrollimise teel ei selgu kirja​vahetuse täpne sisu, vaid kirja saatmise fakt, osapooled, aeg, kirja pealkiri ja manuse nimi. Ka kirju avamata oli võimalik tõendada, kellele ja milliseid dokumente saadeti. Seega ei eelda logifailiga tutvumine kohtu luba. Selgitused kirjade ja lisade sisu kohta andis apellant ise distsiplinaar​menetluses. E-kirjade avamiseks ei ole asutusel seaduslikku alust ja nende tõenditena distsiplinaar​asja juurde võtmine oli õigusvastane, kuid süütegu oli tõendatud ka muude tõenditega; 2) distsiplinaarmenetluse esemeks olevad küsimused olid kaebajale piisavalt teada ja tal oli võimalik tütrele saadetud e-kirjades lubamatute andmete edastamisega seonduvat menetluse käigus selgitada; 3) ametnikule selgitati distsiplinaarmenetluses kogutud dokumentide tutvustamisel, et ettepanekut karistuse liigi osas ei tehta, vaid see jääb peadirektori otsustada. Seega pidi ametnik arvestama võimalusega, et talle võidakse määrata mis tahes seaduses ette nähtud karistus; 4) käskkirja andmisel on karistuse valikut kaalutud. Valitud karistus on süüteo iseloomu ja asja​olusid arvestades põhjendatud. Kuigi teabe edastamise ajendit pole käskkirjas kahtluse alla seatud, ei saa see mõjutada hinnangut teole ja karistuse valikule. Distsiplinaarkaristuse määramisel on oluline, et maksuhaldur ei saa enam ära hoida andmete edasist levimist, kui need on kord juba maksu​halduri kontrolli alt väljunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  41. Kassatsioonkaebuses palub kaebaja tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus, st tunnistada teenistusest vabastamine seadusevastaseks ning tühistada vaidlustatud käskkiri, ennistada kassaator teenistusse ning teha Maksu- ja Tolliametile ette​kirjutus teenitusest puudutud aja eest saamata tasu suuruse arvutamiseks ja tasu välja​maksmiseks. Kassaator palub vastustajalt tema kasuks välja mõista kohtumenetluses kantud menetlus​kulud. Kassaator on esitanud ka taotluse asendada HKMS § 175 lg-st 3 tulenevalt Riigi​kohtu lahendis kaebaja nimi initsiaalidega ning jätta avaldamata muud andmed, mis võimaldavad kaebajat üheselt identifitseerida. Kassatsioonkaebuses on esitatud järgmised põhjendused: 1) ametnikku ei teavitatud nõuetekohaselt distsiplinaarmenetluse alustamisest ning menetluse läbi​viimisel polnud tõhusalt tagatud menetlusaluse isiku õigus olla ära kuulatud. Distsiplinaarmenetlust ei alustatud selle teo uurimiseks, mille eest määrati juurdluse tulemusena karistus. Seda, et kaebajale heidetakse ette ka tegu, mille eest lõpuks karistus määrati, sai ta teada juba käimasoleva distsipli​naarmenetluse ajal. Talle esitati nimetatud sündmuse kohta küsimusi, kuid ei teatatud, et tegu on distsiplinaarmenetluse esemega ja tagajärjeks võib olla teenistusest vabastamine. Kaebajale tutvustati küll distsiplinaarmenetluse materjale, kuid mitte selle tulemusi; 2) vastustaja on jätnud karituse määramisel ja karistuse liigi valikul teostamata kaalumise, käskkirja põhjendustest nähtuvalt ei ole arvestatud kaebaja isikut. Karistus ei vasta teo asjaoludele ega ole seega proportsionaalne. Kehtivast õigusest ei tulene, et mis tahes maksusaladust sisaldavate andmete avaldamine toob vältimatult kaasa rangeima distsiplinaarkaristuse kohaldamise; 3) karistatavat tegu on tõendatud lubamatu tõendiga, mille kogumisel on riivatud isiku õigust sõnumi saladuse kaitsele. Pelgalt saadetud elektronkirjade logist, mis sisaldab andmeid kirja saatja, saaja, saatmise aja ja koha kohta ega ka saadetud kirjade pealkirjast ning manuses olnud doku​mentide nimetusest ei saanud tuleneda, et kaebaja oleks edastanud kolmandatele isikutele maksu​saladust sisaldavat informatsiooni. Ka ringkonnakohus möönis, et kaebaja e-kirjade võtmine distsipli​naar​asja juurde oli õigusvastane. Seonduvalt õigusvastase teenistusest vabastamisega kaasneva hüvitise maksmisega ATS v.r § 135 lg 1 alusel leiab kassaator, et kuna vastustajale (Maksu- ja Tolliamet) on kättesaadavad andmed talle teenistusest sunnitult puudutud ajal teise tööandja poolt makstud töötasu kohta, on Riigikohtul võimalik teha vastustajale ettekirjutus summa suuruse arvutamiseks ja väljamaksmiseks ning puudub vajadus saata selle nõude osas haldusasi halduskohtule läbivaatamiseks.
  42. MTA vastuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus on oma otsust piisavalt põhjendanud ning viidanud tõenditele, millel tema järeldused tuginevad. Vastustaja on karistuse määramisel lähtunud teo raskusest, toimepanemise asjaoludest ja ametniku eelnevast käitumisest. Süüteo koosseisust tulenevalt on toime pandud raske süütegu, mis ei sea kahtluse alla üksnes teenistuja, vaid kogu ameti usaldusväärsust. Vastustaja on taganud kaebajale ärakuulamisõiguse. MTA arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud väljamõistmisele kuuluva raha​summa väljaarvutamiseks ettekirjutuse tegemine haldusorganile, kuna väljakujunenud kohtupraktika järgi on vastavasisuline tõendamiskoormus haldusakti vaidlustajal. Vastustaja on pidanud üle​määraseks ka õigusabikulude väljamõistmist taotletavas ulatuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  43. Asjas on vaidlustatud MTA käskkiri, millega kaebaja vabastati teenistusest, kuna ta edastas maksusaladust sisaldava dokumendi isikule, kellel polnud õigust sellist teavet saada. Käskkirja kohaselt rikkus kaebaja sellega MTA sisekorraeeskirja p 9.1, MTA infosüsteemi kasutamise korra p 9.1 ja MKS § 26 lg-t
  44. MKS § 26 lg 1 näeb ette, et maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus​kohustuste täitmisega (maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustuse sätestab ka MTA sisekorraeeskirja p 9.
  45. MTA infosüsteemi kasutamise korra p 9.1 kohaselt on teenistujal keelatud vaadata, kasutada või väljastada asutuse​sisest informatsiooni, mis pole avalik ja mis ei ole otseselt seotud tema tööülesannete täitmisega.
  46. Praegusel juhul seisnes kaebaja karistamise tinginud süütegu selles, et ametnik edastas elektron​posti teel oma tütrele maksukohustuslase J.V esindaja vandeadvokaat K.L poolt koostatud dokumendi (näidiseks, kuidas taolist dokumenti oma perekonnaliikme maksumenetluses koostada). Vaidlust ei ole selle üle, et kirjeldatud käitumine leidis aset. Kaebaja on aga seisukohal, et talle määratud karistus on ebaproportsionaalselt range ning selle määramisel ei ole vastustaja teostanud õiguspärast kaalumist. Samuti leiab kassaator, et distsiplinaarasja menetlemisel on rikutud tema menetluslikke õigusi ning süüteo tuvastamisel tugineti lubamatule tõendile.
  47. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu haldus​kolleegium on oma praktikas korduvalt selgitanud, et haldusorganil tuleb distsiplinaarmenetluse läbi​viimisel lähtuda ka haldusmenetlust reguleerivatest sätetest ja haldusmenetluse põhimõtetest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  48. oktoobri
  49. a otsus asjas nr 3-3-1-46-12, p 22).
  50. Ametnike distsiplinaarvastutuse puhul kohaldatav töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 lg 1 paneb karistuse määrajale kohustuse seaduses sätestatud võimalike karistuste hulgast valiku tegemisel kaaluda valitava karistuse vastavust süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  51. juuni
  52. a otsus asjas nr 3-3-1-35-02, p 12). Tulenevalt TDVS § 8 lg-st 1 on karistuse määramise õigust omav ametiisik kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma ning alles seejärel langetama otsustuse (eelpool viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-02, p 13). Iga süütegu tuleb käsitada unikaalsena ning seejuures arvestada selle toime pannud isikut ja tema käitumist iseloomustavat informatsiooni (Riigikohtu halduskolleegiumi
  53. novembri
  54. a otsus asjas nr 3-3-1-74-03, p 11). Seega peavad distsiplinaarkaristust määravast käskkirjast nähtuma lisaks süüteo kirjeldusele ka asjaolud ja kaalutlused, mida tööandja on karistamisel arvestanud, ning põhjendused karistuse määramise ja karistuse valiku kohta (eelpool viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-12 (p 27) ja seal viidatud lahendid).
  55. Distsiplinaarkaristuse määramine ja kohase karistuse valik on karistuse määramise õigust omava isiku diskretsiooniline otsustus. ATS v.r § 85 lg-s 1 loetletakse ametnikele määratavad distsiplinaarkaristused. Kui ametniku distsiplinaarsüütegu määratletakse teenistuskohustuste jämeda rikkumisena, annab ATS v.r § 118 lg 2 võimaluse kohaldada rangeimat distsiplinaarkaristust – teenistusest vabastamist – ka juhul, kui ametnikul ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastustaja on karistuse määramisel tuginenud MTA sisekorraeeskirja p-le 9.1, millest tuleneb, et maksusaladuse hoidmise kohustuse rikkumist teenistussuhte ajal käsitatakse teenistuskohustuste jämeda rikkumisena. Kolleegiumi praktikas on järjekindlalt leitud, et teenistusest vabastamine kui rangeim distsiplinaarkaristus ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil avaliku teenistuse seadus näeb ette põhimõttelise võimaluse distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamise, sh näiteks teenistus​kohustuste jämeda rikkumise korral (eelpool viidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-35-02, p 13, vt ka
  56. aprilli
  57. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-09 (p 14) ning
  58. märtsi
  59. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-96-10, p 12). Kolleegium leiab, et kui mingi tegu määratletakse jämeda rikkumisena, ei vabasta see ikkagi distsiplinaarkaristuse määrajat igakordsest kaalumiskohustusest sellise teo eest karistamise otsustamisel ja karistuse valikul. Eelnevalt viidatud kohtupraktika valguses tuleb TDVS § 8 lg-st 1 lähtuvalt arvestada selles loetletud asjaolusid.
  60. Vastustaja viitas käskkirjas kaebaja kohta tema ülemuse poolt antud iseloomustusele järgmiselt: "Tööülesanded on üldjuhul täidetud õigeaegselt. Talle pakub rohkem huvi kontrolli​protsess kui analüüs, kuid kontrollitulemuste vormistamine ei ole tema tugevaim külg. Kaas​kolleegidega on tal läbisaamine hea ja kui oskused lubavad, on ta ka abivalmis." Karistuse valikut põhjendades märkis vastustaja veel järgmist: "Karistusliigi valikul lähtus administ​ratsioon sellest, et riigiteenistus, eriti aga teenistus maksuhalduri juures, seab kõrgendatud nõudmised ametniku käitumisele. Maksuhalduri ees seisvate ülesannete iseloomu tõttu on õigus​tatud, et oma rolli tõttu ühiskonnas peavad MTA teenistuses olevad ametnikud tavakodanikest enam olema võimelised aru saama oma tegevuse laadist, tähendusest ja võimlikest tagajärgedest. Oma teoga on V. L. seadnud kahtluse alla MTA usaldusväärsuse hoida maksumaksjate andmeid saladuses."
  61. Kuigi MTA on käskkirjas märkinud, et talle antud kaalutlusõigust rakendades on ta iga​külgselt hinnanud distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjale ja isiku varasemat teenistus​ülesannete täitmist, ei nähtu kolleegiumi hinnangul vaidlustatud käskkirjast eelnevalt viidatud kohtu​praktikaga kooskõlas olevat üksikjuhtumi asjaolusid ning süüteo toime pannud isikut arvestavat kaalumist. Käskkirja põhjendustest ei selgu, kas ja kuidas kaebaja iseloomustus on mõjutanud karistuse valikut.
  62. Kolleegium leiab, et kirjeldatud kaalumisvea tõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ning tuleb tühistada. Kassaatori väited distsiplinaarmenetluse nõuete võimaliku rikkumise kohta ei mõjuta kolleegiumi lõppjäreldust.
  63. Kaebuse esitaja on taotlenud karistuse määramise käskkirja tühistamise korral enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist vastavalt ATS v.r § 135 lg-le
  64. Kuigi
  65. aprillist 2013 jõustunud avaliku teenistuse seadus ei näe üldreeglina õigusvastase teenistusest vabastamise korral õiguskaitsevahendina ette teenistusse ennistamist (erand on sätestatud ATS § 105 lg-s 4), ei välista kehtiv õigus, sh uue avaliku teenistuse seaduse rakendus​sätted seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel esitatud nõude rahuldamist. Eelnevale tuginedes tuleb rahuldada taotlus kaebaja teenistusse ennistamiseks ja talle tasu välja​mõistmiseks.
  66. Kassaatoril on õigus saada ATS v.r. § 135 lg 1 alusel tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Riigikohtu praktika (
  67. märtsi
  68. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-11, p 14) kohaselt on peetud võimalikuks arvata sel alusel makstavast hüvitisest maha tasu, mille isik on teenistusest sunnitult puudutud ajal omandanud oma tööjõu teistsuguse kasutamisega. Kolleegium on leidnud, et selle sätte alusel tasu väljamõistmine on eesmärgipärane ulatuses, mis ei too kaasa isiku põhjenda​matut rikastumist. Täpsemad juhised nõude suuruse kindlakstegemiseks ja tasu väljamõistmiseks esitas kolleegium viidatud lahendi p-s
  69. Viimati nimetatud lahendi p-s 22 leidis kolleegium, et eelistada tuleks summa kindlaksmääramist kohtu poolt, kellel on avaramad võimalused tõendite saamiseks ja asjaolude tuvastamiseks, kuid möönis ka HKMS § 167 lg-st 1 tulenevalt rahasumma kindlaksmääramise kohustuse panemist haldus​organile. Kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kuna praegusel juhul on vastustajaks Maksu- ja Tolliamet, kelle käsutuses on teave kassaatorile teenistusest sunnitult puudutud aja eest teise tööandja makstud tasu kohta, on mõistlik vältida kohtumenetluse jätkumist pelgalt välja​mõistetava summa väljaarvutamiseks. Eelnevale tuginedes teeb kolleegium Maksu- ja Tolliametile ettekirjutuse kassaatorile teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja mõistetava tasu suuruse väljaselgitamiseks ja maksmiseks.
  70. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigi​- kohtu otsusega rahuldatakse kaebus, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista ka menetlus​kulud. Kassaator on kandnud järgmised kulud õigusabile: halduskohtus 1075 eurot ja 80 senti (
  71. kd tl 113– 118), ringkonnakohtus 1386 eurot (
  72. kd tl 19–22) ning kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 1259 eurot 20 senti, st kokku 3721 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastavalt kolleegiumi väljakujunenud praktikale (
  73. detsembri
  74. a otsus asjas nr 3-3-1-54-12, p 25;
  75. veebruari
  76. a otsus asjas nr 3-3-1-66-12, p 19) ei saa vajalikud ja põhjendatud kohtu​menetluse kulud olla kõrgema astme kohtus reeglina suuremad, kui olid kulud madalamas astmes. Eelnevale tuginedes peab kolleegium põhjendatuks vähendada väljamõistmisele kuuluvaid apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulusid selliselt, et need ei ületaks esimese astme kohtus toimunud menetluse kulusid. Eelnevast tulenevalt on MTA-lt kassaatori kasuks välja​mõistetava õigusabikulu suuruseks 3227 eurot 40 senti.
  77. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 ls 1 alusel tagastada.
  78. Kassaator on HKMS § 175 lg-le 3 tuginedes esitanud taotluse Riigikohtu otsuses tema nime asendamiseks initsiaalidega ja muude andmete avaldamata jätmiseks, mis võimaldavad kaebajat identifitseerida. Nimetatud taotlus tuleb rahuldada. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.