← Eesti

3-3-1-5-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-5-13

  1. aprill 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Ivo Pilving M. V. (V.) kaebus Viru Vangla
  2. jaanuari
  3. a käskkirja nr 6-3/15-D tühistamiseks ning
  4. ja
  5. jaanuari
  6. a haldusaktide õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  7. detsembri
  8. a määrus haldusasjas nr 3-12-588 M. V. määruskaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  9. Rahuldada M. V. määruskaebus.
  10. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  11. detsembri
  12. a määrus haldusasjas nr 3-12-588 ning saata asi Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. Viru Vangla
  14. oktoobri
  15. a käskkirjaga nr 6-2/1314-T määrati kinnipeetav M. V. finants- ja majandusosakonda abitööliseks (E7 üldkasutatavate ruumide koristaja) alates
  16. oktoobrist 2011 kuni
  17. jaanuarini
  18. Tööle määramise käskkirjaga on V. tutvunud ja seda vaidlustanud ei ole.
  19. detsembril 2011 Viru Vangla E7 osakonnas kella 09:47 ajal ei allunud V. vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle E7 osakonna koristajana.
  20. detsembri
  21. a seletus​kirjas märgib M. V., et tervis on korrast ära ning ta teavitas sellest ka vanemvalvurit, kellel palus teavitada meditsiiniosakonda. Lisaks ei ole V. võimeline töökohustust täitma enda julgeoleku pärast. Teda on juba varem seetõttu füüsiliselt rünnatud. Viru Vangla
  22. jaanuari
  23. a käskkirjaga nr 6-3/15-D karistati M. V. kartserisse paigutamisega 35 ööpäevaks selle eest, et ta ei allunud
  24. detsembril 2011 vanglateenistuse ametniku korraldusele asuda koristama E7 osakonda. Viru Vangla leidis, et kinnipeetava väited julge​olekuohu kohta ei ole põhjendatud. Väited terviseprobleemide kohta ei ole usutavad, kuna kinnipeetav
  25. detsembril 2011 vanemvalvuri poole tervise kaebustega ei pöördunud. M. V. esitas
  26. jaanuaril 2012 vaide Viru Vangla direktorile, mis jäeti
  27. veebruari
  28. a otsusega rahuldamata.
  30. märtsil 2012 saabus Tartu Halduskohtusse M. V. kaebus Viru Vangla
  31. jaanuari
  32. a käskkirja nr 6-3/15-D tühistamiseks ning Viru Vangla
  33. jaanuari
  34. a vastuse nr 6-10/51190-1 (millega keelduti kartserikaristuse kohest täitmisele pööramist edasi lükkama) ja
  35. jaanuari
  36. a vastuse nr 6-10/1152-1 (millega teatati, et M. V. taotlust distsiplinaar​karistuse koheselt täitmisele pööramata jätmise kohta ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käsk​kirjas kaalutud selle asjassepuutumatuse tõttu) õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuses on märgitud, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, oluliste kaalutlusvigadega, nõuete​kohaselt motiveerimata ja põhjendamata. Kaebaja ei saanud
  37. detsembril 2011 antud tööle asumise korraldust täita, sest tema tervis oli korrast ära. Hommikuse loenduse ajal soovis kaebaja arsti või meditsiiniosakonna õde, kuna ta oli öö otsa magamata, vaevelnud valudes ja oksendanud.
  38. detsembril 2011 kella 9:47 paiku anti kaebajale korraldus asuda tööle ning kaebaja ütles, et tal on tervisega mured ja ta ei ole võimeline töötama tervislikel põhjustel. Samal momendil, kui vangla​teenistuja lahkus, tuli ukse juurde meditsiiniõde, määras kaebajale uued ravimid, mis anti kaebajale õhtul, ja määrati mitmenädalane ravi. M. V. leidis, et töötamisel ei oleks tagatud tema julge​olek, Viru Vangla
  39. jaanuari
  40. a käskkirjaga nr 6-3/15-D määratud karistus on ebaproportsio​naalne, tööle määramise korraldus oli õigusvastane, kuna ta kandis kartseris sel hetkel karistust ning lisaks on teda karistatud ühe ja sama asja eest kaks korda (kartserikaristusega kaasnes pikaajalise kokkusaamise ärajäämine). Viru Vangla leidis, et kaebus ei ole sisuliselt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  41. Tartu Halduskohtu
  42. oktoobri
  43. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et tööle asumise korraldus oli antud kehtiva ja seaduspärase käskkirja alusel ning oli kaebajale täitmiseks kohustuslik. Kaebaja keeldus korralduse täitmisest põhjusel, et tema tervis ei olnud korras ja ta ei olnud võimeline töökohustust täitma enda julgeoleku pärast. Kaebaja väited ei vasta tegelikkusele ning on tõendamata. Viru Vangla meditsiiniosakonna arsti
  44. oktoobri
  45. a ja
  46. detsembri
  47. a tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on võimeline töötama ning vastu​näidustusi koristamistöödele tal ei ole. Viru Vangla valvurite õienditest (
  48. detsembrist 2011 ja
  49. detsembrist 2011) nähtub, et kaebaja ei kurtnud halva enesetunde üle ja ei teavitanud, et ta tahab arsti juurde minna. Töötamine koristajana tugevdatud järelevalvega osakonnas ei ohusta kaebaja julge​olekut ja intsidendid, mis selles osakonnas olid, ei olnud seotud tööle määramisega. Kindlaks on tehtud, et tegelikkuses ei esine mingeid kindlaid objektiivseid asjaolusid, mis takistaksid kaebajal tööle asumast. Kaebaja poolt toime pandud rikkumise näol on tegemist väga tõsise rikkumisega, seega ei ole karistusliigi valik kartserikaristuse näol menetleja poolt ebaproportsionaalne. Kartseri​karistuse ajal võib anda kinnipeetavale korralduse asuda tööle. Asjaolu, et kaebajale lubatud pika​ajaline kokkusaamine jäi ära seoses distsiplinaarkaristuse määramisega, ei ole tõlgendatav teise karistuse määramisena.
  51. novembril
  52. a saabus Tartu Ringkonnakohtule M. V. apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu
  53. oktoobri
  54. a otsusele, milles palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebaja esitanud mitmeid taotlusi erinevate tõendite esitamiseks, väljavõtmiseks ja hindamiseks, aga vastustaja on jätnud need põhjendamata rahuldamata. Kaebajalt on võetud kogu menetluse käigus ära õigus taotleda ja esitada tõendeid, kuna kõik kaebaja menetluse käigus esitatud taotlused ja tõendite väljanõudmised on põhjendamatult jäetud rahuldamata ja tõendid asuvad vastustaja käsutuses (turvakaamerate salvestised), mis lükkavad ümber kõik vastustaja sekundaarsed tõendid. Kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei ole võimeline antud töökohustust täitma julgeolekukaalutlustel ja tervislikel põhjustel. Tööle määramise korraldus on õigusvastane, kuna kaebaja kandis sel momendil kartseris karistust. Lisaks on kaebajat karistatud kaks korda ja 35päevane karistus ei ole proportsionaalne. Kaebajat on õigusvastaselt karistatud, kuna ta tervis ei olnud sel hetkel korras ning ei toimunud arstlikku ülevaatust. Seega oli kaebajal õigus keelduda tööst tervislikel põhjustel, kuna ta tervis oleks ohtu sattunud.
  55. Tartu Ringkonnakohus leidis
  56. detsembri
  57. a määrusega, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 alusel, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud, et kaebajal ei olnud
  58. detsembril 2011 terviseprobleeme ja ta ei olnud VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt töökohustusest vaba. Kaebaja väidetud julgeolekuoht ei ole leidnud kinnitust. Seega on leidnud asjas tõendamist, et töötamine koristajana tugevdatud järelevalvega osakonnas ei ohusta kaebaja julgeolekut ning ei esine ka mingeid objektiivseid asjaolusid, mis takistaksid kaebaja tööleasumist. Kaebaja puhul on distsiplinaarkorras karistamisel järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 41 kehtestatud nõudeid. Apellatsioonkaebuses esitatud väited on alusetud. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ja õigusnormide pinnalt. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  59. Riigikohtule
  60. veebruaril 2013 laekunud määruskaebuses taotleb M. V. Tartu Ring​konna​kohtu
  61. detsembri
  62. a määruse tühistamist ja apellatsioonkaebuse saatmist menetlusse võtmiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on rikkunud kaebaja põhi​seaduse §-dest 13–15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele, mis hõlmab õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmine riivab igaühe õigust kohtusse pöörduda. Kui kohus ei võta kaebust menetlusse, ei kontrolli ta ka haldus​kohtu otsuse õiguspärasust ega kaebaja väidetud õiguste rikkumist. Ringkonnakohtu seisukoht on vastuolus Riigikohtu määrustega haldusasjades nr 3-3-1-9-08 ja nr 3-3-1-57-
  63. Ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebust sisuliselt läbi vaadanud, vaid on ebaõigesti hakanud määruses hindama või analüüsima halduskohtu otsuse seisukohti ja põhjendusi.
  64. Viru Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ning leiab, et ükski kaebuses nimetatud asjaoludest ei ole ringkonnakohtu määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus on
  65. detsembri
  66. a määruses tuginenud kõigile kohtu poolt tuvastatud asjaoludele ja asjas kogutud tõenditele, neid piisavalt analüüsinud ja põhjendanud. Viru Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  67. Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse läbivaatamatult HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, mis sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus leidis, et HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel saab apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on ringkonnakohtul tõepoolest võimalik tagastada ilmselgelt perspektiivitu apellatsioonkaebus. See hõlmab muu hulgas olukorrad, kus apellandi poolt halduskohtus vaidlustatud haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda tema õigusi ega piirata tema vabadusi või kus soovitud eesmärgi saavutamine halduskohtule esitatud kaebuse abil ei ole võimalik, samuti olukorrad, kus apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt
  68. detsembri
  69. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-65-12, p 12). Halduskolleegium jääb eeltoodud põhimõtteliste seisukohtade juurde, kuid juhib tähelepanu HKMS § 187 lg 3 p 5 sõnastusele. Selle kohaselt peab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis apellatsioonkaebuse perspektiivikuse hindamisel eeldama apellandi faktiväidete õigsust. Teisisõnu peab kohus selles menetlussituatsioonis lähtuma apellandi faktiväidetest. Apellandi etteheited faktiliste asjaolude tuvastamisele halduskohtus ei takista apellatsioonkaebuse tagastamist HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel siis, kui need asjaolud ei ole haldusasja lahendamisel olulised.
  70. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu hinnangu olulistele faktilistele asja​oludele. Kaebaja väidab, et ta oli
  71. detsembril 2011 tööle asumise korralduse andmise ajal haige. Ringkonnakohus pidi seega apellatsioonkaebuse perspektiivikuse hindamisel lähtuma väitest, et kaebaja oli haige. Eeldusel, et kaebaja oli tõepoolest haige, ei olnud ringkonnakohtul käesolevas asjas võimalik lugeda apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks ja kohaldada HKMS § 187 lg 3 p
  73. Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ning saadab asja ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.