3-3-1-12-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-12-13

1. aprill 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Ljubov Mikolenko taotlus riigi õigusabi saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. jaanuari
3. a määrus haldus​asjas nr 3-12-1646 Ljubov Mikolenko määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Ljubov Mikolenko
5. jaanuari
6. a määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari
8. a määrus haldusasjas nr 3-12-1646 muutmata.
9. Tagastada läbivaatamatult
10. märtsi
11. a avalduses esitatud taotlused taastada Ljubov Mikolenko kodanikuõigused, tuvastada tema Eestis seadusliku elamise fakt alates
12. märtsist 1983, tunnistada välismaalaste seadus põhiseadusevastaseks ning tühistada haldusaktid ja kohtulahendid praeguses asjas, milles Riigikohus kontrollib riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. Ljubov Mikolenko esitas
14. augustil 2012 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Tallinna Halduskohus järeldas taotlusest, et L. Mikolenko soovib saada riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks. Riigi õigusabi taotlust põhjendas L. Mikolenko sellega, et ta ei oska riigikeelt ega tunne seadusi. Riigi õigusabi taotlusele oli lisatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.
15. Tallinna Halduskohus jättis
16. augusti
17. a määrusega L. Mikolenko riigi õigusabi taotluse HKMS § 55 lg 1 alusel käiguta ning andis taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja. Kohus palus L. Mikolenkol esitada kohtule probleemi selge kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, et kohus saaks hinnata, kas õigusabi osutamine on vajalik.
18. L. Mikolenko esitas
19. augustil 2012 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu
20. augusti
21. a määruse tühistamiseks. L. Mikolenko selgituste kohaselt soovib ta riigi õigusabi kaebuse koostamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlusta​miseks, et taastada oma kodanikuõigused. Ta ei valda eesti keelt ega tunne seadusi. Riigi õigusabi määramata jätmine riivab tema õigust kohtulikule kaitsele.
22. Tallinna Halduskohtu
23. septembri
24. a määruse resolutsiooni punktiga 1 jäeti L. Miko​- lenko riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 keelduti tema
25. augusti
26. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Halduskohus põhjendas määrust järgmiselt: 1) taotlejale toimetati Tallinna Halduskohtu
27. augusti
28. a määrus kätte
29. augustil
30. Seega tulnuks taotluses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt
31. augustil
32. Taotleja täht​ajaks puudusi ei kõrvaldanud. Tulenevalt HKMS § 55 lg 2 esimesest lausest tuleb L. Mikolenko taotlus jätta läbi vaatamata; 2) L. Mikolenko esitas
33. augustil 2012 kohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu
34. augusti
35. a määrusele, millega kohus jättis tema riigi õigusabi taotluse käiguta. Riigi õigusabi taotluse käiguta jätmise määruse peale ei ole seaduse järgi ette nähtud võimalust esitada määruskaebust. Seetõttu tuleb keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest.
36. L. Mikolenko esitas
37. septembril 2012 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu
38. septembri
39. a määruse tühistamiseks. Määruskaebusest võib välja lugeda, et L. Mikolenko vaidlustab asjaolu, et halduskohus ei saatnud tema
40. augusti
41. a määruskaebust ringkonnakohtusse sisuliseks lahendamiseks. Ta vajab kaebuse koostamiseks riigi õigusabi, sest ei tunne seadusi ega oska eesti keelt. Lisaks leiab ta, et Kristjan Siigur pole asjas erapooletu kohtunik. K. Siigur taandati Tallinna Halduskohtu
42. augusti
43. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2497 ning ta tuleks ka käesolevas asjas taandada.
44. Tallinna Halduskohus võttis
45. oktoobril 2012 L. Mikolenko
46. septembri
47. a määrus​kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.
48. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu
49. septembri
50. a määruse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt: 1) Tallinna Halduskohtu
51. septembri
52. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti L. Mikolenko riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata ning p-ga 2 keelduti L. Mikolenko
53. augusti
54. a määrus​kaebuse menetlusse võtmisest; 2) halduskohus keeldus õigesti HKMS § 206 lg 1 teisele lausele tuginedes
55. augusti
56. a määrus​kaebuse menetlusse võtmisest. Kohtumääruse peale, millega kohus jätab menetlusosalise avalduse käiguta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei saa määruskaebust esitada. HKMS § 206 lg 1 kolmanda lause ja § 187 lg 3 p 6 kohaselt tuli määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda; 3) L. Mikolenko ei kõrvaldanud kohtu poolt antud tähtajaks riigi õigusabi saamise taotluses esinevaid puudusi. Seda ka juhul, kui vaadelda
57. augusti
58. a määruskaebust puuduste kõrvaldamise dokumendina. Taotluses ja määruskaebuses on vaid märgitud, et riigi õigusabi on vaja Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks ning taotluse esitaja kodanikuõiguste taastamiseks. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, millist konkreetset otsust taotleja soovib vaidlustada ning kuidas vaidlustamine aitab kaasa tema kodanikuõiguste taastamisele. Kuigi taotlejal puuduvad õigusteadmised, peab ta siiski olema suuteline arusaadavalt oma probleemi kohtule kirjeldama. Riigi õigusabi saamise eesmärk ei selgu ka venekeelsetest avaldustest. Mõistmata, milleks taotleja riigi õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik otsustada menetlusabi andmise põhjendatuse üle; 4) kohtunik K. Siiguril puudus kohustus ennast menetlusest taandada. Riigi õigusabi taotluse lahendamist ei välista asjaolu, et kohtunik on teinud varasemalt taotluse esitaja suhtes ebasoodsa kohtulahendi. Samuti ei too taandamist kaasa kohtuniku enesetaandus varaemas haldusasjas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
59. L. Mikolenko esitas
60. jaanuaril 2013 Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada haldus​kohtu ja ringkonnakohtu määrused, saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule ning rahuldada riigi õigusabi taotlus. L. Mikolenko esitas
61. märtsil 2013 Riigikohtule avalduse, milles: 1) taotleb taastada enda kodanikuõigused; 2) rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks; 3) tuvastada Eestis seadusliku elamise fakt alates
62. märtsist 1983; 4) tunnistada välismaalaste seadus põhiseaduse vastaseks; 5) loetleb haldusakte ja kohtulahendeid, mille tühistamist ta taotleb. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
63. L. Mikolenko esitas halduskohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Haldus​kohus jättis
64. augusti
65. a määrusega taotluse käiguta ja andis L. Mikolenkole tähtaja, et taotleja esitaks kohtule probleemi selge kirjelduse, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, et kohus saaks hinnata õigusabi osutamise vajalikkust. L. Mikolenko esitas
66. augustil 2012 määruskaebuse halduskohtu
67. augusti
68. a määruse peale. Määruskaebuses selgitas L. Mikolenko, et soovib riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks, et taastada enda kodanikuõigused. Halduskohus ei käsitanud
69. augusti
70. a määruskaebust riigi õigusabi taotluse puuduste kõrvalda​misena. Halduskohus käsitas
71. augusti
72. a määruskaebust määruskaebusena
73. augusti
74. a määruse peale. Halduskohus keeldus
75. septembri
76. a määruse resolutsiooni punktiga 2 menetlusse võtmast määruskaebust, mis esitati
77. augustil 2012, sest riigi õigusabi taotluse peale ei ole seaduse järgi ette nähtud määruskaebuse esitamise võimalust. Kuna riigi õigusabi taotluse puudused olid tähtajaks kõrvaldamata, siis tagastas halduskohus
78. septembri
79. a määrusega riigi õigusabi taotluse seda läbi vaatamata.
80. Ringkonnakohus, jättes rahuldamata L. Mikolenko
81. septembri
82. a määruskaebuse halduskohtu
83. septembri
84. a määruse peale, leidis sellise asjade käigu kohta järgmist. Esiteks, halduskohus keeldus õigesti HKMS § 206 lg 1 teisele lausele tuginedes
85. augusti
86. a määruskaebuse menetlusse võtmisest. Kohtumääruse peale, millega kohus jätab menetlusosalise avalduse käiguta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei saa määruskaebust esitada. HKMS § 206 lg 1 ls 3 ja § 187 lg 3 p 6 kohaselt tuli määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Teiseks, isegi kui vaadelda
87. augusti
88. a määruskaebust puuduste kõrvaldamise dokumendina on puudused riigi õigusabi saamise taotluses kohtu poolt antud tähtajaks kõrvaldamata. Taotluses ja määruskaebuses on vaid märgitud, et riigi õigusabi on vaja Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakonna otsuse vaidlustamiseks ning taotluse esitaja kodanikuõiguste taastamiseks. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, millist konkreetset otsust taotleja vaidlustada soovib, ning kuidas vaidlustamine aitab kaasa tema kodanikuõiguste taastamiseks. Kuigi taotlejal puuduvad õigusteadmised, peab ta siiski olema suuteline kirjeldama kohtule oma probleemi arusaadavalt. Riigi õigusabi saamise eesmärk ei selgu ka venekeelsetest avaldustest. Mõistmata, milleks taotleja riigi õigusabi vajab, ei ole kohtul võimalik otsustada menetlusabi andmise põhjendatuse üle. Kohtunik K. Siiguri taandamine taotluse osas leidis ringkonnakohus, et riigi õigusabi taotluse lahendamist ei välista asjaolu, et kohtunik on teinud varasemalt taotluse esitaja suhtes ebasoodsa kohtulahendi. Samuti ei too taandamist kaasa kohtuniku enesetaandus varaemas haldusasjas.
89. Kolleegium leiab Riigikohtule
90. jaanuaril
91. a esitatud määruskaebuse lahendamisel järgmist. Esiteks, ringkonnakohus on õigesti leidnud, et
92. augusti
93. a määruskaebuse menetlusse võtmine ei olnud seaduse järgi võimalik, sest kohtumäärus, millega kohus jätab menetlusosalise avalduse käiguta ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei ole edasi kaevatav. Selle kohta, et halduskohtu
94. augusti
95. a määrus ei ole edasi kaevatav, oli nõuetekohane märge ka kohtu​määruses eneses. Teiseks, ringkonnakohus leidis õigesti, et halduskohtu
96. augusti
97. a määruses nimetatud taotluse puudused on kõrvaldamata ka juhul, kui käsitada
98. augusti
99. a määruskaebust riigi õigusabi taotluse puuduste kõrvaldamise dokumendina ning et halduskohtul ei ole haldusaktide kohtus vaidlustamiseks riigi õigusabi võimalik määrata, kui taotleja ei ole nimetanud, millist konkreetset otsust ta soovib vaidlustada ning kuidas vaidlustamine aitab kaasa tema kodaniku​õiguste taastamisele. Kolleegium märgib, et ka õigusteadmisteta isik peab olema suuteline ära näitama need haldusaktid, mille vaidlustamiseks kohtus ta soovib riigi õigusabi. Nimelt peab kohus riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi andmisest keelduma, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Kolleegium on seisukohal, et kui soovitakse riigi õigusabi haldusakti vaidlustamiseks, siis hõlmab RÕS § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud probleemi kirjeldus ka andmeid haldusakti kohta, mida soovitakse vaidlustada. Kohus ei saa, teadmata, millist haldusakti soovitakse vaidlustada, hinnata, milline on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes taotleja võimalus kaitsta oma õigusi. Kolmandaks, Riigikohtusse
100. märtsil
101. saabunud L. Mikolenko avalduses on küll nimetatud haldusakte, mida ta peab oma õigusi rikkuvaks, kuid nende andmete esitamine Riigikohtule ei tingi halduskohtu ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks arutamiseks saatmist, sest kohtutel ei olnud kohtumääruse tegemise ajal teada, milliste haldusaktide vaidlusta​miseks L. Mikolenko riigi õigusabi soovib. Kolleegium märgib, et L. Mikolenkol ei ole takistusi esitada halduskohtule riigi õigusabi taotlus uuesti ja näidata ära haldusaktid, mille vaidlustamiseks ta soovib riigi õigusabi. Neljandaks, ringkonnakohus on õigesti leidnud, et alus halduskohtunik K. Siiguri taandamiseks alus puudub.
102. Nendel põhjendustel jääb
103. jaanuaril 2013 esitatud määruskaebus rahuldamata.
105. märtsil
106. a esitatud avalduses on L. Mikolenko märkinud, et see on lahutamatu osa taotlusest haldusasjas nr 3-12-
107. Kuna selles haldusasjas lahendatakse üksnes riigi õigusabi taotlust, siis on kolleegium seisukohal, et
108. märtsi
109. a avalduses esitatud taotlused taastada L. Mikolenko kodanikuõigused, tuvastada tema Eestis seadusliku elamise fakt alates
110. märtsist 1983, tunnistada välismaalaste seadus põhiseadusevastaseks ning tühistada haldusaktid ja kohtu​lahendid praeguses asjas, milles Riigikohus kontrollib riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust, ei ole määruskaebuse lahendamisel asjassepuutuvad. Ka ei ole
111. märtsi
112. a avalduses nende nõuetega vaidlustatud ringkonnakohtu määrust haldusasjas nr 3-12-
113. Nendel põhjustel tuleb L. Mikolenko
114. märtsi
115. a avaldus nimetatud nõuete osas tagastada.
116. Kui L. Mikolenko soovib saada riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses selleks, et saada viibimisalus Eestis või uuendataks haldusmenetlus, milles talle tehti lahkumisettekirjutus, siis tuleb RÕS § 10 lg 3 järgi esitada riigi õigusabi taotlus maakohtule. Halduskohus ei ole riigi õigusabi seaduse järgi pädev lahendama taotusi, milles riigi õigusabi taotletakse esindamiseks haldus​menetluses. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld