Obsah (9)

§ 339§ 337§ 177§ 3§ 326§ 344§ 390§ 175§ 361

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 3-1-1-38-13 16. aprill 2013 Eesistuja Priit

§ 339

lg 1 p 7), samuti ei vastanud kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (

§ 339lg 1 p 8).

Maakohtu otsuse terviktekst tehti kättesaadavaks hilinenult (

§ 339lg 1 p 10 ja lg 2).

M.R-ile esitatud süüdistus on puudulik ja rikub tema kaitseõigust. Kohtulik arutamine esimeses astmes oli kallutatud ja kohus keeldus kontrollimast välisriigis kogutud tõendite seaduslikkust.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrusega tühistati maakohtu otsus M-i tsiviilhagi rahuldamise ja R-i tsiviilhagi läbivaatamata jätmise osas ja kriminaalasi saadeti selles osas esimese astme kohtule uue kohtuotsuse tegemiseks samas kohtukoosseisus. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse Riigikohtule M.R kaitsja vandeadvokaat J. Leppik. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja samale kohtule uueks arutamiseks saatmist. Alternatiivselt taotleb kaebuse esitaja määruskaebuse arvestamist kassatsioonina ja maakohtu otsuse tühistamist ning asjas uue, õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 4.
5. Ringkonnakohtu määrusega lahendati M.R kriminaalasi süüküsimuses sisuliselt, kuigi

§ 337lg 1 p 1 seda ei võimalda.

Määrusega saab ringkonnakohus lahendada apellatsiooni vaid juhul, kui asja sisuline arutamine apellatsiooniõigust kasutanud isiku suhtes jätkub maakohtus (

337 lg 2 p 1 jj). Selles asjas ringkonnakohus kriminaalasja süüküsimuses maakohtule tagasi ei saatnud. Määruskaebus on Riigikohtule esitatud, järgides kassatsiooni esitamise nõudeid. Reeglina peab kriminaalasja sisulisel lahendamisel prevaleerima otsuse vorm. Kohtupraktikas on omaks võetud, et juhul kui lahend sisaldab küsimusi, mis tuleb vormistada otsuse vormis ja samal ajal küsimusi, mida võib lahendada määrusega, siis lahendatakse kõik küsimused ühtses menetlusdokumendis - kohtuotsuses. Määruskaebemenetlus piirab võrreldes kassatsioonimenetlusega isiku kaebeõigust oluliselt nii sisuliselt kui ka vormiliselt. Nii ei saa määruskaebemenetluses vaidlustada ringkonna sisulist otsustust isiku süüküsimuses. Samuti on 20 päeva võrra lühem kaebetähtaeg. 4.

1. On rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtumääruse tegemisel arvestati prokuratuuri kirjalikku apellatsioonivastust, mis oli esitatud pärast tähtaja möödumist. Tuleks kontrollida kirjaliku menetluse vastavust põhiseadusele, kui selles ei nähta ette võimalust esitada prokuratuuri või kannatanu kirjalikele seisukohtadele kirjalikke vastuväiteid. Prokuratuur esitas kassatsioonivastuse
2. novembril 2011, s.o kohtu poolt viimasel kirjalike seisukohtade esitamiseks antud tähtaja päeval kl 19.11, kui prokuratuuris oli tööpäev lõppenud.

§ 177

lg 6 kohaselt lõpeb tähtaeg tööaja lõppedes vastavas asutuses, kui toimingu teeb uurimisasutus, prokuratuur või kohus. Seega poleks ringkonnakohus tohtinud prokuratuuri hilinenult esitatud seisukohti määruse tegemisel arvestada. Kohus ja prokuratuur ei taganud süüdistatavale ega kaitsjale prokuratuuri vastuse peale vastuse esitamise õigust. 4.

1. Apellatsioonides esitatud väiteid, mille kohaselt M.R-ile esitatud süüdistus ei vasta formaalselt selles esitatud kuriteo koosseisule (KarS § 209 lg 2 p-d 2 ja 3), ei kontrollitud. M.R-ile esitatud süüdistuses puudub teokirjeldus, milles seisnes tema tegu kannatanute eksimusse viimisel. Süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo asjaolude ja esitatud süüdistuse erinevus on oluline ja välistab isiku süüdimõistmise kohtulikul uurimisel. 4.
2. Kohus on ebaõigesti kohustanud kaitsjat kontrollima välisriigis kogutud tõendite seaduslikkust. Ringkonnakohtu seisukoht, et välisriigis tõendite kogumise seaduslikkuses põhjendatud kahtluse tekkimisel peab kohtumenetluse pool ise osundama konkreetsele tõendi kogumise rikkumisele, ei tulene seadusest. Menetleja, kes kasutab tõendite kogumiseks rahvusvahelist menetlusabi, peab esitama asjakohased õigusnormid ja kohus peab välisriigi menetlusõiguse kohaldamisel seda võrdlema Eestis kehtivate menetlusõiguse printsiipidega. Esitatud tõenditest ei nähtu, milliseid menetlusõiguse norme on tõendite kogujad rakendanud. 4.
3. Ringkonnakohus leidis, et endiste süüdistatavate ütlused on lubatavad tõendid ka pärast seda, kui nad kriminaalasjas enam süüdistatavad ei ole. Sellega ei saa nõustuda. Juhul kui kohtuotsus tehakse pärast
4. septembrit 2011, saab kohus lähtuda vaid nendest tõenditest, mis täidavad minimaalsed standardid otsuse tegemise ajal kehtiva menetluseõiguse järgi. Kohtumenetlus ja isiku suhtes lahendi tegemine on üks tervik ja ei saa sõltuda pelgalt menetlustoimingu tegemise hetkest. Vastavalt

§-le 8 peab õiguse kohaldamine toimuma ühetaoliselt ja isiku õigusi parimal viisil kaitstes. 4.

1. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et R on loobunud enda hagist. Samas pole märgitud ühtegi põhjendust, miks ringkonnakohus ise ei saa lahendada seda küsimust ja mida veel peaks maakohus tegema, et otsustus vastu võtta. 4.
2. Pole esitanud põhistusi, miks pole rahuldatud apellatsioonis esitatud taotlust maakohtu otsuse muutmiseks menetluskulude, samuti kõigi apellatsioonimenetluses kantud õigusabi kulude osas.
3. Kassatsioonivastuses leiab riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. 5.
4. Ringkonnakohus on juhindunud kriminaalasja lahendamisel põhjendatult

§ 337lg 2 p-st 2.

Kohtuotsus on määrusega osaliselt tühistatud ja kriminaalasi saadetud tühistatud osas uuesti lahendamiseks esimese astme kohtule. Süüdistatava ega tema kaitsja õiguste riivet sellega ei kaasnenud. 5.

1. Arvestades asjaolu, et prokuröri tööaeg võib erineda ja tihti erinebki prokuratuuri kantselei tööajast, on prokuröri tööaja lõppemise sidumine kella 17.00-ga ning vastuse koostamise aja lugemine prokuröri tööaja väliseks meelevaldne. Prokurör on koostanud prokuratuuris oma tööajal ja oma ametikohustusi täites vastuse, edastanud selle ringkonnakohtu korraldava määruse p 2 kohaselt
2. novembril 2012 kohtule ning kohus pole rikkunud selle vastuvõtmisel ega selles esitatud seisukohtade arvestamisel kriminaalmenetlusõigust. 5.
3. Määruskaebuse esitaja kordab apellatsioonis esitatud seisukohti seonduvalt süüdistusakti erinevates punktides esitatud väidete ja nende vasturääkivuste, süüdistuse sisu ja süüdistatava süü tõendatuks lugemisega. Kohtud on neid seisukohti juba hinnanud ja neile põhistatud vastused andnud. 5.
4. Välisriigis toimetatavas kriminaalmenetluses riikidevahelise uurimisrühma tegevuse käigus kogutud tõendid ei ole lubamatud, vastavaid viiteid pole senises kohtumenetluses tuvastatud ning ringkonnakohus on samuti sellise seisukohaga põhjendatult nõustunud. Alles vastavate põhjendatud kahtluste tekkimisel ja minetustele viitamisel tuleb kaaluda välisriigi uurimisasutuse ametnike tegevuse kontrollimise vajalikkust ja ulatust. 5.
5. Kuna

§ 3

lg 2 kohaselt kohaldatakse kriminaalmenetluse ühe olulisema põhimõtte kohaselt menetlustoimingu teostamise ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust, siis ei saa nõustuda, et kohtutel oleks tulnud hilisemate seadusmuudatuste tegemise tõttu jätta osa tõendeid tähelepanuta. Määruskaebuse sellesisulised viited ei ole seega kehtiva seadusega kooskõlas. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis otsuses asjas nr 3-1-1-27-08, p-s 17, et ka juhul, kui maakohtu otsus tühistatakse osaliselt ja kriminaalasi saadetakse esimese astme kohtule uueks arutamiseks, tuleb vastavalt

§ 337lg 2 p-le 2 kohtulahend vormistada määrusena.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis muudab senist praktikat ja märgib järgmist.

§ 337sõnastus on vastuoluline.

Selle paragrahvi esimese lõike punkti 1 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata otsusega. Sama paragrahvi teise lõike punkti 2 alusel võib ringkonnakohus aga maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks määrusega. Seega olukorras, kui ringkonnakohus jätab apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse põhiosas muutmata, kuid tühistab esimese astme kohtuotsuse osaliselt ning saadab selles osas asja uueks arutamiseks, puudub seaduses selge norm, millest juhinduda. 7. Kohtumenetluses järgitakse põhimõtet, et isiku süüküsimus lahendatakse reeglina otsuse vormis. Tuleb nõustuda kaitsja kassatsioonis märgituga, et juhul, kui ringkonnakohus jätab määrusega kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, piirab see oluliselt kohtumenetluse poole kaebeõigust. Ringkonnakohtu määrust saab vaidlustada üksnes

§-de 383 jj alusel määruskaebemenetluses, mis erineb oluliselt ringkonnakohtu otsuse vaidlustamisest kassatsiooni korras. Nii näiteks ei saa määruskaebemenetluses tõstatada ega lahendada isiku süüküsimust, vaid üksnes kriminaalmenetluses tõusetunud suhteliselt lihtsamaid üksikküsimusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-136-05, p 7). Samuti on määruskaebemenetluses võrreldes kassatsioonimenetlusega (30 päeva) oluliselt lühem määruskaebuse esitamise tähtaeg (10 päeva). Seega võib maakohtu otsuse määrusega muutmata jätmine teatud tingimustel ülemääraselt riivata süüdistatava ja tema kaitsja kaebeõigust.
3. Sellised tingimused võivad esineda näiteks olukorras, kui süüdistatav või tema kaitsja on esitanud apellatsiooni, milles vaidlustatakse isiku süüküsimust või isikule karistuse mõistmist

§-s 338 märgitud alustel ja see kaebus pole ilmselgelt põhjendamatu

§ 326lg 2 teise lause tähenduses.

Kui ringkonnakohus jätab sellise apellatsiooni määrusega rahuldamata, kuid tühistab maakohtu otsuse üksnes tsiviilhagi puudutavas osas ja kaitsja soovib Riigikohtus vaidlustada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsustusi süüdistatava süüd ning karistust puudutavas osas, pole see määruskaebemenetluses enam võimalik. Järelikult piirab ringkonnakohtu lahendi tegemine määruse vormis süüdistatava kaebeõigust nendes küsimustes üksnes ühe kohtuastmega. See piirang seab aga süüdistatavad, kelle suhtes süüdimõistev kohtuotsus jäeti ringkonnakohtu määrusega muutmata, põhjendamatult halvemasse olukorda võrreldes isikutega, kelle apellatsioon lahendatakse kohtuotsusega. Taoline lahend kitsendaks alusetult PS § 24 lg-ga 5 ja §-des 148-149 ettenähtud põhiõigust õiguskaitsevahenditele. Järelikult tuleb

§ 337

lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 tõlgendada põhiseaduskonformselt ning eelpool kirjeldatud olukorras lähtuda

§ 337

lg 1 p-st 1, mille kohaselt esimese astme kohtu otsuse muutmata jätmisel ja apellatsiooni rahuldamata jätmisel lahendab ringkonnakohus kriminaalasja otsusega. Kui aga maakohtu otsus tühistatakse tervikuna ja kriminaalasi saadetakse uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, tuleb seda teha määruse vormis (

§ 337lg 2 p 2).

9. Ringkonnakohus jättis määrusega M.R ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, tühistades maakohtu otsuse üksnes tsiviilhagi puudutavas osas. Süüdistatav ja kaitsja on apellatsioonides vaidlustanud maakohtu otsuse nii tsiviilhagi puudutavas kui ka süüküsimuse osas, taotledes süüdistatava süüdistuses KarS § 209 lg 2 pde 2 ja 3 järgi õigeksmõistmist. Apellandid leidsid, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Jättes apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse põhiosas muutmata määrusega, kitsendas ringkonnakohus põhjendamatult süüdistatava ja tema kaitsja kaebeõigust nendes küsimustes, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Seoses kohtupraktika muutumisega hindab kriminaalkolleegiumi kogu koosseis seda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses.

1. Kolleegium ei nõustu kaitsja taotlusega, et sellisel juhul tuleks määruskaebust käsitada sisuliselt kassatsioonina. Määruskaebemenetlus on kohtukaebemenetluse eriliik, mille raames ei toimu kriminaalasja sisulist lahendamist ja selle kohtukaebemenetluse esemeks on mingi kriminaalmenetluses tõusetunud suhteliselt lihtsam üksikküsimus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-1-1-36-05, p 7). Kõrgema astme kohus ei saa kaebemenetluses väljuda kaebuse piiridest ja omistada ringkonnakohtu määrusele kohtuotsuse tähendust ega jõudu. Seega tuleb kaitsja määruskaebuses esitatud ülejäänud väited ja taotlused, mis puudutavad kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ja materiaalõiguse kohaldamist, jätta tähelepanuta.
4. Kolleegium märgib lisaks eeltoodule, et määruse p-des 7-9 esitatud tõlgendus ei välista

§ 337

lg 2 p 2 kohaldamist juhul, kui maakohtu otsust vaidlustataksegi näiteks üksnes tsiviilhagi või menetluskulusid puudutavas osas ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muus osas muutmata. Sellises olukorras puudub menetluse pooltel

§ 344

lg 1 p 1 kohaselt kassatsiooniõigus ja ringkonnakohus saadab kriminaalasja maakohtule osaliselt uueks arutamiseks määrusega. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2 tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri 2012 määruse ja rahuldades määruskaebuse osaliselt saadab kriminaalasja samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
2. Kaitsja esitas taotluse menetluskuludena M.R-ile määruskaebemenetluses lepingulise kaitsja õigusabi kulude summas 1418,80 euro väljamõistmiseks ja Eesti Vabariigi kanda jätmiseks. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on arvestades määruskaebemenetluse mahtu

§ 175

lg 1 p 1 mõistes üksnes osaliselt põhjendatud ja vähendab taotletud summat ühe neljandiku võrra. Kuna kolleegium teeb

§ 390

lg-s 1 ja

§ 361

lg 1 p-s 6 märgitud lahendi, tuleb menetluskulu summas 1064,11 eurot, sh käibemaks 177,35 eurot, jätta

§ 390lg 1 ja § 186 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kanda.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi