Obsah (4)

§ 3161§ 74§ 334§ 25

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-30-13 18. aprill 2013 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe

§ 3161järgi Tallinna Ringkonnakohtu 23.

oktoobri

1. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-84 Henn Koolmeistri kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, kassatsioon Riigiprokuratuuri riigiprokurör Helga Aadamsoo Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
2. veebruar 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Pärnu Maakohtu
4. juuni
5. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a kohtuotsus Henn Koolmeistri süüditunnistamises

§ 3161järgi.

2. Tunnistada Henn Koolmeister süüdi

§ 3161- § 25 lg 2 järgi.

1. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsus muutmata.
4. Kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Henn Koolmeister tunnistati Pärnu Maakohtu
6. juuni
7. a otsusega süüdi ja teda karistati

§ 3161

järgi vangistusega kaheks aastaks.

§ 74

alusel jäeti mõistetud vangistus kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning tuginedes

§-le 521, võeti temalt lisakaristusena üheks aastaks ära riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus.

1. H. Koolmeister tunnistati süüdi selles, et ta raskendas kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamist. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt alustati kriminaalasja nr 10250100378 menetlust
2. märtsil 2010

§ 334lg 1 tunnustel seoses sellega, et alates 2010.

aasta algusest tegeleb menetlejale teada olev isik Eesti territooriumil võltsitud raha vahetamisega käibeloleva raha vastu. Koheselt alustati jälitustegevuse seaduse § 9 lg 1 p 1 alusel (vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses) jälitusmenetlust. Oma igapäevaste ametiülesannete täitmise käigus

1. septembril 2010,
2. jaanuaril 2011 ja
3. jaanuaril 2011 sai Lääne prefektuuri Pärnu kriminaaltalituses vanemmenetlejana töötanud H. Koolmeister politseiinfosüsteemi POLIS andmebaasist KAIRI teada, et kriminaalasjas nr 10250100378 teostatakse K. M.-i suhtes tõendite kogumise eesmärgil varjatud jälgimist ja salajast pealtkuulamist. H. Koolmeister tutvus jälitustoimingutega K. M.-i kohta kogutud teabega. Hoolimata asjaolust, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra § 6 lg 1 p 2 kohaselt on jälitusasutuse poolt jälitustoiminguga kogutud teave riigisaladus ja et H. Koolmeister pidi tulenevalt avaliku teenistuse seaduse §-st 67 talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigisaladust hoidma, teavitas H. Koolmeister
4. veebruaril 2011 K. M.-i sellest, et ta on lugenud K. M.-i telefonikõnede pealtkuulamiste stenogramme ja et K. M.-i on varjatult jälgitud. Samuti hoiatas süüdistatav K. M.-i kestvate jälitustoimingute eest. Kuni
5. veebruarini 2011 kriminaalasjas nr 10250100378 teostatud jälitustoimingute abil saadi teada, et käimasolev menetlus on rahvusvahelise mõõtmega. Seejuures olid tuvastatavad nii Eestis tegutsev isik, tema rahvusvahelised seosed kui ka tema eesmärgid. Samuti ilmnes laekunud teabe pinnalt, et räägiti kokkuleppeliste märksõnadega ja arvatavasti valerahast. Eeltoodust tulenevalt kavatseti edasiste jälitustoimingutega koguda täiendavaid tõendeid ja seejärel kahtlustatavad isikud kinni pidada. Kuid pärast andmete ebaseaduslikku avaldamist H. Koolmeistri poolt ei rääkinud K. M. telefoni teel enam kriminaalasjasse puutuvat juttu. Kuna H. Koolmeistri tegevuse tõttu ei õnnestunud koguda tõendeid, mis kinnitaksid, et menetlejale teada olev isik vahetas võltsitud raha käibeloleva raha vastu, lõpetati
6. juunil 2011 kriminaalasja nr 10250100378 menetlus.
7. Pärnu Maakohtu
8. juuni
9. a otsuse peale esitas apellatsiooni H. Koolmeistri kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised. 3.
10. H. Koolmeister ei saanud andmebaasist KAIRI teada kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmeid ega avaldanud neid järelikult ka K. M.-ile. Maakohtu otsuse pinnalt jääb arusaamatuks, millised asjaolud andsid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Tegelikkuses oli
11. aasta detsembris jõudnud H. Koolmeistrini teave alkoholi käitlemise korra rikkumise kohta ja
12. veebruaril 2011 püüdis ta K. M.-ilt oma ametiülesannete täitmise käigus üksnes selle rikkumise kohta teavet saada. Teabe saamiseks püüdis H. Koolmeister jätta K. M.-ile muljet, et viimast on salaja pealt kuulatud. Kuna K. M.-i telefonikõnede pealtkuulamistest tehtud stenogramme KAIRI-s polnud, oli jutt nende lugemise kohta väljamõeldis. 3.
13. Maakohus jättis alusetult tähelepanuta K. M.-i ütlused selle kohta, et ta oli tema suhtes teostatavatest jälitustoimingutest teadlik juba enne H. Koolmeistriga vestlemist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud H. Koolmeistri jutt varjatud jälgimisest ega salajasest pealtkuulamisest K. M.-i jaoks uudis olla. 3.
14. Maakohus tuvastas

§ 3161koosseisupärase tagajärje saabumise lubamatute tõendite − M.

S.-i ütluste ja tema poolt koostatud jälitustoimingute kokkuvõtete − alusel. M. S.-i ütlustele ei saa tugineda põhjusel, et M. S. oli kriminaalasjas nr 10250100378 jälitustegevuse initsiaatoriks ja käesoleva kriminaalasja tulemustest seetõttu isiklikult huvitatud. Jälitustoimingu kokkuvõtted on tõenditena lubamatud põhjusel, et jälitustoiminguga kogutud teave tuleb KrMS § 113 lg 1 kohaselt vormistada jälitusprotokollis. Samuti kajastavad nimetatud kokkuvõtted üksnes M. S.-i subjektiivseid hinnanguid kriminaalmenetluse käigu kohta ja kujutavad endast ettekandeid kõrgemalseisvale politseiametnikule. Kokkuvõttes ei tugine kohtuotsuse järeldused nii selle kohta, et enne

1. veebruari 2011 eksisteeris kriminaalasjas nr 10250100378 reaalne perspektiiv isikute kinnipidamiseni jõuda, kui ka selle kohta, et pärast
2. veebruari 2011 K. M.-i käitumine muutus, maakohtu arutluskäigule, vaid M. S.-i hinnangutele. 3.
3. Arvestades, et
4. veebruariks 2011 oli kriminaalasja nr 10250100378 menetlus kestnud tulemusteta ligi aasta aega, ei kahjustanud H. Koolmeister selle kriminaalasja menetlust. Väide, et kriminaalasja menetlus tuli lõpetada H. Koolmeistri tegevuse tõttu, on paljasõnaline.
5. Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri
7. a otsusega tühistati Pärnu Maakohtu
8. juuni
9. a otsus lisakaristuse kohaldamise osas. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu põhjendused järgmised. 4.
10. Maakohtu otsuses on näidatud ära nii asjaolud, millised tõendatuks loeti, kui ka tõendid, millistele seejuures tugineti. Muuhulgas on maakohus hinnanud kaitseväidet, et K. M.-i suhtes jälitustoimingute teostamisest rääkides H. Koolmeister vaid bluffis, ja selle kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes kummutanud. Maakohtu otsuse põhistused on veenvad ja H. Koolmeistri süüditunnistamiseni viinud mõttekäik jälgitav. Isegi juhul, kui H. Koolmeister püüdis K. M.-ilt alkoholi käitlemise korra rikkumise kohta teavet saada, puudus tal õigus kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmeid avaldada. 4.
11. Asjaolu, et H. Koolmeister tutvus andmebaasis KAIRI kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmetega, on maakohtu otsusest nähtuvalt tõendatud
12. novembri
13. a vaatlusprotokolliga, millise kohaselt vaatas H. Koolmeister
14. septembril 2010 varjatud jälgimisega ning
15. ja
16. jaanuaril 2011 salajase pealtkuulamisega seotud materjale. Samuti kinnitas H. Koolmeister maakohtu istungil ise, et ta vaatas nimetatud kuupäevadel kriminaalasja nr 10250100378 andmeid.
17. novembri
18. a vaatlusprotokolli lisadest 2, 3 ja 4 nähtub H. Koolmeistri poolt vaadatud teadete sisu. Maakohus on nimetatud teadete sisuga tutvunud ja kontrollinud, kuidas ning mil viisil haakus KAIRI-st vaadatud teave K. M.-ile avaldatud informatsiooniga. 4.
19. Maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud ka

§ 3161koosseisupärase tagajärje saabumise.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et andmete ebaseadusliku avaldamise ajal teostati kriminaalasjas nr 10250100378 aktiivselt jälitustoiminguid, millistega olid seotud erinevates riikides asuvad isikud. Tegemist oli laiahaardelise menetlusega. Asjaolu, et H. Koolmeister raskendas kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt nii jälitustoimingute eesmärgi saavutamist kui ka kuriteona karistatava teo olemasolu tuvastamist, on tõendatud M. S.-i ütlustega. M. S. organiseeris kriminaalasjas nr 10250100378 jälitustoimingute läbiviimist ja sai seega anda tunnistajana ütlusi tõendite kogumise võimalikkuse kohta pärast 4. veebruari 2011. M. S.-i ütlused on tõendina lubatavad. 4.4. Võttes H. Koolmeistrilt lisakaristusena ära riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust.

§-s 521 sätestatud lisakaristust on võimalik kohaldada üksnes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega seotud väärteo eest. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a otsuse peale esitas kassatsiooni H. Koolmeistri kaitsja P. Järve, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja põhiseisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 5.
4. Kohtud tunnistasid H. Koolmeistri süüdi jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises, kuid ei tuvastanud, millisel eesmärgil K. M.-i suhtes jälitustegevust teostati. Kuna H. Koolmeistrile pole kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikku avaldamist süüks arvatud ja

§ 3161

järgi on karistatav üksnes kuriteo ärahoidmisele või tõkestamisele suunatud jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine, tuleb H. Koolmeister õigeks mõista. 5.

1. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsused on nõuetekohaselt põhjendamata, sest neist ei nähtu, milliseid andmebaasist KAIRI nähtud andmeid H. Koolmeister kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse kohta
2. veebruaril 2011 K. M.-ile avaldas. Kaitsja hinnangul ei avaldanud H. Koolmeister K. M.-ile kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid, vaid püüdis temalt bluffimise abil üksnes alkoholi käitlemise korra rikkumise kohta infot saada. Kuna H. Koolmeister ei vaadanud andmebaasist KAIRI telefonikõnede salajastest pealtkuulamistest tehtud stenogramme, oli väljamõeldis näiteks jutt nende lugemise kohta. KAIRI-st vaadatud andmetega kattub küll K. M.-ile avaldatud teave varjatud jälgimise kohta, kuid ilma selle informatsiooni avaldamiseta poleks H. Koolmeister K. M.-ilt alkoholi käitlemise korra rikkumise kohta teavet saanud. Liiati kinnitas K. M. maakohtu istungil, et ta oli varjatud jälgimisest juba varem teadlik. H. Koolmeister ei hoiatanud K. M.-i telefoni teel suhtlemise eest seoses kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetlusega. 5.
3. Kohtud tuvastasid

§ 3161koosseisupärase tagajärje saabumise lubamatute tõendite - M.

S.i ütluste ja tema poolt koostatud jälitustoimingute kokkuvõtete - alusel. M. S.-i ütlused pole usaldusväärsed, sest ta on käesoleva kriminaalasja tulemustest isiklikult huvitatud. Samuti on tema ütlused vastuolus kriminaalasja nr 10250100378 materjalidega, milliste kohaselt polnud ligi aasta aega väldanud jälitustoimingute käigus õnnestunud koguda tõendeid, millistest nähtuks asja lõplik lahendus. Kuna kriminaalasja nr 10250100378 menetlemise käigus kogutud teave on ebapiisav selleks, et seostada antud uurimisega K. M.-i, on alusetu seisukoht, et H. Koolmeister kahjustas oma tegevusega kriminaalasja nr 10250100378 menetlust. Puudub alus arvata, et H. Koolmeistri sekkumiseta oleks menetlejal õnnestunud edasiste jälitustoimingutega täiendavaid tõendeid koguda. 5.

1. M. S.-i poolt koostatud jälitustoimingute kokkuvõtted pole tõenditena lubatavad põhjusel, et need kujutavad endast sisuliselt ühe politseiametniku ettekandeid kõrgemalseisvale politseiametnikule. Jälitustoimingute kokkuvõtted pole tõenditena lubatavad ka seetõttu, et KrMS § 113 lg 1 kohaselt tuleb jälitustoiminguga kogutud teave vormistada jälitusprotokollis.
2. Kassatsioonile esitas vastuse riigiprokurör Helga Aadamsoo, kelle hinnangul tuleb ringkonnakohtu otsus muutmata jätta. Kokkuvõtlikult on prokuröri seisukohad järgimised. 6.
3. H. Koolmeistri süüditunnistamiseks tuli kohtutel esmalt tuvastada, et kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmed said süüdistatavale teatavaks seoses tema ametiülesannete täitmisega. Teiseks eeldas H. Koolmeistri süüditunnistamine, et ta avaldas need andmed ebaseaduslikult K. M.-ile, ja kolmandaks seda, et ta raskendas andmete ebaseadusliku avaldamisega oluliselt kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise tuvastamist ning jälitustoimingu eesmärkide saavutamist.

§ 3161

koosseisupärase tagajärje omistamisel pole oluline, millises staadiumis kriminaalmenetlust kahjustati või see, kas kriminaalmenetluses koguti süüstavaid või õigustavaid tõendeid. Oluline on, et menetlus ei tohi saada kahjustatud. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu kaitsja seisukoht, et kriminaalasja nr 10250100378 käigus kogutud tõenditest oleks pidanud nähtuma asja lõplik lahendus.

§ 3161

kohaldamine ei eelda, et kriminaalasjas peaks olema kogutud juba mingit teatud tõendamislävendit ületav tõendite kogum. 6.

1. Käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsused on nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohtu otsuses on näidatud ära nii asjaolud, millised tõendatuks loeti, kui ka tõendid, millistele seejuures tugineti. Ringkonnakohus on vastanud kõikidele apellatsiooni väidetele ja need põhjendatult kummutanud. H. Koolmeistri süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtud on võrrelnud KAIRI-st vaadatud andmeid K. M.-ile avaldatud infoga ja jõudnud õigustatult järeldusele, et H. Koolmeister avaldas K. M.-ile ebaseaduslikult kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmeid. 6.
2. Kuna
3. novembri
4. a vaatlusprotokolli lisade 2 ja 4 kohaselt vaatas H. Koolmeister KAIRI-st telefonikõnede salajastest pealtkuulamistest tehtud stenogramme, on vastupidine väide eksitav. Samuti on käesoleva kriminaalasja lahendamise seisukohalt tähtsusetu asjaolu, et K. M. teadis tema suhtes varasemalt teostatud jälitustoimingutest. Kriminaalasja nr 10250100378 raames läbi viidavatest jälitustoimingutest polnud K. M. enne H. Koolmeistriga vestlemist teadlik. 6.
5. Väide, et pole välja toodud konkreetseid tagajärgi, mida H. Koolmeister andmete avaldamisega põhjustas, on ekslik. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud nii kriminaalasja nr 10250100378 menetluseesmärgid, menetlusstaadium andmete ebaseadusliku avaldamise hetkel kui ka jälitustoimingule allutatud isikute käitumise muutumine pärast andmete avaldamist. H. Koolmeister kahjustas kriminaalmenetlust niivõrd, et menetlus lõpetati. 6.
6. M. S.-i ütlused ja tema poolt koostatud jälitustoimingute kokkuvõtted on lubatavad tõendid. M. S. juhtis kriminaalasjas nr 10250100378 jälitustoimingute läbiviimist ja sai seetõttu anda ütlusi kriminaalasja nr 10250100378 menetluse käigu, jälitustoimingute kokkuvõtete sisu ja kriminaalmenetluse lõpetamise asjaolude kohta. Praegust kriminaalasja pole M. S. menetlenud. M. S.-i tunnistajana ülekuulamise seaduslikkust toetab Riigikohtu kriminaal​kolleegiumi
7. aprilli
8. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-31-11 p-s 19.4 väljendatud seisukoht, et lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on menetleja ametniku tunnistajana ülekuulamine võimalik kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Arvestades, et praeguse kriminaalasja esemeks on politseiametnikupoolne rikkumine, saabki selles tõendeid koguda teiste kriminaalasjade ja menetlejate kaudu. 6.
9. Kriminaalasja nr 10250100378 menetlemise käigus koostatud jälitustoimingute kokkuvõtete kasutamine tõendina on seaduslik, sest selles menetluses ei kogutud tõendeid mitte H. Koolmeistri tegevuse, vaid valeraha ja alkoholi käitlemise korra rikkumisega seotud kuritegude kohta. Kuna kriminaalasja nr 10250100378 menetlus lõpetati, polnud jälitusprotokolli koostamine vajalik. H. Koolmeistri ja K. M.-i
10. veebruari
11. a vestluse salajase pealtkuulamisega saadud teave on jälitusprotokollis vormistatud. Jälitustoimingu kokkuvõtte näol on tegemist KrMS § 63 lg-s 1 nimetatud muu dokumendiga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
12. Karistusseadustiku § 3161 dispositsioonis sätestatu kohaselt võib tegu selle kuriteo objektiivse koosseisu esimese elemendina seisneda kas kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises või kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks toimetatava jälitusmenetluse (seega kriminaalmenetluse välise jälitustegevuse) andmete ebaseaduslikus avaldamises. Kuid lisaks kriminaalmenetluse välisele jälitustegevusele võidakse jälitustoiminguid teha ka kriminaalmenetluse raames tagaotsitavaks kuulutamise määruse täitmiseks, konfiskeerimiseks vajaliku teabe kogumiseks ning kuriteo kohta teabe kogumiseks (KrMS § 1262 lg 1 p-d 2-4). Seega on koosseisupärase teoga

§ 3161

mõttes tegemist ka siis, kui avaldatakse ebaseaduslikult kriminaalmenetluse raames kulgeva jälitustegevuse andmeid. Erinevalt kassaatorist leiab kolleegium, et nii süüdistuses (I kd, tl 7) kui maakohtu otsuses (II kd, tl 14-15 ja tl 16 viimane lõik) on H. Koolmeistrile ette heidetud nimelt kriminaalmenetluse raames toimetatud jälitustegevuse andmete ja seega kokkuvõtvalt kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikku avaldamist.

1. Puutuvalt H. Koolmeistrile süüks arvatud tegu on kassaator seisukohal, et esiteks H. Koolmeister mitte ei avaldanud K. M.-ile kriminaalasja kohtueelse menetluse andmeid, vaid tegemist oli hoopis nn bluffimisega saamaks K. M.-ilt alkoholi käitlemise korra rikkumisega seonduvat teavet. Teiseks leiab kassaator, et H. Koolmeistrile süüdistuses etteheidetud tegu, s.o kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslik avaldamine, on tõendamata. 8.
2. Võõrsõnade leksikonis märgitu kohaselt tähendab bluffimine eksiteele juhtimist. Eksiteele juhtimisena oleks H. Koolmeistri tegu saanud olla käsitatav siis, kui ta oleks kinnitanud K. M.-ile, et viimase suhtes ei toimetata jälitustegevust, või kui ta oleks teavitanud K. M.-i viimase suhtes kulgevast jälitustegevusest olukorras, kus tegelikult poleks seda jälitustegevust toimetatud. H. Koolmeister ei juhtinud K. M.-i eksiteele, kui edastas talle tõele vastavat teavet tema suhtes kulgeva jälitusmenetluse kohta. 8.
3. Kolleegium ei nõustu kassaatoriga ka selles, et H. Koolmeistrile süüdistuses etteheidetud tegu, s.o kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslik avaldamine, on tõendamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tõendab H. Koolmeistri poolt KAIRI-st vaadatud andmete sisu
4. novembri
5. a vaatlusprotokoll koos nelja lisaga. Vaatlusprotokolli lisad 2, 3 ja 4 on seejuures piiratud tasemel riigisaladused. Nimetatud vaatlusprotokollile ja selle lisale 1 tuginevalt luges maakohus tuvastatuks, et H. Koolmeister sisenes
6. septembril 2010,
7. jaanuaril 2011 ja
8. jaanuaril 2011 andmebaasi KAIRI, teostas seal K. M.-i nime põhiselt päringuid ja tutvus kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse raames teostatud jälitustoimingute tulemina K. M.-i kohta kogutud teabega. Seejärel tõdes maakohus, et
9. veebruaril 2011 H. Koolmeistri ja K. M.-i vahelise vestluse salajase pealtkuulamise protokollist nähtuvalt teavitas H. Koolmeister K. M.-i sellest, et ta on lugenud K. M.-i telefonikõnede pealtkuulamiste stenogramme ja et KAIRI-sse kantud teave sisaldas ka lätlaste telefoninumbreid ning nimesid. Arvestades, et
10. novembri
11. a vaatlusprotokolli lisade kohaselt oli KAIRI-sse sisestatud teabes K. M.-i salajase pealtkuulamise kohta muuhulgas juttu ka lätlastest, asus maakohus seisukohale, et K. M.-ile avaldatud teave haakub kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse raames KAIRI-sse kantud teabega. Eeltoodut arvestades on maakohus kolleegiumi arvates põhjendatult ja jälgitavalt jõudnud järelduseni, et H. Koolmeistri ja K. M.-i vahel toimunud vestluse sisu kajastab KAIRI-sse K.M.-i kohta kantud teavet. II
12. Lugedes H. Koolmeistri koosseisupärase teo nõuetekohaselt tuvastatuks, tuleb järgnevalt silmas pidada, et

§-s 3161 ettenähtud kuriteokoosseisu puhul ei ole tegemist teodeliktiga, vaid materiaalse- ehk tagajärjedeliktiga. Karistusseadustiku § 12 lg 2 kohaselt on tegu (tegevus või tegevusetus) ja sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg objektiivse süüteokoosseisu eraldiseisvad tunnused, millest üks ei saa olla teise osa ega sellega kattuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-10, p 12). 11. Senises kohtupraktikas on

§-s 3161 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu elemendi − tagajärje − kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-154-11, p-s 7.4 märgitud: "kas ja mil määral on kohtueelse menetluse andmete avaldamine tõendamiseseme asjaolude tuvastamist raskendanud või võimatuks muutnud, on faktiküsimus". Karistusseadustiku kõnealuse paragrahvi ühetaoliseks kohaldamiseks tuleb selle faktiküsimuse lahendamisel kolleegiumi arvates muu hulgas silmas pidada ka järgnevat. 11.
3. Koosseisupärast tagajärge kirjeldatakse

§-s 3161 sõnadega "kui sellega on tehtud võimatuks või oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumise või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine või jälitustoimingu eesmärgi saavutamine jälitusmenetluses". Tagamaks loogilist seost teo kirjeldusega (vt eelnevalt p-s 7 märgitut) tuleb ka

§-s 3161 ettenähtud kuriteo tagajärjena käsitada kas kohtueelse menetluse kui terviku eesmärgi (KrMS § 211) saavutamise võimatust või olulist raskendatust või teise alternatiivina kriminaalmenetluse välise jälitusmenetluse eesmärgi saavutamise võimatust või olulist raskendatust. Käesolevas kriminaalmenetluses heideti H. Koolmeistrile ette nimelt kohtueelse menetluse raames kulgenud jälitustegevuse andmete ebaseaduslikku avaldamist. Järelikult tuleb selles kriminaalmenetluses nõutava tagajärjena tuvastada kohtueelse menetluse kui terviku eesmärgi saavutamise võimatus või selle oluline raskendatus. Pelgalt vaid jälitustegevuse eesmärgi saavutamatus ei olnud antud juhul asjakohane. Teisisõnu tähendab eelöeldu, et lugemaks tuvastatuks H. Koolmeistrile etteheidetud teo koosseisulise tagajärjena kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamise võimatust või selle olulist raskendatust, ei piisa tõdemusest, et kohtueelse menetluse raames kulgenud edasine jälitustegevus on välistatud või oluliselt raskendatud. Tõendada tuleb, et välistatud või oluliselt raskendatud on lisaks kõnealusele jälitustegevusele ka igasugused muud kriminaalmenetluse seadustikus lubatud tõendusteabe kogumise võimalused (menetlustoimingud). 11.

1. Tagajärjedelikt erineb teodeliktist eeskätt selle poolest, et tagajärjedelikti puhul näebki seadusandja karistamisväärset ebaõigust põhiliselt just tagajärje saabumises. Tagajärjedelikti loomisega soovib seadusandja osutada mingi kahju saabumise võimalikkusele ja taotleb sellise kahju saabumise ärahoidmist. Tõendusteabe edasise kogumise välistatust või olulist raskendatust ei saa käsitada ei varalise, mittevaralise ega füüsilise kahjuna, samuti ka mitte ohu põhjustamisena või teatud õiguste või huvide kahjustamisena. Pigem tuleb kõnealusel juhul loobuda õiguslikult relevantse kahju liigitamise kriteeriumidest ja asuda seisukohale, et seadusandja on pidanud karistamisväärseks nn valdkonnakahju põhjustamist, mille kriteeriumide kujundamine on jäetud kohtu pädevusse. Nende kriteeriumide kujundamisel tuleb kolleegiumi arvates muuhulgas silmas pidada, et kõnealuse tagajärje liiga kergekäeline tuvastatuks lugemine (eriti tõendusteabe edasise kogumise täieliku välistatuse liiga kergekäeline tuvastatuks lugemine) võib kohtueelse menetluse praktikas tingida seda, et kohtueelse menetluse mis tahes andmete ebaseaduslikku avaldamist võidakse kasutada ettekäändena kriminaalmenetluse põhjendamatuks lõpetamiseks. Selline lähenemine aga võib omakorda alusetult piirata kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte toimet. Nii viimati kirjeldatud kaalutlustel kui ka karistusõiguse dogmaatikas koosseisulisele tagajärjele esitatud nõudeid arvestades ei saa nõustuda prokuröri poolt kassatsioonivastuses avaldatud seisukohaga, mille kohaselt kohtueelse menetluse andmete igasugune avaldamine kahjustab kriminaalmenetlust ja selline kahjustamine ongi kahju (tagajärg). Selline arusaam tähendabki sisuliselt teo ja tagajärje samastamist. 11.
2. Tuleb silmas pidada, et kohtueelses menetluses kehtiva menetluse vaba kujundamise põhimõtte kohaselt võivad uurimisasutus ja prokuratuur kasutada teabe kogumiseks kõiki seadusega lubatud toiminguid. Kui konkreetse tõendi kogumist on kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamisega takistatud või oluliselt raskendatud, siis tuleb tõendusteabe edasise kogumise välistatuse kui tagajärje tuvastamiseks üheselt ära näidata, et tõendeid on üritatud koguda ka muul viisil, kuid see on osutunud võimatuks ja sellise võimatuse on tinginud just kõnealune tegu. Eriti taunitavaks tuleb pidada seda, kui tõendusteabe kogumise olulisele raskendatusele reageeritakse kriminaalmenetluse lõpetamisega, ilma et püütaks olulistele raskustele vaatamata siiski teabekogumist jätkata. Raskendatus ei tähenda võimatust.
3. Käesoleva kriminaalasja puhul tuleb analüüsida, kas

§-s 3161 ettenähtud kuriteo tagajärg võib üldjuhtumist erinevalt saabuda siis, kui ebaseaduslikult avaldati kriminaalmenetluse raames toimetatud jälitustegevuse andmeid. Jaatavat vastust sellele küsimusele võiks kaaluda siis, kui jälitustegevus oleks tõendite kogumiseks lubatav eranditult vaid tõendite muude kogumisvõimaluste välistatuse korral. Kohtueelse menetluse ajal kehtinud KrMS § 110 lg 1 kohaselt aga oli lubatud kasutada tõendite kogumiseks jälitustoiminguid mitte üksnes siis, kui see oli muude menetlustoimingutega välistatud, vaid ka juhul, mil see oli oluliselt raskendatud. Seadusest ei tulene, et jälitustoiminguks loa andmisel tuleks täpselt piiritleda seda, kas luba antakse tõendite kogumise muude võimaluste välistatuse või selliste võimaluste olulise raskendatuse tõttu. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et ka kriminaalmenetluses jälitustegevuse andmete ebaseaduslik avaldamine võib tähendada küll tõendite kogumise muude võimaluste raskendatust, kuid ei saa tähendada võimaluste puudumist.

1. Lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida siis, kui lisaks koosseisupärastele teole ja tagajärjele on nõuetekohaselt tuvastatud ka põhjuslik seos teo ning tagajärje vahel. Teisisõnu saab isik karistusõiguslikult vastutada lõpuleviidud tagajärjedelikti eest vaid siis, kui tagajärg on just talle omistatav. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb esmalt läbida naturalistlik põhjuslikkuse test conditio sine qua non kriteeriumi alusel ja selgitada, kas tagajärg langeks kindlasti ära siis, kui tegu mõtteliselt kõrvaldada. Nimetatud testi positiivne läbimine ei tähenda siiski mitte karistusõiguslikus mõttes põhjuslikkuse tõestamist, vaid üksnes selle eeldamist. Kuidas nimetatud eeldamise juurest jõuda karistusõiguslikult relevantse põhjuslikkuse küsimuses võimalikult maksimaalse tõese teadmiseni − see eeldab omakorda antud valdkonnas kasutatavatest erinevatest karistusõiguslikest teooriatest lähtumist. III
2. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et käesolevas kriminaalasjas ei ole

§-s 3161 ettenähtud kuriteo tagajärje tuvastamisel nõuetekohaselt järgitud ei menetlus- ega materiaalõigusliku sisuga nõudeid.

1. Käesolevas kriminaalasjas on maakohus koosseisupärase tagajärje saabumise lugenud tuvastatuks tuginevalt M. S.-i ütlustele ja nõndanimetatud jälitustegevuse kokkuvõtetele, mida maakohtu otsuses (tl 18) nimetatakse kirjalikeks tõenditeks. 15.
2. Kassatsioonivastuses märgib prokurör õigesti, et kohtupraktikas ei ole välistatud endise kohtueelse menetleja ülekuulamine tunnistajana lisaks kriminaalmenetluse käiku puudutavate asjaolude osas ka kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas, kontrollimaks hilisema menetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. M. S. ei ole aga olnud käesolevas kriminaalasjas endiseks menetlejaks, kelle puhul on alust eeldada selles kriminaalmenetluses tajutu objektiivset ja erapooletut hinnangut. Pigem tuleb nõustuda kassaatoriga, et M. S.-i on alust käesolevas kriminaalmenetluses käsitada asjast huvitatud isikuna. Seda mõistetaval psühholoogilisel põhjusel, et hinnangust sellele, kas H. Koolmeistri käitumine täitis

§-s 3161 ettenähtud kuriteo koosseisu, sõltub vältimatult ka hinnang kriminaalasja nr 10250100378 lõpetamise põhjendatusele. 15.

1. Kohtuotsustes on jäänud täpsustamata, millise tõendiliigi alla KrMS § 63 lg 1 mõttes paigutuvad jälitustegevuse kokkuvõtted kui nõndanimetatud kirjalikud tõendid. Kriminaalmenetluse seadustikus sisalduvas jälitustegevuse regulatsioonis lähtutakse arusaamast, et jälitustegevuse tulemina saadud teave saab tõenduslikul tasandil olla olemas vaid vormistatuna jälitustegevuse protokollis (vt kõnealuste jälitustoimingute ajal kehtinud KrMS § 113 ja käesoleval ajal kehtiv KrMS § 12612 ). Jälitustegevuse protokollile kehtestatud nõuete järgimine peab muuhulgas tagama, et jälgitavalt võetakse kokku, milline on jälitustegevusega saadud teave ja kuivõrd see on kohtueelse menetluse eesmärgi saavutamiseks kasutatav. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik KrMS § 1261 lgs 4 (kõnealuste jälitustoimingute ajal kehtinud KrMS § 111) sätestatud rangeid nõudeid arvestades aktsepteerida jälitustegevusega saadud teabe tõenduslikku vormivabadust. 15.
2. Tuleb nõustuda prokuröriga, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse, ei ole iseenesest nõutav asetleidnud jälitustegevuse tulemuste jälitustegevuse protokollis vormistamine. Seda oleks aga sellegipoolest vaja olnud teha käesolevat kriminaalmenetlust silmas pidades, st soovides kasutada käesolevas kriminaalmenetluses tõendina teavet, mida koguti teises kriminaalmenetluses jälitustegevusega. Kolleegium märgib siinjuures, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-23-10, p-s 10.
5. märgitu kohaselt ei ole kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud ajalist piirangut jälitustoimingu protokolli koostamisele.
6. Maakohtu otsusest ei nähtu piisava selgusega, mida täpselt loetakse tagajärjena tuvastatuks. Kohtu sellekohane seisukohavõtt taandub vaid tunnistaja M. S.-i poolt öeldu ülekordamisele. Kõige enam viitab tagajärje tuvastatusele kohtuotsuse järgmine osa: " Kuni 04.
8. a oli võimalik fikseerida tõenduslikku teavet vaatamata sellele, et omavahelistes vestlustes nimetati ka võimalikke pealtkuulamisi, mis aga ei takistanud konspireeritult vestluste jätkamist. Samas peale
11. a Henn Koolmeistri väga tungivate hoiatuste ja selgituste järel ei rääkinud K. M. telefonis enam sellist juttu, mille suhtes oleks olnud võimalik seda hinnata jälitusmenetluses eesmärkidesse puutuvaks. Kokkuvõtte leheküljel 5.6 on näha, et selles jälitusmenetluses on toimunud leke, millega on seostatud kriminaalpolitsei töötajaid Henn Koolmeistrit ja R. R.-i ning tekkinud kahju tõttu tuleb jälitusmenetlus lõpetada. Seega on alust kinnitada, et tõendite kogumine kriminaalmenetluses jälitustoimingutega ebaõnnestus just toimunud lekke tõttu. Kokkuvõtte kohaselt kriminaalasja raames teostatud jälitusmenetlus sai oluliselt kahjustatud, kuna võimalik seotud isik, K. M., oskas sihipäraselt hoiduda võimalikest telefonikõnedest, kuna tema oli Eestis üheks teadaolnud isikuks, kelle kaudu oleks olnud võimalik tuvastada ja koguda tõendeid nii Eestis kui ka teistes riikides viibivate ja võltsitud raha sissevedavate isikute suhtes, sealhulgas ka vedamise täpseid aegu ja kohti, mis oleks võimaldanud isikute kinnipidamist" (II kd, tl 17-18). Sisuliselt juba öeldut üle kordavalt on kohtuotsuses edasiselt märgitud järgnevat: " Kuna leke oli oluliselt kahjustanud jälitusmenetlust, mis omakorda kahjustab kuriteo ja karistatava teo tuvastamist, puudus võimalus koguda avalike menetlustoimingutega tõendeid rahvusvahelise kuriteo kohta, kus isikud tegutsevad kitsas isikute ringis, ja kohtumispaikade kohta ja aegade kohta, ei ole võimalik ka isikuid kinni pidada. Seetõttu polnud võimalik teha ka täiendavaid menetlus- ja uurimistoiminguid

§ 334

lg 1 tunnustega teo tõendamiseks ning kriminaalmenetlus lõpetati" (II kd, tl 18). 17. Eelkirjeldatud viisil

§-s 3161 ettenähtud kuriteo koosseisulise tagajärje tuvastamine ei ole maakohtu poolt toimunud neid materiaalõiguslikke nõudeid arvestades, mida on kajastatud eelnevalt otsuse punktides 10-

1. Tõendusteabe edasise kogumise välistatus või oluline raskendatus koosseisulise tagajärjena on jäänud nõuetekohaselt tuvastamata. Maakohtu otsuse vastuolulisus koosseisupärase tagajärje tuvastamisel seisneb kolleegiumi arvates selles, et kui ühelt poolt koguti K. M.-i suhtes ligikaudu aasta väldanud jälitustegevusega juba piisavalt teavet, siis teiselt poolt jääb arusaamatuks, miks sellest „juba piisavast“ lähtuvalt ei saanud kohtueelset menetlust jätkata pärast seda, kui jälitustegevusega tõendite edasine kogumine osutus välistatuks. Vastuolu seisneb kolleegiumi arvates aga selleski, et kui ühelt poolt on kriminaalmenetluse alustamist ja erandlikult pikaajalist kestvust põhjendatud ka nn rahvusvahelise mõõtmega, siis teiselt poolt jääb arusaamatuks, miks seesama rahvusvaheline mõõde ei tinginud kriminaalmenetluse jätkamist pärast jälitustegevusega tõendite edasise kogumise välistatust Eestis.
2. Täielikult on aga maakohtu otsuses jäänud analüüsimata põhjusliku seose küsimus. Maakohtu otsusest on põhjusliku seose kohta võimalik leida vaid järgmine lause: "On olemas põhjuslik seos Henn Koolmeistri käitumise ja kriminaalasjale lekkinud (ilmselt peaks olema "tekkinud") kahjuliku tagajärje suhtes" (II kd, tl 18). Ringkonnakohtu otsuses ei ole koosseisupärast tagajärge ja põhjuslikku seost puudutavas osas maakohtu otsusele midagi juurde lisatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsuse nr 3-1-1-68-12 p-s 9 on aga nenditud, et põhjuslik seos toimepandud teo ja saabunud tagajärje vahel on tagajärje toimepanijale omistamise minimaalne eeldus. IV
5. Vaatamata eeltoodule, puudub alus kassatsiooni täielikuks rahuldamiseks ja H. Koolmeistri õigeksmõistmiseks.

§ 25

lg-s 1 sätestatu kohaselt ei ole ka tagajärjedeliktide puhul karistatav mitte üksnes süüteo lõpuleviimine, vaid ka teo toimepanemise vahetu alustamine ehk süüteokatse. See tähendab, et juhtudel, mil isiku süüditunnistamine lõpuleviidud süüteo eest ei ole võimalik, peab kohus muu hulgas otsustama, kas süüdistatava käitumine ei ole kvalifitseeritav süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo katsena (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-30-12, p 22). Nähtuvalt käesoleva otsuse punktidest 8 ja 9 tuvastasid kohtud kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise H. Koolmeistri poolt nõuetekohaselt. Subjektiivse koosseisuga seoses märkisid kohtud, et H. Koolmeister sai K. M.-i kohta KAIRI-sse kantud andmetega tutvudes aru, et tegemist on kestva kriminaalmenetluse käigus tehtud jälitustoimingute tulemina kogutud teabega, kuid avaldas need siiski K. M.-ile, et viimane oskaks hoiduda telefoni kasutamisest ja et ta jälgiks oma liikumisi. Kolleegiumi hinnangul asusid kohtud eelneva pinnalt õigustatult seisukohale, et H. Koolmeistril oli kriminaalasja nr 10250100378 kohtueelse menetluse andmete avaldamise ajal tahtlus nimetatud kriminaalasja kohtueelse menetluse eesmärki kahjustada. Eeltoodu tõttu tuleb H. Koolmeistri tegu kvalifitseerida ümber

§ 3161− § 25 lg 2 järgi.

H. Koolmeistri karistus jääb muutmata, sest see vastab endiselt tema süü suurusele ja on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-dest 1 ja 2 ning § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a ja Pärnu Maakohtu
4. juuni
5. a otsused H. Koolmeistri süüditunnistamises

§ 3161järgi lõpuleviidud kuriteos ja kvalifitseerib H.

Koolmeistrile süüks arvatud teo ümber

§ 3161− § 25 lg 2 järgi.

Muus osas jätab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu

1. oktoobri
2. a otsuse muutmata. Kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt. Lea Kivi, Eerik Kergandberg, Priit Pikamäe