3-1-2-8-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-2-8-13

1. aprill 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Yury Belyaevi väärteoasi LS § 227 lg 2 ja lg 5 p 1 järgi Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-11-4565 Politsei- ja Piirivalveamet, teistmisavaldus
4. aprill 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. jaanuari
7. a kohtuotsus Yury Belyaevi karistamises LS § 227 lg 2 ja lg 5 p 1 järgi ja saata väärteoasi selles osas Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Yury Belyaevile koostati väärteoprotokoll selle eest, et
10. oktoobril 2011 juhtis ta Tallinn-Narva maantee
11. kilomeetril mootorsõidukit, milles ta oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kiirusega 71+/- 6 km/h tunnis alas, kus lubatud sõidukiirus oli 30 km/h. Samuti kasutas ta 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus Y. Belyaev LS § 50 lg 5 p 3 ja EMÜ määruse nr 3821/85 art 15 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg-s 2 ja § 217 lg-s 1 sätestatud väärteod. Kohtuvälise menetleja
12. novembri
13. a otsusega karistati Y. Belyaevit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 45 trahviühikut ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks. LS § 217 lg 1 alusel karistati Y. Belyaevit rahatrahviga 15 trahviühikut.
14. Y. Belyaev esitas maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, taotledes enda karistamist juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahviga.
15. Viru Maakohtu
16. jaanuari
17. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kuna maakohtu otsuse peale kassatsiooni ei esitatud, see jõustus. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
19. jaanuaril 2013 esitas kohtuväline menetleja Riigikohtule teistmisavalduse ja taotluse teistmisavalduse tähtaja ennistamiseks. 4.
20. Avalduses märgitakse, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ei ole märgitud tegelikult kasutatud seadme numbrit. Tegelikult mõõdeti kiirust taatlemata seadmega, kuid protokolli kanti teise, taadeldud seadme number. Seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Tegemist on teistmisalusega VTMS § 180 p 5 mõttes. 4.
21. Avaldaja taotleb teistmisavalduse tähtaja ennistamist alljärgnevatel kaalutlustel. Ebaõigete mõõturi andmete protokolli kandmine tuvastati distsiplinaarmenetluses juba
22. märtsil
23. Ida prefektuuri prefekti kohustati koostöös Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhiga võtma seisukoht taatlemata kiirusemõõtjaga mõõdetud sõidukiiruse ületamise kohta koostatud väärteootsuste tühistamise osas. See ülesanne jäeti täitmata ning sellest sai Politsei- ja Piirivalveameti juhtkond teada alles
24. novembril
25. Seejärel alustati uut distsiplinaarmenetlust, millega tuvastatigi, et eelnevas distsiplinaarmenetluses antud ülesannet ei ole täidetud. Avaldaja leiab, et tähtaeg tuleb ennistada ka põhjusel, et vastasel korral satuvad taatlemata kiirusemõõturite kasutamisest saadud tõendi alusel kohtuotsusega karistatud isikud ebavõrdsesse olukorda võrreldes nendega, kelle osas on otsuse teinud kohtuväline menetleja, sest viimastest mitmete puhul on juba maakohus teinud õigeksmõistva kohtuotsuse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
26. Kriminaalkolleegium ennistas teistmisavalduse tähtaja
27. veebruari
28. a määrusega, millega võeti ühtlasi avaldus menetlusse.
29. Väärteomenetluse seadustiku § 180 p 5 kohaselt on teistmise aluseks oluline asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või määrust tehes ei teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib kaasa tuua väärteoasjas menetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise. Teistmisavalduse ja kohtuvälise menetleja poolt sellele lisatud materjali pinnalt saab arutatavas asjas esitatud teistmisavaldust pidada põhjendatuks. Väärteoasjas on selgunud, et Y. Belyaevi juhitud mootorsõiduki kiirust mõõdeti taatlemata seadmega, kuid kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kanti teise, taadeldud seadme number. Seetõttu ei ole mõõtetulemus jälgitav. Kuna kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on Y. Belyaevi toimepandud väärteo tõendamisel olulise tähtsusega, võib mõõtetulemuse ebausaldusväärsus kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et esineb VTMS § 180 p-s 5 ettenähtud alus väärteoasja menetluse uuendamiseks.
30. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 180 p-st 5 ja §-st 187, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
31. jaanuari
32. a kohtuotsuse Y. Belyaevi karistamises LS § 227 lg 2 ja lg 5 p 1 järgi ja saadab väärteoasja selles osas Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe