← Eesti

3-2-1-155-02

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-155-02 Otsuse kuupäev Tartu,

  1. jaanuar
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi Korteriühistu Maleva 27 hagi T.S vastu 7708 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus tsiviilasjas nr II-2-166/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Maleva 27 kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. detsember
  6. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
  7. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Kassatsioonkaebus rahuldada.
  11. Tagastada Korteriühistule Maleva 27 Nikolai Štšerbakovi nimel kassatsioonkaebuselt
  12. oktoobril
  13. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Hagiavalduse kohaselt hooldas ja haldas kuni
  15. maini
  16. a Kohtla-Järvel Maleva 27 asuvat elamut OÜ Iidla Maja ning edaspidi korteriühistu Maleva 27 (edaspidi KÜ Maleva 27). T.S on KÜ Maleva 27 liige.
  17. mai
  18. a korteriühistu üldkoosoleku otsusega jäeti teenustasu sama suureks kui see oli ajal, mil hoonet haldas OÜ Iidla Maja.
  19. a mais teatati kostjale, et teenustasu tuleb tasuda korteriühistu arvele.
  20. novembri
  21. a korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusega muudeti teenustasu arvestamise korda, millest teatati ka kostjale. Kostja ei ole alates
  22. maist
  23. a kuni
  24. maini
  25. a hagejale teenustasu maksnud. Hageja palus kostjalt välja mõista 7708 krooni 95 senti.
  26. Kohtla- Järve Linnakohtu
  27. märtsi
  28. a otsusega hagi rahuldati ning kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 7708 krooni 95 senti ja riigilõiv 709 krooni 60 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt informeeris hageja kostjat hooldustasu tasumise kohustusest korteriühistule õigeaegselt. Kostjal ei olnud õigust sõlmida
  29. mail
  30. a lepingut OÜ-ga Iidla Maja ega talle hooldustasu maksta. Kostja ei ole vaidlustanud
  31. mai
  32. a korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega kehtestati teenustasu arvestamise kord ja suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža arvel 2,2 m2 võrra. Kuigi hageja nõudis hooldustasu võlgnevuse tasumist, leidis kohus, et tegemist ei ole hooldus- või teenustasuga. Hagejal on nõudeõigus korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-s 1 sätestatud korteriühistu liikme osamaksu tasumiseks. Seda kinnitab ka asjaolu, et tasutud rahast on osa kasutatud teenuste eest maksmiseks, ülejäänud osa aga kantud ühistu reservfondi. Hageja on lähtunud kostja eluruumi üldpinnast 74,3 m2, kuid hooneregistri tõendi järgi on korteri üldpind 72,1 m
  33. Lähtudes ES § 2 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
  34. septembri
  35. a määrusega nr 36 kinnitatud eluruumidele esitatavatest nõuetest, ei ole lodža eluruum ja seetõttu ei arvestata lodžade üldpinda eluruumi üldpinna hulka. Kuna korteriühistu üldkoosolek otsustas eluruumide arvestuslikku pinda suurendada lodža arvel 2,2 m2 võrra, oli hagejal õigus lähtuda osamaksu arvestamisel kostja korteri üldpinna suurusest 74,3 m
  37. maist
  38. a kuni
  39. maini
  40. a arvestati kostjale osamaksu 13 371 krooni 60 senti. Kostja on tasunud 5403 krooni 5 senti, lisaks on võlast maha arvatud 269 krooni 60 senti. Seega oli kostja võlgnevus 7708 krooni 95 senti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  41. Viru Ringkonnakohtu
  42. oktoobri
  43. a otsusega muudeti linnakohtu otsust põhjenduste ja väljamõistetud summa osas ning kostjalt mõisteti ringkonnakohtu otsuses toodud põhjenduste kohaselt hageja kasuks välja 6270 krooni 85 senti ning riigilõiv 560 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt peab korteriomanik vastavalt KÜS §-le 151 lg 1 tasuma majandamiskulud, mis on korteriühistu vajalikud kulud ja kulud elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ Maleva 27
  44. mai
  45. a üldkoosoleku otsusega kehtestati kostja korteri teenustasuks 3.70 krooni/m
  46. Kostja korteri suurus on 72,1 m
  47. Kostja ei ole esitanud tõendeid teenustasu maksmise kohta, v.a
  48. a maist kuni augustini. Linnakohus rahuldas hagi õigesti, kuid väljamõistetud summat tuleb vähendada 1374 krooni 75 sendi võrra. Kolmanda isiku OÜ Iidla Maja esindaja seletuse ja kohtule esitatud arvete kohaselt tasus kostja
  49. a maist kuni augustini OÜ-le Iidla Maja 1374 krooni 75 senti. Selle summa osas on KÜ Maleva 27 ja OÜ Iidla Maja teinud tasaarvestuse. Hageja arvestas ebaõigesti teenustasu korteri üldpinnalt 74,3 m2, kuna hooneregistri tõendi järgi on korteri üldpind 72,1 m
  50. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista teenustasu 6270 krooni 85 senti. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
  51. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et teenustasu arvestamisel tuleb lähtuda vaid kostja korteri üldpinnast ja jätta arvestamata lodža pind. Korteriühistu üldkoosoleku
  52. mai
  53. a otsuse kohaselt tuli suurendada elamu kõigi korterite arvestuslikku pinda lodža pinna 2,2 m2 võrra. Seega oli kostja korteri üldpind 74,3 m
  54. Üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Ringkonnakohus on tühistanud üldkoosoleku otsuse ja väljunud sellega apellatsioonkaebuse piiridest. Ringkonnakohus on OÜ Iidla Maja seletusi ja kirjalikke tõendeid hinnates asunud seisukohale, et hageja ja kolmas isik on teinud tasaarvestuse. Hageja vaidles kolmanda isiku seletustele vastu. Kohtule esitatud kirjadest ei nähtu, et need on hagejale saadetud ja et ta on need kätte saanud. Samuti puuduvad tõendid tasaarveldatavate nõuete olemasolus kohta. Tõendamata on, et kostja tasus kolmandale isikule teenustasu 1374 krooni 75 senti. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole nende kuude eest kolmandale isikule tasunud ja kolmas isik ei saanud teha tasaarvestust.
  55. Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata, kuna tal pole korteriühistu ees võlgnevust. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  56. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada.
  57. Vaidlust ei ole selles, et kostja on korteriühistu liige. Riigikohus on korteriühistu liikmeks olekut käsitlenud
  58. märtsi
  59. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-00 (RT III 2000, 9, 93).
  61. mai
  62. a korteriühistu üldkoosoleku otsusega kehtestati teenustasu arvestamise kord, teenustasu suurust ei muudetud, kuid suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža arvel 2,2 m2 võrra. Esimese astme kohus tuvastas, et üldkoosoleku otsus võeti vastu kooskõlas korteriühistu põhikirjaga.
  63. novembril
  64. a vastu võetud KÜ Maleva 27 põhikirja p 29.1 järgi on ühistu liige kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Põhikirja p 44 järgi on ühistu juhtimisorganid liikmete üldkoosolek ja juhatus. Korteriühistu liikmena oli kostjal vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kostja ei ole seda võimalust kasutanud. Seega on otsus kehtiv ja seda tuleb täita.
  65. Ringkonnakohus lähtus kostja teenustasu arvutamisel hooneregistri tõendist, mille kohaselt kostja korteri üldpind oli 72,1 m2, ja jättis põhjendamatult kohaldamata
  66. mai
  67. a korteriühistu üldkoosoleku otsuse, millega suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža suuruse võrra.
  68. TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Ringkonnakohus vähendas linnakohtu väljamõistetud summat 1374 krooni 75 sendi võrra, kuna kostja olevat selle summa tasunud OÜ-le Iidla Maja ning viimane ja hageja olid selle summa osas teinud tasaarvestuse. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millised nõuded hageja ja OÜ Iidla Maja tasa arvestasid ning kuidas see mõjutab hageja nõuet kostja vastu. Ringkonnakohus on küll öelnud, et toetub linnakohtu toimikus asuvatele tõenditele, kuid ei ole nende sisu analüüsinud.
  69. Riigikohtul puudub TsMS 353 lg-st 3 tulenevalt võimalus hinnata kassatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendeid. Tõendeid võivad hinnata vaid esimese ja teise astme kohus. Neid tõendeid on võimalik esitada ringkonnakohtule asja uuel läbivaatamisel, kui on täidetud TsMS § 308 nõuded. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.