← Eesti

3-1-1-13-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-13-13

  1. aprill 2013 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Aleksandr Jessipovi kandmata karistuse täitmisele pööramine Tartu Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-11-7636 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Jessipovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
  4. veebruar 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
  6. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Jessipovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 9 (üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti.
  7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksandr Jessipovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Tartu Maakohtu
  9. novembri
  10. a otsusega tunnistati Aleksandr Jessipov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati vangistusega 4 kuuks. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti A. Jessipovile liitkaristuseks 10 kuud vangistust ning tuginedes KarS § 68 lg-le 1, arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka. Seejärel asendati 9 kuu ja 28 päevane vangistus KarS § 69 alusel 596 tunni üldkasuliku tööga ning määrati selle tegemise tähtajaks 2 aastat. Maakohtu otsuse kohaselt pidi A. Jessipov järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
  11. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas
  12. juunil 2012 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande A. Jessipovi karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et süüdimõistetu asus alates
  13. aasta aprillist üldkasulikust tööst kõrvale hoiduma ega ilmunud enam kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti ei ela süüdimõistetu kohtu poolt määratud elukohas.
  14. aasta detsembrikuu ja
  15. aasta veebruarikuu jooksul tegi A. Jessipov ära kokku 158 tundi üldkasulikku tööd.
  16. Tartu Maakohtu
  17. septembri
  18. a määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja A. Jessipov saadeti Tartu Maakohtu
  19. novembri
  20. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 7 kuud ja 9 päeva vangistust, ära kandma. Maakohtu hinnangul hoidus A. Jessipov üldkasulikust tööst kõrvale ega täitnud KarS § 75 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid. Kandmata karistuse osa kandmisele asumise algusajaks loeti
  21. august
  22. A. Jessipovi kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas Tartu Maakohtu
  23. septembri
  24. a määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja A. Jessipovile Tartu Maakohtu
  25. novembri
  26. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele pööramata jätmist.
  27. Tartu Ringkonnakohtu
  28. septembri
  29. a määrusega jäeti määruskaebus KrMS § 385 p 26 alusel läbi vaatamata, kuna selle sätte kohaselt ei saa esitada määruskaebust KrMS § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  30. Tartu Ringkonnakohtu
  31. septembri
  32. a määruse peale esitas määruskaebuse A. Jessipovi kaitsja K. Saavo, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja märgib, et Riigikohtu üldkogu
  33. juuli
  34. a otsusega nr 3-1-1-18-12 tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimaldanud esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kaitsja hinnangul võib KrMS § 385 p 26 olla põhiseadusvastane ka osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku poolt KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus täitmisele KarS § 69 lg 6 alusel.
  35. Määruskaebusele esitas vastuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood, kelle hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud.
  36. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  37. veebruari
  38. a määrusega lükati A. Jessipovi kaitsja määruskaebuse läbivaatamine edasi kuni Riigikohtu üldkogu lahendi tegemiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-5-
  39. A. Jessipov esitas
  40. aprillil 2013 taotluse määruskaebusest loobumiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  41. Määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse Riigikohtus KrMS § 390 lg 1 kohaselt kriminaal-menetluse seadustiku
  42. peatüki (kassatsioonimenetlus) sätteid. Tulenevalt viidatud sättest ja KrMS § 358 lg-test 1 ja 3 on kohtumenetluse poolel õigus loobuda tema huvides esitatud määruskaebusest kirjaliku taotluse alusel kuni pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Arvestades, et A. Jessipovi määruskaebuse läbivaatamine lükati edasi kuni Riigikohtu üldkogu lahendi tegemiseni kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13 ning A. Jessipov loobus kaitsja määruskaebusest enne pooltele seisukohtade esitamiseks antud uue tähtaja möödumist ja seda, et puuduvad KrMS § 358 lg-s 5 nimetatud menetluse jätkamist tingivad asjaolud, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium määruskaebuse KrMS § 358 lg 4 alusel läbi vaatamata.
  43. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Tartu Ringkonnakohtu
  44. septembri
  45. a määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest Advokaadibüroole Karl Saavo summas 57,60 eurot (sh käibemaks 9,60 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  46. detsembri
  47. a otsuse p-dest 2 ja 23 rahuldada. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb see menetluskulu A. Jessipovilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Lea Kivi, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.