RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-31-13 Otsuse kuupäev Tartu, 17. aprill 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambe

§ 367

lg 3 järgi kõrvutada eseme tagastamise aegse väärtusega, arvutas hageja käibemaksuta. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et hageja nõue kostjate vastu ei sisalda käibemaksu. Järelikult on praegusel juhul liisingueseme turuväärtus arvutatud ilma käibemaksuta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis kostjalt 1940 eurot 10 senti välja mõistmata. Hageja palub uue otsusega mõista kostjalt täiendavalt nimetatud summa välja (st rahuldada hagi kogusummas 9534 eurot 53 senti), samuti mõista kostjalt välja viivis rahuldatud põhinõudelt määraga 7% aastas alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Ringkonnakohus leidis, et liisingueseme turuväärtus tuleb arvutada käibemaksuta, kuid jättis tähelepanuta, et nimetatud sõiduki müügihind 12 718 eurot 42 senti on märgitud koos käibemaksuga (hind ilma käibemaksuta on 10 778 eurot 32 senti). Selles osas on ringkonnakohtu otsus vastuoluline ja põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt jättis ringkonnakohus ekslikult kostjalt välja mõistmata 1940 eurot 10 senti.
2. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega kostjalt jäeti hageja kasuks välja mõistmata 1940 eurot 10 senti. Kolleegium teeb tühistatud osas TsMS § 691 p 5 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt nimetatud summa hageja kasuks välja. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
4. Ringkonnakohtu otsus on jõustunud TsMS § 456 lg 4 järgi osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja liisingulepingust tulenev võlgnevus 7594 eurot 43 senti ja rahuldatud põhinõudelt viivis 7% aastas alates
5. märtsist 2011 kuni nõude täitmiseni. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest arvestades ringkonnakohtu põhjendusi selle kohta, et liisingueseme turuväärtus tuleb arvutada ilma käibemaksuta (hageja nõustub selle seisukohaga), pidanuks kostjalt hageja kasuks väljamõistetav summa olema 1940 euro 10 sendi võrra suurem (st kostjalt tuli hageja kasuks välja mõista 9534 eurot 53 senti).
6. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja VÕS § 367 lg 3 kohaselt liisingulepingujärgse võlgnevuse (sõiduki jääkmaksumuse) ja sõiduki müügist saadud summa vahet. Tuvastatud asjaoludel ei vaidle pooled selle üle, et hageja liisingulepingust tulenev nõue liisinguandja vastu on 20 312 eurot 81 senti. Maakohtu otsuse põhjendustel oli sõiduki turuväärtuseks selle tagastamise ajal 14 319 eurot. Arvestades eeltoodut, rahuldas maakohus hageja nõudest 5993 eurot 81 senti (20 312 eurot 81 senti – 14 319 eurot). Ringkonnakohus asus seisukohale, et sõiduki turuväärtus selle tagastamise ajal oli 12 718 eurot 42 senti. Arvestades eeltoodut, rahuldas ringkonnakohus hageja nõudest 7594 eurot 43 senti (20 312 eurot 85 senti – 12 718 eurot 42 senti). Seejuures lahendasid kohtud erinevalt ka küsimuse, kas hageja nõude arvutamisel tuleb sõiduki väärtusena arvestada käibemaksuga või käibemaksuta summat. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb liisingueseme turuväärtust arvestada koos käibemaksuga, ringkonnakohus asus seisukohale, et liisingueseme turuväärtust tuleb arvestada ilma käibemaksuta.
7. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb liisingueseme turuväärtus arvestada ilma käibemaksuta, sest liisingueseme omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumus),

§ 367

lg 3 järgi kõrvutada esemete tagastamise aegse väärtusega, esitas hageja käibemaksuta. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. Ringkonnakohus on asjas esitatud tõendite alusel tuvastanud, et hageja märkis oma nõudes liisingulepingujärgse võlgnevuse käibemaksuta. Riigikohus on selgitanud, et juhul kui hageja märkis liisinguesemete omandamise hüvitamata kulud (jääkmaksumuse),

§ 367

lg 3 järgi kõrvutada esemete tagastamise aegse väärtusega, ilma käibemaksuta, on käibemaksu juurdearvutamine liisinguesemete väärtuste määramisel hageja suhtes põhjendamatu. Need arvutused peavad vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või ilma selleta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 ja 3-2-1-124-08, vastavalt p 22 ja p 20). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Viidatud lahendites käsitles kolleegium mh kasutusrendi tüüpi liisingulepingu ülesütlemisel liisingueseme tagastamise aegse väärtuse arvutamist olukorras, kus ei ole alust kohaldada alates
3. maist 2004 kehtiva käibemaksuseaduse § 41 järgset maksustamise erikorda. Kolleegium selgitas, et kuivõrd kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul arvestatakse ja makstakse alates
4. maist 2004 kehtiva käibemaksuseaduse järgi käibemaksu igakuiselt makselt, mh intressilt, tuleb seda tüüpi liisingulepingu ülesütlemisel ka liisingueseme tagastamise aegse väärtuse arvestamisel lähtuda väärtusest, mida on käibemaksu võrra vähendatud. Seda põhjendab esmajoones asjaolu, et tasumata liisingumaksetelt enam käibemaksu ei maksta (vt viidatud otsused vastavalt p 24 ja p 22).
5. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, sest küsimus sellest, kas hageja nõude arvutamisel tuleb sõiduki väärtusena arvestada käibemaksuga või käibemaksuta summat, on lahendatud vastuoluliselt. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning see kehtib TsMS § 654 lg 1 teise lause kohaselt ka ringkonnakohtu otsuse kohta. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu
6. septembri
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-178-07, p 20; Riigikohtu
8. märtsi
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-07, p 12). Vaidlusaluse otsuse põhjenduste kohaselt tuleb liisingueseme väärtus arvutada ilma käibemaksuta, samas on ringkonnakohus arvutanud hageja kasuks väljamõistetava summa, lähtudes liisingueseme väärtusest koos käibemaksuga. Ringkonnakohus lähtus liisingueseme väärtuse kindlakstegemisel hinnast, mis määrati sõiduki esialgseks müügihinnaks ja mis eeldatavalt vastas sõiduki turuväärtusele sõiduki tagastamise ajal, s.o 12 718 eurot 42 senti. Ringkonnakohus jättis aga tähelepanuta, et toimikust nähtuvalt (I kd, tl 107) sisaldab nimetatud summa ka käibemaksu ning esialgne müügihind ilma käibemaksuta on sõiduki müüki panemise ajal kehtinud 18%-list käibemaksumäära arvestades 10 778 eurot 32 senti (vt ka I kd, tl 154).
10. Kolleegium saab teha kostjalt väljamõistetava summa kohta uue otsuse ja mõistab eeltoodust tulenevalt kostjalt välja 9534 eurot 49 senti (s.o 20 312 eurot 81 senti (käibemaksuta) – 10 778 eurot 32 senti (käibemaksuta)). Maakohus on tuvastanud, et hageja liisingulepingust tulenev nõue on 20 312 eurot 81 senti ja pooled selle üle ei vaidle. Kolleegium lähtub arvutustes sellest summast. Ringkonnakohus on lähtunud arvutustes ekslikult 20 312 eurost 85 sendist, samast summas on ekslikult lähtunud ka hageja oma kassatsioonkaebuses.
11. Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, määrab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel kindlaks menetluskulude jaotuse ja jätab TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kõigi kohtuastmete menetluskuludest 88% kostja kanda ja 12% hageja kanda. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Tartu Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
12. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Jaak Luik ,Peeter Jerofejev ,Tambet Tampuu