RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-3-13 18. aprill 2013 Eesist

) § 49 kohaselt loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse ajal, mis antud juhul esitati aastaid tagasi.

1. TLPA leidis, et tühisuse tuvastamise ja tühistamiskaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus tähtaja ennistamiseks. Kuivõrd kasutusload on väljastatud
2. ja
3. aastal, siis kaebajad ei saanud neid
4. aastal vaidlustada. Kaebajate esindaja (õigusteadmistega isik) pi​danuks protsessitähtaegadest teadlik olema.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamis​kaebuse esita​da 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest alates. Juba

1. ja
2. aastal pidid kaebajad teadma, et kasutusload on väljastatud, mistõttu pole luba​tud esitada kaebust ligi neli aastat hiljem.
3. Tallinna Halduskohus jättis
4. juuni
5. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1289 kasutus​- lubade tühistamise kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja lõpetas selles osas menetluse (p 1), tühi​suse tuvastamise nõuet pidas kohus tähtaegseks ja jättis vastustaja taotluse menetluse lõpeta​miseks selles osas rahuldamata (p 2). Halduskohtu põhjendused on järgmised: 1) kaebuse esitamise ajal oli võimatu vaidlustada kasutuslubasid, mida sel ajal olemas polnud; 2) menetlusseadustik ei näinud ega näe praegugi ette taotluse n-ö vaikimisi menetlusse võtmist. Menetluses on võimalik taotluste lisamine, kuid iga uue taotluse menetlusse võtmine tuleb otsustada määrusega. Kohtuasja materja​li​de hulgas sellist määrust pole. Seega on ekslik kaebajate arvamus, et kaebus kasutuslubade peale oli enne
6. märtsi 2012 menetlusse võetud; 3) halduskohtu
7. juuli
8. a määrusest haldusasjas nr 3-04-382 nähtub, et eksperdilt on küsitud, kas hoone kasutusloa väljastamise aluseks olev projekt vastab detailplaneeringule. Alates
9. augus​tist 2007 on kasutusload haldusasja nr 3-04-382 toimikus. Halduskohus märkis kasutuslubade olemas​olu ka
10. oktoobri
11. a määruses. Samas haldus​asjas on
12. veebruari
13. a ekspertiisi​aktis märgitud, et ehitisele on väljastatud kasutusload. Ekspert on
14. septembril 2008 kohtuistungil vastanud kasutuslube puudutavatele küsi​mustele ning istungi protokollis on kajastatud E. Kaschi seisu​koht, et kasutusloa andmisega loetakse ehitis valminuks. Kaebajad pidid seega kasutus​lubade olemasolust olema teadlikud hiljemalt
15. juulil 2007; 4) kaebajate viide

§-le 49 on asjakohatu, kuna tühistamistaotlus oli esitatud eelmise

kehtivuse ajal. Kaebajate viidatud säte reguleerib tähtaja küsimust kaebuse muutmise korral; 5) halduskohus märkis

1. novembri
2. a määruses, millega jäeti käiguta TSAPA tegevusetuse peale esitatud kaebus, et kaebajad ei ole esitanud tähtaegselt tühistamis​kaebust ehitusloa peale. Kohus selgitas viidatud määruses ka asjaolu, et ehitusjärelevalve ei lõppe ehitise valmimisega ning ehitise nõuetele mittevastavuse korral ei saa anda ehitisele kasutus​luba enne puuduste kõrvaldamist; kui kasutusluba antakse, on kaebajatel võimalik seda vaidlustada. Seega on kohus juba menetluse algstaadiumis kaebajatele selgitanud, et neil on võimalik kasutusload vaidlustada; 6) kaebajad olid käimasoleva kohtumenetluse ja oma elukoha tõttu kursis sellega, millises järgus on ehitustegevus, ning neil ei olnud takistusi jälgida, kas kasutusload on väljastatud. Kaebajad ei saa eeldada, et kohus jälgib menetluses oleva asjaga seoses kaebajate eest täiendavate haldusaktide välja​andmist ja soovitab siis koheselt esitada kaebuse. Alates
3. oktoobrist 2005 (volikirjast nähtuv kuupäev) on kaebajatel olnud õigusteadmistega esindaja; 7) kuna kasutuslubade vaidlustamise võimalus pidi kaebajatele ja nende esindajale olema teada juba
4. novembri
5. a kohtumääruses antud selgitustest lähtuvalt, siis ei anna kohtu selgitamis​kohustuse täitmata jätmine pärast kasutuslubade väljastamist ja kohtu poolt nendest teada​saamist alust tähtaja ennistamiseks. See, et tühistamistaotlus on tõhusaim õiguskaitse​vahend, pidi olema kaebajate õigusteadmistega esindajale selge ilma kohtupoolsete selgitusteta ja ka kaebajad pidid sellest aru saama, arvestades nende kohtu​menetluses osalemist, kus on mitmetes menetlus​dokumentides (nt kolmanda isiku vastused) selgita​tud, et kohus ei peaks peatama ehitustegevust, kuna kaebajad on jätnud õigeaegselt kasutamata või​maluse esitada ehitus​loa peale tühistamiskaebus; 8) ka juhul, kui kohus oleks kasutuslubade õigusvastasuse tuvastamise taotluse saamisel selgitanud võimalust esitada tühistamistaotlus ja kaebajad oleks seda viivitamatult teinud, ei oleks tühistamis​taotlus olnud tähtaegne. Tähtaja ennistamiseks puudub alus.
6. Kaebajad esitasid määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühista​miseks, milles paluvad lugeda kasutuslubade tühistamiseks esitatud kaebuse tähtaegseks või ennistada tühistamis​nõude esitamise tähtaeg, sest see on mööda lastud kohtu selgitamis​kohustuse rikkumise tõttu. Määruskaebuse põhjendused: 1)
7. novembri
8. a esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise määruses sisaldunud selgitus pole samastatav kohtu selgitamiskohustuse täitmisega efektiivse​te nõuete esitamiseks. Kohus ei juhtinud ka pärast kasutuslubade õigusvastasuse tuvastamise taotluse esitamist kaebajate tähelepanu kasutus​lubade tühistamise taotluse esitamise vajadusele kaebuse eesmärgi saavuta​miseks; 2) kaebajad ei ole väitnud, et tühistamis- ja tühisuse tuvastamise taotlus olid juba menetlusse võetud, vaid et kuigi määrust taotluste menetlussevõtmiseks polnud, neid menetleti. Kohus eraldas
9. mai
10. a kohtuistungil kasutuslubasid puudutava nõude eraldi haldusasjaks. Eraldada ei saa nõuet, mis pole menetluses; 3)

§-s 49 sätestatu kohaselt loetakse kaebetähtaja kontrollimisel uus nõue esitatuks esialgse kaebuse ajal. Esialgne kaebus esitati

1. aastal ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks ja esialgu nõutud kaebuse eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme nõudmist ei loeta kaebuse muutmiseks; 4) Tallinna Ringkonnakohus on
2. augusti
3. a otsuses nr 3-04-382 märkinud, et halduskohus viitas kasutuslubade olemasolule
4. oktoobri
5. a määruses, kuid ei juhtinud kaebajate tähele​panu nende vaidlustamise vajadusele. Riigikohus on kohtu selgituskohustust asjakohase taotluse valikul rõhutanud haldusasjas nr 3-3-1-50-09, milles on asunud seisukohale, et selgituskohustuse rikkumine võib kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Antud juhul pole kohus selgitamis​kohustust (õigeaegselt) täitnud. Kaebajate õigusi rikub ka kaebuste menetlusse võt​misega viivitamine ebamõistlikult pika aja jooksul.
6. TLPA vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Vastustaja nõustus haldus​kohtu seisukohaga, et kuna kasutusload on väljastatud
7. ja
8. aastal, siis ei saanud kaebajad neid kogumina
9. aastal vaidlustada. Halduskohus on kaebajatele juba
10. novembri
11. a määruses selgitanud, et kaebajatel on võimalik vaidlustada kasutusluba, kui see ehitisele antakse. Alates
12. oktoobrist 2005 on kaebajatel olnud õigusteadmistega esindaja, kes pidanuks protsessi​tähtaegadest igal juhul teadlik olema. Asjas on tuvastatud, et kaebajad pidid kasutuslubade olemas​olust teadlikud olema hiljemalt
13. juulil 2007, mistõttu
14. aastal esitatud tühistamis​kaebus on ilmselgelt mittetähtaegne. Vastustaja nõustus halduskohtuga ka selles, et kaebajate viide

§-le 49 on asjakohatu, kuna tühistamiskaebus oli esitatud eelmise

redaktsiooni kehti​vuse ajal. Samuti reguleerib kaebajate viidatud säte tähtaja küsimust kaebuse muutmise korral.

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
2. oktoobri
3. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1289 kaebajate määruskaebuse, tühistas halduskohtu määruse resolut​siooni p 1 ning ennistas kasutuslubade tühistamise nõude esitamise tähtaja. Määrust põhjendati järgnevalt: 1) haldusasja nr 3-04-382 materjalidest ei nähtu kasutusloa tühistamise nõude esitamist enne
4. maid
5. Nõuet, mida esitatud pole, ei saa menetlusse võtta. Õige on kaebajate seisukoht, et menetluse peatamine ei ole võimalik enne nõude menetlusse võtmist, mistõttu
6. aprilli
7. a määrus menetluse peatamise kohta ei ole menetlusseadustikuga kooskõlas. See ei anna siiski alust vaidlustatud määruse tühistamiseks; 2)

§ 283

lg-st 1 tulenevalt tuleb käesolevas asjas kaebetähtajast kinnipidamine kindlaks teha halduskohtumenetluse seadustiku 31. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni (

v.r) alusel.

v.r § 9 nägi ette, et tühistamisnõue esitatakse halduskohtule 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates (lg 1) ning et kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (lg 9). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb isikule teatavaks tegemata haldus​akti puhul eristada kõigepealt aega, mis isikul kulub pärast haldusaktist teadasaamist selle välja​nõudmiseks; pärast haldusakti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda 30 päeva jooksul kohtusse. Kaebajad pidid kasutuslubade olemasolust teada saama hiljemalt

1. juuli
2. a määrusest ning alates
3. augustist 2007 olid need olemas ka haldusasja nr 3-04-382 toimikus. Soovi vaidlustada kasutusload avaldasid kaebajad esmakordselt
4. septemb​ril 2008 – enam kui aasta pärast haldusaktide olemasolust teadasaamist, seega on tühistamis​nõude esitamise tähtaeg mööda lastud; 3) kohus nõustub kaebajate seisukohaga, et halduskohus ei ole selgitamiskohustust nõuete​kohaselt täit​nud. Riigikohtu praktikast tulenevalt (nt 3-3-1-41-02, 3-3-1-50-09, 3-3-1-90-09) on uurimis​printsiibi eesmärk kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessi​osaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel ning haldus​kohtul on kohustus nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul. Seda kohustust ei ole alust eirata ka juhul, kui kaebajat esindab kohtus õigusteadmistega isik, sest vastasel korral võivad kaebaja õigused jääda kohtus kaitseta tema esindaja vähestest teadmistest ja oskustest sõltuvalt. Kohtutel lasub selgitamiskohustus ka siis, kui kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu pole esialgne nõue enam tulemuslik (3-3-1-77-09, 3-3-1-30-09). Halduskohtu
5. novembri
6. a määruses on üksnes viidatud võimaliku kasutusloa vaidlustamisele, kuid ei ole selgitatud, et pärast kasutusloa andmist ei vii ehitusloa tühistamise nõue enam sihile (3-3-1-63-10). On mõistetav, et kaebajad, olles ehitusloa detailplaneeringule mittevastavuse tõttu kohtusse pöördunud, eeldasid, et on detail​planeeringule mittevastava ehitisega seonduva vaidlustanud tervikuna ja enne ehitusloa üle käiva vaidluse lõppu neil täiendavaid nõudeid esitada ei tule. Ehitusloa ja kasutusloa vaidlusta​mise temaa​tika on keerukas ja peidab endas juriidilisi nüansse, mida kohus pidanuks kaebajatele selgita​ma. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühis​tada ringkonnakohtu määruse ning jätta jõusse halduskohtu määruse resolutsiooni p
8. Määrus​kaebuse kohaselt ei tugine õigusnormidele ega tõenditele ringkonnakohtu seisukoht, nagu oleks kae​bajad saanud eeldada, et esialgse kaebusega on vaidlustatud ka tulevikus väljastatavad haldus​aktid. Kaebajaid esindas õigusteadmistega isik; lisaks on ka haldusasja nr 3-04-382 menetluse käigus korduvalt kaebuse nõudeid täpsustatud ja muudetud. Kuna kasutuslubade vaidlustamise või​malus pidi kaebajatele ja nende esindajale olema teada juba
9. novembri
10. a määruses antud selgitus​test lähtuvalt, ei anna kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmine pärast kasutuslubade väljas​tamist alust tähtaja ennistamiseks. See, et tühistamistaotlus on kõige efektiivsem õiguskaitse​vahend, pidi olema ilmselge kaebajate esindajale ning ka kaebajad pidid kohtumenetluse käigus selgi​tatut arvestades seda mõistma. Asjakohane ei ole ringkonnakohtu viide Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-63-10 – haldusasjas nr 3-04-382 ei olnud menetluses ehitusloa tühista​mise, vaid õigus​vastasuse tuvastamise nõue. Arvestades, et haldusasjas nr 3-04-382 on tuvastatud ehitus​loa ja ehitusjärelevalve õigusvastasus, esineb ka kasutuslube vaidlustamata alus kahju hüvitamiseks, mis​tõttu kasutuslubade tühistamine ei ole kaebajate eesmärgi saavutamiseks vajalik. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Vaidlusalused kasutusload on antud
12. oktoobril 2005 ja
13. septembril
14. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et kaebajad pidid kasutuslubade olemas​olust teada saama hilje​malt
15. juuli
16. a määrusest haldusasjas nr 3-04-
17. 16.

v.r § 9 lg 1 alusel võis kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti.

v.r § 9 lg 9 sätestas, et kui haldusakti ei ole kaebuse esitajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud kaebuse esitamisega ebamõistlikult, loetakse kaebuse esitamise tähtaeg möödunuks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui isikule ei ole haldus​akti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, siis peab ta mõist​liku aja jooksul astu​ma vajalikke samme akti saamiseks. Teatavaks tegemata haldusakti puhul tuleb eristada kõigepealt aega, mis kulub isikul pärast haldusaktist teadasaamist haldusakti välja​nõudmiseks, sellele järgneb aeg, mil haldusorgan isikule haldus​akti esitab, ning pärast haldus​akti saamist ja sellega tutvumist tuleb isikul pöörduda kohtusse. Aja​vahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on

v.r § 9 lg-te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg (Riigi​kohtu haldus​kolleegiumi lahendid kohtu​asjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivi​tamiseks. Juhul kui kohaldamisele kuulub

v.r § 9 lg 9 ning kaebajal on haldus​akti välja​nõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tege​mist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne.

1. Haldusasjas nr 3-3-1-62-10 olid ehitusluba ja kasutusluba kaebaja esindajale saadetud planeeringu üle käiva kohtuvaidluse raames ühena menetlusdokumendi lisadest. Kolleegium nõustus viida​tud asjas ringkonnakohtu seisukohtadega kaebuse tähtaegsuse kohta (määruse p 10). Ringkonna​kohus oli muu hulgas leidnud (Riigikohtu määruse p 6 alapunkt 3), et ei saa anda ühest vastust küsimusele, kas haldusakti edasta​mine teise kohtuasja raames on käsitatav haldusakti teatavakstegemisena. Olu​korras, kus üle​antav haldusakt sisaldub teise kohtuasja arvukate materjalide hulgas ühe vähe​olulise dokumendina, ei pruugi ka kogenuim jurist koheselt tajuda, et temani on jõudnud haldusakt, mille vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema. Vaidlusalusel juhul ei olnud ehitusluba ja kasutusluba teises haldusasjas teisejärgulised – asjas käis vaidlus detail​planeeringu suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise üle. Kaebaja oli esialgse õiguskaitse kohaldamist taotlenud just seoses kartusega, et detailplaneeringu alusel antakse välja ehitusluba. Järelikult pidi kaebaja esindaja määruskaebusega tutvudes mõistma, et tegemist on oluliste haldus​aktidega. Ka käesolevas asjas ei tehtud kasutuslube kaebajatele teatavaks, vaid nende olemasolu pidi selguma ehitus​luba puudutava kohtumenetluse käigus. Nagu haldusasjas nr 3-3-1-62-10, oli ka siin tegemist oluliste haldus​aktidega, mis puudutasid otseselt vaidlusalust ehitist.
2. Kolleegium on pidanud võimalikuks tähtaja ennistamise aluseks selgitamiskohustuse rikku​mist kohtu poolt (vt nt Riigikohtu haldus​kolleegiumi lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-14-02 (p-d 25–26), 3-3-1-77-09 (p 12), 3-3-1-30-09 (p 21) ja 3-3-1-5-10 (p 15)). Kolleegium on rõhutanud, et selgitamiskohustuse täitmine kohtu poolt on eriti oluline juhul, kui kaebaja ei kasuta kvalifit​see​ritud õigusabi (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-87-06 (p 12) ja 3-3-1-87-11 (p 14)). Ka

v.r § 9 lg 9 alusel otsustamisel, kas tühistamisnõude esitamisega on ebamõistlikult viivitatud, võib asja​kohane olla küsimus, kas kohus on rikkunud selgitamiskohustust. Kolleegium on siiski seisukohal, et käes​oleval juhul on kaebajad sõltumata kohtu selgitamiskohustusest viivitanud tühistamis​nõude esitamisega ebamõistlikult. Halduskohus on tuvastanud, et kaebajatel oli alates 19. oktoobrist 2005 õigusteadmistega esindaja. Kuigi õigusteadmistega esindaja olemasolu ei välis​ta kolleegiumi hinnangul kohtu selgitamiskohustust, omab selgitamiskohustuse täitmata jätmine sel​lises olukorras väiksemat kaalu viivituse ebamõistlikkuse üle otsustamisel. Kasutus​lubadest teada​saamisest oli tühistamisnõude esitamise ajaks möödunud üle pooleteise aasta. Sellist viivitust kaeba​jate poolt olukorras, kus neil oli kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, ei saa pidada mõistli​kuks. Seetõttu on kolleegium seisukohal, et tühistamisnõuete esitamise tähtaeg on mööda lastud. 19.

v.r § 12 lg 3 sätestas, et halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui kohus on

v.r § 9 lg 9 alusel leid​nud, et kaebaja viivitas kaebuse esitamisega ebamõistlikult, ei saa kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse lahenda​misel lugeda kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvaks. 20. Eeltoodud põhjustel rahuldab Riigikohus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti määruskaebuse, tühistab Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja jätab jõusse Tallinna Halduskohtu määruse, millega lõpetati kasutuslubade tühistamise nõude osas menetlus. Määrus​kaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb

§ 107lg 4 alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving