Obsah (5)

§ 15§ 13§ 21§ 20§ 22

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-33-13 Otsuse kuupäev Tartu, 24. aprill 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Vil

tjad Ain Kaljurand, Aili Kaljurand, Egle Erm, Guido Kõiv, esindaja vandeadvokaat Taavi Pihlakas

tja Galina Burmistrova Asja läbivaatamise kuupäev

1. märts
2. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-17441 osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ alternatiivse nõude Ain Kaljurannalt ja Aili Kaljurannalt solidaarselt põhivõla 646 euro 64 sendi ja viivise ning Egle Ermilt ja Guido Kõivult solidaarselt põhivõla 721 euro 12 sendi ja viivise saamiseks. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jaotati menetluskulud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ ning Ain Kaljuranna, Aili Kaljuranna, Egle Ermi ja Guido Kõivu vahel.
6. Jätta muutmata ringkonnakohtu otsus osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ nõude Ain Kaljurannalt, Aili Kaljurannalt, Galina Burmistrovalt, Egle Ermilt ja Guido Kõivult solidaarselt 11 338 euro 44 sendi ja viivise saamiseks.
7. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
8. Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
9. Tagastada Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-le kassatsioonkaebuselt
10. novembril 2012 tasutud kautsjon 113 (ükssada kolmteist) eurot 39 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (endise ärinimega Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ) (hageja) esitas
12. aprillil 2010 Harju Maakohtule Ain Kaljuranna (

tja I), Aili Kaljuranna (

tja II), Galina Burmistrova (

tja III), Egle Ermi (

tja IV) ja Guido Kõivu (

tja V) vastu hagi, milles palus

tjatelt enda kasuks solidaarselt välja mõista 177 408 krooni ja 20 senti (11 338 eurot 45 senti) ja viivise. 15. septembril 2011 täiendas hageja hagi alternatiivse nõudega juhuks, kui esimene nõue jääb rahuldamata ning palus

tjatelt I ja II enda kasuks välja mõista solidaarselt põhivõla 646 eurot ja 64 senti ja viivise,

tjalt III enda kasuks välja mõista põhivõla 1089 eurot 41 senti ja viivise ning

tjatelt IV ja V enda kasuks välja mõista solidaarselt 721 eurot 12 senti ja viivise. Hagi kohaselt esitas hageja

1. oktoobril 2007 OÜ-le Macro Kinnisvara pakkumuse Merirahu elamurajoonis asuvate korterelamute kinnisvara korrashoiuteenuste osutamiseks ning kommunaalteenuste vahendamiseks. Pakkumuse kohaselt oli teenuste igakuiseks hinnaks 7 krooni 31 senti ruutmeetri kohta.
2. oktoobril 2007 otsustas OÜ Macro Kinnisvara, kes oli Merirahu tn 2 asuva elamu kõikide korteriomandite omanik, nimetada hageja elamu valitsejaks. Sellega tekkis poolte vahel valitsejaleping, mis vormistati kirjalikult
3. jaanuaril 2008.

tjate I ja II ühisomandis on korteriomand nr 19,

tja III omandis on korteriomand nr 11 ning

tjate IV ja V kaasomandis on korteriomand nr

1. Hageja osutas korteriomanikele lepingu alusel valitsejateenust, kuni korteriomanikud asutasid
2. septembril 2009 korteriühistu. Lepingu kohaselt kohustusid korteriomanikud tasuma hagejale tema osutatavate ja vahendatavate teenuste eest ning lisaks sellele haldustasu. Korteriomanikud ei täitnud oma kohustusi ning korteriomanike põhivõlg hageja ees on 11 338 eurot 45 senti (177 408 krooni 20 senti). Hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud ja seega on

tjatel kohustus tasuda osutatud teenuste eest.

tjad vastutavad solidaarselt kõigi korteriomanike täitmata kohustuste eest. 2.

tjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata.

tjad on seisukohal, et hagejat ei ole valitsejaks nimetatud. Hageja ei ole täitnud seadusest tulenevaid valitseja ülesandeid.

tjad ei ole halduslepingut sõlminud ning OÜ Macro Kinnisvara ei ole halduslepingu sõlmimisel korteriomanikke esindanud. Hageja saab halduslepingu täitmist nõuda üksnes lepingu pooleks olevalt arendajalt. Kuna hageja ei ole tuginenud ühelegi korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskavale, siis ei ole tal seaduslikku alust nõuda

tjatelt maksete tasumist. Korteriomanike solidaarvastutus ei ole ühegi seadusega sõnaselgelt ette nähtud ega ole selgelt tuletatav ühestki korteriomandiseaduse sättest. 3. Harju Maakohus rahuldas 25. mai 2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis

tjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 646 eurot 64 senti ja viivise,

tjalt III hageja kasuks põhivõla 1089 eurot 38 senti ja viivise ning

tjatelt IV ja V hageja kasuks põhivõla 721 eurot 12 senti ja viivise. Maakohus leidis, et hageja ja Macro Kinnisvara OÜ sõlmisid

1. jaanuaril 2008 lepingu, millega hageja on võtnud alates
2. jaanuarist 2008 valitseda Merirahu 2 asuva eluhoone ühes selle juurde kuuluva välisterritooriumi ning seal asuvate rajatistega. Lepingus täiendati ja täpsustati korteriomandiseadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid valitseja ülesandeid ning lepiti kokku valitseja osutatud ja vahendatud teenuste eest maksmise kord. Macro Kinnisvara OÜ ei ole valitsejat nimetades järginud korteriomandiseaduse (

) § 20 lg-s 1 sätestatut järgides, sest halduslepingu sõlmimise ajal ei olnud ta enam kõikide korteriomandite omanik. Õige ei ole

tjate seisukoht, et neile pole haldusleping siduv.

tjad on 2008. aastal saanud hagejalt teenuseid ning on nende eest ka tasunud. Sellega on

tjad halduslepingu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 järgi heaks kiitnud.

§ 15lg-st 1 ei tulene korteriomanike solidaarset vastutust.

Samuti ei tulene solidaarset vastutust halduslepingust. Halduslepingu p 3.3 kohaselt makstakse teenustasu valitseja poolt korteriomandite omanikele esitatavate põhjendatud arvete alusel. Teenustasu suuruse määramisel arvestatakse igale omanikule kuuluva(te) korteriomandi(te) suurust.

§ 13

lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Praegusel juhul ei ole selliseid kokkuleppeid kohtule esitatud. Seega on hagejal õigus nõuda võla tasumist üksnes võlgu olevalt korteriomanikult. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja põhinõue mõista võlg

tjatelt solidaarselt välja. Põhjendatud on hageja alternatiivne nõue.

tjate vastuväide, et teenuse kvaliteet langes oluliselt alates 2009. a algusest, on üldsõnaline ja tõendamata.

tjad ei ole tõendanud ka vastuväidet, et hageja küsib osutatud teenuse eest oluliselt kallimat hinda kui teised sarnased äriühingud. Samuti on

tjad hageja esitatud arveid varem tasunud ja sellega need heaks kiitnud.

tjate etteheited arvete põhjendamatuse pärast on üldised ning jäid asja kohtulikul arutamisel paljasõnalisteks. Hageja on oma nõuet selles osas tõendanud. 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada osas, milles jäi rahuldamata tema nõue mõista võlg

tjatelt solidaarselt välja ning teha selles osas uus otsus, millega hagi rahuldada. 5.

tjad I, II, IV ja V esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi nende vastu rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi nende vastu rahuldamata. 6. Hageja vaidles

tjate I, II, IV ja V vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

tjad, v.a

tja III, vaidlesid hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

tja III apellatsioonkaebustele ei vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
2. oktoobri
3. a otsusega vastuapellatsioonkaebuse, jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata, tühistas maakohtu otsuse osas, milles hagi

tjate I, II, IV ja V vastu rahuldati, ja jättis selles osas hagi rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et korteriomanikud ei vastuta valitseja ees solidaarselt.

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Kui elamu valitsemiseks on määratud valitseja, võib ta tulenevalt

§ 21

lg 2 p-dest 1 ja 5 kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid, samuti esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Eeltoodust tuleneb, et juhul kui valitseja on sõlminud teenuste osutamise lepingud teenuse pakkujaga kõigi korteriomanike nimel ning teenusepakkuja esitab tarbitud teenuse eest arveid valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud lepingu täitmise eest teenuse pakkuja ees eelduslikult solidaarselt. Korteriomanike vahel kehtib aga

§ 13kohaselt osavastutus.

Valitsejal kui korteriomanike ühiste huvide esindajal on õigus esindada kohtus kõiki korteriomanikke ja esitada hagi ühe korteriomaniku vastu hooldustasu sissenõudmiseks. Hageja ei ole korteriomanike nimetatud valitseja

§ 20lg 1 tähenduses.

Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomanike koosolekut valitseja nimetamiseks pole toimunud. Halduslepingu sõlmisid Macro Kinnisvara OÜ ja hageja. Ehkki esimene oli küll enamiku korterite omanik, ei olnud ta hagejaga lepingu sõlmimise ajal enam kõigi korteriomandite omanik. Kuna osa korteritest olid lepingu sõlmimise ajaks võõrandatud, tulnuks valitseja lepingu sõlmimise üle otsustada korteriomanike üldkoosolekul. Valitseja teenust osutades täitis hageja Macro Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud lepingut ja saab ka lepingu täitmist temalt nõuda. Hageja ei käitunud ka sisuliselt korteriomanike ühisuse nimetatud valitsejana. Valitseja majandamiskulude nõude aluseks saab olla üksnes korteriomanike üldkoosolekul kinnitatud majanduskava. Hageja ei ole ühtegi majandamiskava korteriomanike üldkoosolekule esitanud ega selle alusel tasu arvutanud. Macro Kinnisvara OÜ ja hageja vahel 23. jaanuaril 2008 sõlmitud haldusleping ei ole

tjatele siduv ja neil ei ole sellest lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Macro Kinnisvara OÜ juhataja Aadu Oja allkirjastatud

1. oktoobri
2. a kuupäeva kandev otsus hageja Merirahu 2 eluhoone valitsejaks nimetamise kohta ei ole usaldusväärne tõend ning on tõenäoliselt vormistatud tagantjärele. Hageja ei ole toonud välja muid asjaolusid, millest nähtuks, et ta nimetati valitsejaks just sellel kuupäeval. Samuti ei nähtu asja materjalist, et hageja oleks enne
3. aastat valitseja kohustusi tegelikult täitnud ja selle eest tasu saanud. Halduslepingus, mis sõlmiti
4. jaanuaril 2008, ei ole viidet sellele, et hageja tegutseb valitsejana juba alates
5. oktoobrist
6. Selles lepingus on hoopis märgitud, et valitseja võtab alates
7. jaanuarist 2008 valitseda Merirahu 2 eluhoone. Neist asjaoludest kogumis nähtub, et hageja nimetati esimest korda valitsejaks
8. jaanuari
9. a halduslepinguga tagasiulatuvalt alates
10. jaanuarist
11. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna

tjad on hagejalt teenust saanud ja selle eest ka 2008. aastal tasunud, siis on nad halduslepingu heaks kiitnud. Teenuse vastuvõtmine ja hageja esitatud arvete tasumine ei tähenda, et

tjad oleksid sellega halduslepingu heaks kiitnud.

tjad tasusid arveid, sest nad olid teenust tegelikult saanud ega pidanud õigeks hageja kulul alusetult rikastuda. Ka praegusel ajal ei ole

tjad keeldunud tasumast neile tegelikult osutatud teenuse eest keskmisest turuhinnast lähtudes. Vaidlus tekkis siis, kui

tjate arvates vähenes oluliselt hageja osutatud teenuste ulatus ja langes nende kvaliteet. Kuna hageja on esitanud üksnes lepingu täitmise nõude ega ole esile toonud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada

tjate rikastumise määra, tuleb hagi lepingu täitmise nõudes jätta rahuldamata. Kui pooled tasutavates summades kokkuleppele ei jõua, on hagejal võimalik esitada nõue

tjate vastu alusetu rikastumise sätete alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Nimelt on ringkonnakohus leidnud, et korteriomanikud vastutavad teenuse pakkujatega sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste eest solidaarselt, kuid samas on leidnud, et valitseja ees korteriomanikud solidaarselt ei vastuta. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, millest selline eristamine tuleb. Kohtud ei ole arutanud pooltega küsimust, kas Macro Kinnisvara OÜ
2. oktoobri
3. a otsus nõustuda hageja pakkumusega on vormistatud tagantjärele või on võltsitud. Ringkonnakohtu selline seisukoht on seega üllatuslik. Hageja ei saanud seetõttu esitada tõendeid selle kohta, et alustas valitsejana tegutsemist juba
4. aastal. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi rahuldamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja viitas juba maakohtus oma nõude rahuldamise võimalusele käsundita asjaajamise sätete alusel juhul, kui tema valitsejaks nimetamine ei kehtiks. Ringkonnakohus on valesti leidnud, et hageja ei olnud valitseja. Oluline on see, et Macro Kinnisvara OÜ nimetas hageja valitsejaks
5. oktoobril 2007, so ajal, kui talle kuulusid kõik korteriomandid. See, millal leping kirjalikult sõlmiti ei ole tähtis. Valitsejalepingule ei ole ette nähtud vorminõuet, seega oli sõlmiti leping juba
6. oktoobril 2007, mil Macro Kinnisvara OÜ nõustus hageja pakkumusega. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et

tjad ei kiitnud lepingut sellega heaks, et tasusid hageja esitatud arveid. Oluline on ka see, et korteriomanikud keeldusid 8. aprillil 2009 toimunud üldkoosolekul korteriühistut moodustamast, kuivõrd korteriomandi kaasomandi eset saab valitseda üksnes korteriühistu või valitseja vahendusel. Vale on ringkonnakohtu seisukoht, et korteriomanikud ei vastuta valitseja ees solidaarselt. Valitsejalepingu pooleks on kõik korteriomanikud ühiselt. Seega on nad võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-te 2 ja 4 kohaselt solidaarvõlgnikud.

§ 13reguleerib korteriomanike vastutust üksnes nende sisesuhtes.

Vale on ka ringkonnakoht seisukoht, et valitsejal ei ole õigust nõuda majandamiskulude tasumist, kui majanduskava ei ole kinnitatud.

§ 22

lg 1 kohaselt koostatakse majanduskava eesmärgiga anda korteriomanikele informatsiooni, millised on kavandatavad kaasomandi korrashoiuks tehtavad toimingud ja korteriomanike kohustused.

§ 22lg 2 järgi tehakse majanduskava alusel ettemakseid.

Hageja ei nõudnud

tjatelt aga ettemaksete tegemist, vaid tegelike, st juba kantud kulude tasumist. 9.

tjad I, II, IV ja V vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

tja III ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude

tjate I ja II vastu solidaarselt põhivõla 646 euro 64 sendi ja viivise ning

tjate IV ja V vastu solidaarselt põhivõla 721 euro 12 sendi ja viivise saamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas hageja ning

tjate I, II, IV ja V vahel. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude

tjatelt solidaarselt 11 338 euro 44 sendi ja viivise saamiseks. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 11. Kolleegium leiab, et kohtud on jätnud põhjendatult rahuldamata hageja põhinõude

tjatelt solidaarselt 11 338 euro 44 sendi ja viivise väljamõistmiseks. Selle nõude rahuldamise üheks eelduseks on asjaolu, et hageja oleks olnud kehtivalt nimetatud kaasomandi eseme valitsejaks. Ringkonnakohus on tuvastanud, et seda ei ole toimunud. Ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, milliste tõendite alusel ja kuidas ta sellisele järeldusele jõudis, mh seda, miks ta ei pidanud usaldusväärseks Macro Kinnisvara OÜ

1. oktoobri
2. a otsust. Tegemist on tõendite hindamisega, millesse Riigikohus TsMS § 688 lg-te 3-5 järgi ei saa üldjuhul sekkuda. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus tõendeid hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Ekslik on hageja väide, et ringkonnakohtu seisukoht Macro Kinnisvara OÜ
3. oktoobri
4. a otsuse kohta oli üllatuslik.

tjad tuginesid juba hagile esitatud vastuses sellele, et nimetatud dokument on koostatud tagantjärele. Kolleegium märgib, et

§ 20

lg 4 kohaselt tõendab valitseja vajaduse korral oma volitusi korteriomanike üldkoosoleku notariaalselt kinnitatud protokolliga. Hageja ei ole sellist protokolli esitanud.

1. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on hageja alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel rikkunud TsMS § 654 lg-st 5 tulenevat põhjendamiskohustust. Nimetatud sätte teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Hageja tugines maakohtus mh sellele, et kui poolte vahel lepingulist suhet ei ole, võib tema nõude rahuldamise aluseks olla käsundita asjaajamise regulatsioon (II kd, tl 150). Ringkonnakohus ei ole hageja selle väite kohta seisukohta võtnud. Kolleegium leiab, et eeltoodud põhjendamiskohustuse rikkumine on oluline ja võis mõjutada asja lahendust.
2. Riigikohus on varem leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15). Kolleegiumi arvates laieneb sama põhimõte lisaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste lepinguta tarbimisele ka teiste korteriomandi kasutamiseks vajalike teenuste (nt küte) lepinguta tarbimisele.
5. Kuivõrd maakohus ei selgitanud välja poolte seisukohti hagi rahuldamise võimalikkuse kohta käsundita asjaajamise sätete alusel ega tõendeid, millega pooled soovivad oma sellekohaseid väiteid tõendada, ning rikkus sellega TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4, tuleb asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtul see puudus kõrvaldada. Ringkonnakohtul tuleb välja selgitada poolte väited ning võtta seisukoht, milliste teenuste eest tasumist hageja

tjatelt nõuab ning kas nende teenuste puhul on täidetud VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks. Samuti tuleb välja selgitada, millises ulatuses saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda tehtud kulutuste hüvitamist ja enda vabastamist asjaajamisel võetud kohustustest ning milline on mõistlik tasu käsundita asjaajamise eest. 15. Käsundita asjaajamise sätete alusel saavad

tjad vastutada üksnes osavõlglastena, mitte solidaarvõlglastena (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 15). Seega on põhjendatud tühistada ringkonnakohtu otsus üksnes hageja alternatiivse nõude rahuldamata jätmise osas.
3. Menetluskulude jaotuse hageja ja

tjate I, II, IV ja V vahelises vaidluses otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest. 17. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Villu Kõve