← Eesti

3-3-1-71-12

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-71-12 2

) § 12 lg 14 kohaldamise eeldused olid täitmata. Tehingu pooled ei ole seotud isikud ning neil mõlemal oli sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

§ 12lg-d 14 ja 15 on käibemaksuarvestuses erinormid MKS § 83 ja § 84 suhtes.

Kaebaja pole soovinud maksueelist saada. 5.

  1. Müügitehing ei olnud näilik, tegemist oli tavapärase ostutehinguga. Tehingu vorm vastab selle tehingu majanduslikule sisule. OÜ Norber Grupp omandas müügilepingu alusel kaubamärgi ja spaa sisustuse esemed ning nende ostuhind vastas objektiivselt nende turuväärtusele. Müügihind on lepingupoolte kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui väiksem. Väidetavalt ebamõistlik hinnakokkulepe ei muuda müügitehingut näilikuks ega mõjuta käibemaksuarvestust. 5.
  2. Ostuhind kujunes avalikul enampakkumisel. Vastavasisulise pakkumise tegi Legendijuhtimise AS-ga samal tegevusalal tegutsev OÜ Tsentraal SK. Kaebaja kasutas ostueesõigust ja tasaarvestas seejärel vastavalt kompromissile ostuhinna oma nõudega Legendijuhtimise AS vastu. Kaebaja sisuliselt käsutas raha, kuna tasaarvestas oma võlanõude ostuhinna tasumise nõudega. Tehing on reaalselt toimunud ning kauba ja teenuse eest on sisuliselt tasutud. 5.
  3. Maksuhaldur on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata kaubamärgi "City Spa" väärtuse. Kuigi tegemist ei ole registreeritud kaubamärgiga, on juriidiliselt ja majanduslike omaduste järgi tegemist sisuliselt kaubamärgiga, mis omab õiguskaitset. Kaubamärk ja domeen on tuntud ja tarbijad seostavad neid tervisekeskuse asukohaga. Seda kinnitavad nii Patendiamet, kohtud kui ka eksperdid. 5.
  4. Omandatud esemete jääkväärtus on maksuotsuses märgitud väärtusest kordades suurem. Vara kõrget väärtust kinnitavad eksperdiarvamused, esemete soetus- ja asendusmaksumuse hindamise meetod, samuti enampakkumise tulemused ja vaatlusel tuvastatud esemete hea seisukord, kõrge kvaliteet ning spetsiaalne kasutuskoht.
  5. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhiseisukohad olid järgmised. 6.
  6. Maksuotsuses ei ole tehingu toimumist kahtluse alla seatud. Maksuhaldur leidis, et vaadeldava tehingu hind ei vasta aga poolte tegelikule tahtele. 20 000 000 kroonise müügitehingu asemel leidis maksuhalduri hinnangul aset spaa sisustuse ja kaubamärgi registreerimistaotluse müügitehing summas 1 000 000 krooni. Üks müügitehing tehti teise müügitehingu varjamiseks. Samuti on tuvastatud kaebaja tahtlus saada maksueelist ning asjaolu, et enampakkumisel tehtud hinna​pakkumine oli kunstlik. Seetõttu oli MKS § 83 lg-le 4 tuginemine põhjendatud. 6.
  7. Danske Bank A/S Eesti filiaalile tasutu osutus kokkuvõttes ainsaks kogu tehingu raames faktiliselt tasutud rahasummaks. Danske Bank A/S Eesti filiaal ja OÜ Realiseerimiskeskus ei hinnanud vara väärtuseks rohkem kui 1 000 000 krooni. Maksuhaldur lähtus tehingu hinna tuvasta​misel enampakkumise tingimusest, et ostja peab vara ruumidest eemaldama. Asjaolu, et kaebaja jätkas pärast vara omandamist samades ruumides tegutsemist, ei tähenda, et ta oleks vara soetanud teistel tingimustel, kui vara algse omanikuga kokku lepiti. Müügihind oli isegi vara soetus​maksumusest üle kolme korra kallim. Müügihinna vaba kujunemine ei ole usutav. 6.
  8. OÜ Tsentraal SK juhatuse liige tehingu üksikasju ei teadnud ning müügitehingu tingimuste kohta maksuhaldurile selgitusi anda ei osanud. Juhatuse liikme suuliste selgituste kohaselt sai ta tehingu kohta teavet kaebaja esindajatelt. Vara soetamiseks vajalikke vahendeid äriühingul ei olnud. Enampakkumisel osalemiseks vajaminev rahasumma laenati ning viidati tundmatule investorile. Ei ole usutav, et isikud, kes on vastava valdkonna spetsiifilisusega ja vara soetamisväärtusega kursis, teevad väidetavalt kogemustel põhineva ning turuhinda kordades ületava hinnapakkumise selleks vajaminevaid vahendeid omamata. Tegemist oli enampakkumisel reaalse ostusoovita osalemisega, mille eesmärgiks sai olla üksnes kunstlikult ostuhinna tõstmine. 6.
  9. "City Spa" nime kasutuselevõtt võib tsiviilõiguslikult teatud määral spordikeskuse majandus​tegevust mõjutada, kuid sellisel kujul ei ole võimalik kaubamärgist kui maksuõiguslikult rahalist väärtust omavast müügiobjektist rääkida. Maksuhalduri seisukohta toetavad eksperdihinnangutena eeskätt Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi patendivoliniku arvamus ja konkreetset kaubamärki puudutav kohtupraktika. Kuni kaubamärgi registreerimiseni ei ole sellel õiguskaitset. On usutav, et tegelikult aset leidnud müügitehing sisaldas ka domeeni kasutusõiguse maksumust.
  10. Tallinna Halduskohtu
  11. jaanuari
  12. a otsusega rahuldati OÜ Norber Grupp kaebus, tühistati maksuotsus ning tehti vastustajale ettekirjutus vaadata esitatud sisendkäibemaksu tagastus​nõue uuesti läbi. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 7.
  13. Müügihind on lepingupoolte kokkuleppe küsimus ja see võib olla turuhinnast nii suurem kui ka väiksem. Väidetavalt ebamõistlik hinnakokkulepe ei muuda müügitehingut näilikuks, seega ei ole alust kohaldada MKS § 83 lg-s 4 sätestatud näiliku tehingu maksustamise regulatsiooni. 7.
  14. Vaidlust ei ole selles, et Legendijuhtimise AS võlg OÜ Norber Grupp ees oli lepingu sõlmimise hetkel müügihinnast kõrgem. Ehkki müügihinna tasumine ei toimunud rahas, ei ole ka tasa​- arveldustehingus midagi kahtlust äratavat või majanduslikult ebaotstarbekat. Olukorras, kus müüjal oli ostja ees võlg, oli müügihinna tasaarvestamine majanduslikult kõige otstarbekam käitumine. Samuti asus OÜ Norber Grupp ostetud spaasisustust kohe kasutama, andes selle koos ruumidega rendile uuele rentnikule. Kõrgem rendihind võimaldab kaebajal teenida varasema rendilepinguga võrreldes oluliselt suuremat tulu. Spaa vara ja "City Spa" tähise ostmine oli kaebuse esitajale majanduslikult põhjendatud ja puudub alus kahelda tehingu toimumises. 7.
  15. Kohtu hinnangul oleks ainus teoreetiline võimalus maksustada tehinguhinna erinevus siirde​hinnana TuMS § 8 lg 2 mõttes. Hinna ja sellest tulenevalt käibemaksu korrigeerimine tõstatab küsimuse, kas tegelikku hinda ületavas osas on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga või eri​soodustusega. Ka seetõttu on loogiline lähtuda TuMS §-st
  16. Ühist majanduslikku huvi maksuhaldur aga tuvastanud ei ole. 7.
  17. OÜ Tsentraal SK pakkumises on iseenesest küsitavusi (vara ostmine kõrge hinnaga olukorras, kus pakkujal puudub ruumide kasutamiseks leping, ebaselgus, kas müügihinna tasumiseks oleksid rahalised vahendid olemas ning lisaks asjaolu, et läbirääkimised hinna osas viitavad, et pakkumise kujundamises võis olla oma roll ka kaebuse esitajal), kuid on tõendamata OÜ Tsentraal SK kasu. Pelgalt OÜ Tsentraal SK esindaja antud seletused, milles kinnitatakse, et OÜ-ga Norber Grupp toimusid eelnevalt suulised läbirääkimised, ei anna alust asuda seisukohale, et OÜ Tsentraal SK tegi näiliku pakkumise ja et pakkumises märgitud summa ei ole müügiobjektide tegelik hind. Enam​pakkumise tagatisraha tasumine ettenähtust kaks päeva hiljem ja selle aktsepteerimine ei muuda sõlmitud lepingu kehtivust ega selle tingimusi. Ei ole põhjust väita, et pakkumine oleks olnud kaebajale majanduslikult kahjulik, sest vara jäi spetsiaalselt selle sisustuse jaoks sisekujundatud ruumidesse. Varakogumit sai hakata seetõttu suurema tulususega välja rentima. 7.
  18. Isegi kui oleks alus vähendada

§ 12

lg 14 p 3 alusel kaebaja sisendkäibemaksu suurust, ei oleks see maksuotsuses toodud kujul õige, kuna maksuotsuses määratud tehinguhind kogu lepingu​eseme eest ja sellele vastav sisendkäibemaks on ilmselgelt väär. 7.

  1. Legendijuhtimise AS raamatupidamisprogrammi väljatrüki järgi oli spaa vara soetamismaksumus ligikaudu 8 200 000 krooni. Maksuhaldur on seisukohal, et vara on amortiseerunud ja selle jääkväärtus on 10–15%. Kohtumenetluses tehtud vaatlusel veendus kohus, et spaa vara oli valdavalt väga heas korras, vaid üksikutel esemetel võis täheldada vähest amortiseerumist. Vara amortiseerumine 85–90% ulatuses on ilmselgelt tegelikkusega vastuolus. Kohtu veendumust kinnitab ka Fysioline Eesti OÜ arvamus spordisaali seadmete väärtuse kohta, mille kohaselt on seadmed kaotanud 10% oma soetusväärtusest ning arvamuse andmise hetkel on spordisaali seadmete tootjahinnad soetamismaksumusega võrreldes 25–30% kõrgemad. Samuti on Argo Mööbel OÜ arvamuse kohaselt mööbli väärtuseks 85–90% nende soetusväärtusest. Pole välistatud, et spordisaali seadmed on hetkel kallimadki, kui oli nende soetusmaksumus. 7.
  2. "City Spa" tähise kasutamise õigusel on kahtlemata rahaline väärtus isegi juhul, kui see ei ole kaubamärgina registreeritud. Kohus ei pidanud vajalikuks analüüsida põhjalikumalt "City Spa" tähise väärtust, kuna maksuotsuses määratud väidetav tegelik tehinguhind ei vasta ilmselgelt spaa vara väärtusele. Maksuhalduril tulnuks määrata tehingule realistlik hind, mis pidanuks hõlmama spaa vara tegelikkusele vastavat amortisatsiooni ja ka maksuhalduri väärtushinnangut "City Spa" tähise kasutamise õigusele.
  3. PMTK esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Norber Grupp kaebus rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et majandusliku tõlgendamise põhimõttele tuginemine on ebaõige ja ainsa aluse maksustamiseks oleks andnud

§ 12lg 14 p 3.

Maksu määramisel on õigesti tuginetud MKS § 83 lg-le

  1. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. OÜ Tsentraal SK pakkumine oli näilik ning tegelikult leidis aset spaa vara ja kaubamärgi registreerimistaotluse müügitehing summas 1 000 000 krooni.
  2. OÜ Norber Grupp palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega vääralt kohaldanud materiaal​õigust.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuli
  5. a otsusega rahuldati PMTK apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati Tallinna Halduskohtu otsus ja muudeti halduskohtu resolutsiooni sõnastust. Ring​konnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 10.
  6. MKS § 83 lg-s 4 sätestatud näiliku tehingu maksustamise regulatsiooni kohaldamine oli põhjendatud, sest vara võõrandamist selle tegelikust turuväärtusest oluliselt kallimalt ei saa asja​olusid arvestades pidada majanduslikku sisu omavaks. OÜ-l Norber Grupp ei olnud mingit põhjust omandada ja müüjal võõrandada vara turuhinnast kallimalt. 10.2.

§ 12lg-t 14 saab tehingu hinna korrigeerimiseks kohaldada MKS § 84 asemel.

Kui

§ 12

lg 14 kohaldamine ei ole võimalik, nt tehingupoolte seotus ei ole tõendatud, siis tuleb maksu​halduril maksu määramiseks tuvastada, et kõrgema hinnaga tehing on tehtud turuväärtusega võõran​da​mis​tehingu asemel maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Maksuhaldur on piisavalt põhjenda​nud, miks ta leidis, et kõrgema tehinguhinna märkimine võimaldab kaebajal saada maksueelise, mis seisneb suuremas summas sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse tekkimises olukorras, kus vara endine omanik ei olnud maksevõimeline ning käibemaksu riigile laekumine ei olnud võimalik. Tehingu tegemisest kaebaja soovitud tingimustel oli huvitatud ka müüja, kes vabanes seeläbi hagiga taotletud summade maksmise kohustusest ja kommertspandist. 10.

  1. Ringkonnakohtu arvates oleks võimalik tasaarvestatava nõude põhjendatuse kontrollimise teel tuvastada tehingu tegelik hind. Maksuhaldur ei pidanud seda maksuotsuses vajalikuks, kuna vara väärtus oli sellest oluliselt madalam, ning leidis, et isegi kui hagis näidatud nõue sellises suuruses tasaarvestati, polnud kauba väärtus kõrgem kui 1 000 000 krooni. 10.
  2. OÜ Tsentraal SK pakkumist ei saa pidada usaldusväärseks. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt oli tegemist näiliku pakkumisega. OÜ Tsentraal SK esindaja maksumenetluses antud selgitustest nähtub, et äriühingul ei pruukinud tehingu rahastajat üldse olla. Samuti on vara väärtus ringkonnakohtu hinnangul müügilepingus märgitust oluliselt madalam. 10.
  3. Vara väärtuse tuvastamisel ei ole põhjust arvestada vara äraviimise tingimusega. Müügi​tehingu väärtuse arvestamisel tuleb lähtuda tehingu tegelikest asjaoludest, milleks oli muu hulgas vara jäämine samadesse ruumidesse. Seega oli vara tegelik väärtus suurem, kui see oleks olnud juhul, kui vara oleks ruumidest tulnud ära viia. Tehingu teistsugustest tingimustest lähtuvalt tuleb pidada ebaõigeks vara väärtuse määramist, lähtudes pangale tasutud summast vara kommertspandi lõpetamise eest. Maksuhaldur pole arvesse võtnud asjaolu, et taolise turuhinna määramisel, sh kommerts​pandist saadava summana, on vara tegelikust väärtusest maha arvatud esemete ruumidest äraviimiseks, hoiustamiseks ja müümiseks tehtavad kulutused. Esemete müümisel tervikvarana olu​korras, kus nende kasutuselevõtt on võimalik ilma täiendavate aeganõudvate toiminguteta, on ka vara väärtus kõrgem. 10.
  4. Esemete soetusmaksumust ja vähest amortisatsiooni arvestades on halduskohus esemete väärtuse hindamisel õigesti tuvastanud, et vara väärtuse amortiseerumine 85–90% ei ole usutav. Ringkonnakohus peab usutavaks, et vara jääkväärtus oli tehingu tegemise ajal 7 500 000 krooni. Kaebaja võis sisendkäibemaksuna maha arvata 1 500 000 krooni. Käibemaksu määramine ja tasaarvestamine enammaksega oli vaidlustatud maksuotsuses õige 1 300 000 krooni ulatuses. Muus osas tuleb maksuhalduril käibemaksu tagastusnõue uuesti läbi vaadata. 10.
  5. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et "City Spa" nime võõrandamine oli tasu eest võimalik ning sellel oli väärtus isegi juhul, kui seda ei olnud kaubamärgina registreeritud. Nimetatud seisu​koht ei ole kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri
  7. a otsusega asjas nr 2-08-28468, milles leiti, et nimetuse tähendusest ja eristumisvõimetusest tulenevalt ei ole võimalik selle registreerimine ja selle kasutamise keelamine pole lubatav. Kaebaja võis tasu maksmisega soovida välistada nõudeid enda vastu seoses "City Spa" nimetuse kasutamisega, ent selliseid kulutusi ei saa pidada seotuks kaubaga ega käibemaksu objektiks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  8. OÜ Norber Grupp esitas kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab ringkonnakohtu otsuse ulatuses, millega rahuldati PMTK apellatsioonkaebus osaliselt ning tühistati halduskohtu otsus, muudeti selle resolutsiooni ning jäeti OÜ Norber Grupp kaebus osaliselt rahuldamata. Kassaator palub ringkonna​kohtu otsuse vastavas osas tühistada ning jätta jõusse halduskohtu otsus või saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhiseisukohad on järgmised. 11.1.

§ 12

ja MKS § 83 lg 4 on eri- ja üldnormi vahekorras ning lähtuda tulnuks

§ 12lg-st 14, mille teokoosseis pole aga täidetud.

Samuti ei ole täidetud MKS § 83 lg 4 kohaldamise tingimused. Seadusandja on ilmselt soovinud piirata käibemaksubaasi aluseks oleva ostuhinna korrigeerimise võimalusi ja näinud ette, et seda saab teha üksnes

-s sätestatud tingimuste esinemisel. Eesti seaduse sätted oleksid vastuolus Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga nr 2006/112/EÜ ja tuleks jätta kohaldamata, kui need võimaldaksid tehinguväärtuse korrigeerimist omavahel mitteseotud käibemaksukohustuslaste, kelle sisendkäibemaksu arvestus pole piiratud, vaheliste tehingute puhul. Tehingu ostuhind ei olnud näilik. 11.

  1. Ringkonnakohus on sisuliselt leidnud, et müügitehingu tulemusel võib ostja saada maksueelise juhul, kui ostuhind on kauba turuväärtusest suurem, sest kõrgem hind võimaldab arvestada suuremas summas sisendkäibemaksu. See seisukoht on vastuolus käibemaksuarvestuse printsiipi​dega, kuna ettevõtjatevahelise käibe puhul ei teki kummalegi poolele sisulist käibemaksukoormust. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus pole maksumaksjale antav hüve (maksueelis), vaid seadusega tagatud õigus. Maksuhaldur on kohtumenetluses avaldanud, et müüja on maksuotsuse järel deklareerinud ja tasunud tehingult käibemaksu 200 000 krooni. 11.
  2. Ringkonnakohus ei ole ostja ja müüja tahteavaldusi, tehinguga seotud asjaolusid ning eelkõige majanduslikke eesmärke ja tagajärgi sisuliselt hinnanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine tekitab õigusvastaselt käibemaksu kumulatsiooni. Samuti ei ole ringkonnakohus võtnud põhjendatud seisukohta enamike OÜ Norber Grupp esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. 11.
  3. "City Spa" tähise näol on juriidiliselt tegemist kaubamärgiga, sellel on õiguskaitse ja väärtus. Tehingute tegemisel ei omanud selle tähise kaubamärgina registreerimine tähendust. Tallinna Ring​konnakohtu
  4. novembri
  5. a otsuses tsiviilasjas nr 2-08-28468 esitatud järeldused ei ole käes​oleva asja lahendamisel asjakohased ega kohaldatavad. Patendiamet on tähise "City Spa" kauba​märgina
  6. aastal registreerinud. Kaubamärk toob kassaatorile reaalselt üüritulu ja selle vara omandamine tõstab kinnisvara väärtust, seda kinnitavad tõendid on jäetud põhjendamatult tähele​panuta.

§ 2

lg 3 p 3 kohaselt oleks tegemist teenusega ja seega maksuobjektiga ka siis, kui nõustuda ringkonnakohtuga, et kaubamärgi ostmise eesmärgiks oli müüja nõudeõiguse välistamine. Lisaks ei ole kohus arvestanud, et müügitehinguga omandati ka domeen. 11.

  1. OÜ Norber Grupp argumendid ja tõendid selle kohta, et OÜ Tsentraal SK pakkumine ei olnud näilik, on jäänud ringkonnakohtu otsuses kajastamata. 11.
  2. Ebaselge on ringkonnakohtu järeldus asjaolust, et tehingu tegelik hind on kindlaks määratav ka tasaarvestatud nõude põhjendatuse kontrollimise teel. Kui kohus pidas nimetatud vara väärtuse kindlakstegemise viisi asjakohaseks, tulnuks maksuotsus tühistada. 11.
  3. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 alapunktid 2 ja 3 on ebaselged ja vastuolus otsuse põhjendava osaga. Otsuse resolutsioonist ei selgu üheselt, millises ulatuses võis kaebaja sisend​käibemaksu maha arvata ning millises ulatuses halduskohtu otsus tühistati.
  4. PMTK palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

§ 12lg 14 ei ole käesolevas asjas kohaldatav.

Ringkonnakohus ei korrigeerinud tehingu hinda, vaid tuvastas tegeliku tehingu. Tegelikkuses leidis aset spaasisustuse ja kaubamärgi registreerimis​taotluse müügitehing teises summas, kui OÜ Norber Grupp ja Legendijuhtimise AS vahel sõlmitud müügilepingus märgitud. PMTK on tuvastanud OÜ Norber Grupp tahtluse saada maksueelis. Ringkonnakohus ei ole menetlusnorme rikkunud, otsus on nõuetekohaselt põhjendatud ning selle resolutsioon mõistlike pingutustega järgitav. Kohus on kohtuotsuse põhjendavas osas selgelt märkinud, millises ulatuses võis kaebaja sisendkäibemaksu maha arvata. Kohtuotsuse resolutsioon ei ole ebaselge ega vastuolus otsuse põhjendustega. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et

§ 12lg 14 on erinorm, mis välistaks MKS § 83 lg 4 kohaldamise.

Nende normide rakendusala on erinev. Kuigi

§ 12

lg-s 15 on sätestatud, et lõiget 14 rakendatakse maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks, ei hõlma viidatud säte kõiki võimalikke käibemaksust kõrvalehoidumise juhtumeid. 14.

§ 12

lg-te 14–17 aluseks on Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2006/69/EÜ sisseviidud muudatus käibemaksudirektiivi (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-36-10). Direktiivi 2006/69/EÜ art 1 lg 3 punktiga b lisati direktiivi 77/388/EMÜ artikli 11 A-osasse lõige
  3. Nimetatud muudatusega sätestati järgmist: "Liikmesriigid võivad maksudest kõrvale​hoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks võtta meetmeid tagamaks, et kaupade tarne või teenuste osutamise maksustatav väärtus vastab turuväärtusele. Seda võimalust kasutatakse ainult juhul, kui kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse kellelegi, kellega on liikmesriigi määratluse kohased perekondlikud või muud tihedad isiklikud sidemed, juhtimisalastest, omandi-, liikmelisus-, rahalistest või õiguslikest suhetest tulenevad sidemed. Käesoleva sätte tähenduses võib tihedateks sidemeteks lugeda ka tööandja sidemed töövõtja, töövõtja perekonna või mõne muu töövõtjale lähedase isikuga." Samasisuline säte on praegu kehtivas käibemaksudirektiivis (direktiivi 2006/112/EÜ art 80). Kolleegium on seisukohal, et nimetatud muudatuse eesmärk on tõkestada käibemaksust kõrvale​hoidumist tehingute abil, millega käibemaksukohustuslane võõrandab kaupa või osutab teenust lõpptarbijale (isikule, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust) turuhinnast madalama hinnaga. Riigi maksukahju seisneb taolise tehingu puhul selles, et riigile laekuv käibemaks ei vasta ostjatele antud hüve tegelikule väärtusele. Ostjate maksueelis seisneb selles, et nad saavad kaupu ja teenuseid väiksema käibemaksukoormusega maksustatult ja seega soodsamalt, kui nad saaksid juhul, kui oleksid kõnealused kaubad või teenused ostnud mõnelt muult isikult turuhinnaga. Selline olukord võib esineda näiteks oma töötajate või lepingupartnerite puhul, kes võivad osa saadud kaupade ja teenuste hinnast varjatud kujul kinni maksta oma töö või osutatud teenusega. 15.

§ 12

lg-s 14 sätestatud maksustatava väärtuse korrigeerimise erisäte ei ole mõeldud rakendamiseks sellises olukorras, kus riik kannab kahju tulenevalt sellest, et kauba müüja või teenuse osutaja ei arvesta või tehingu asjaoludest tulenevalt ei ole suuteline riigile tasuma kauba või teenuse väärtuselt arvutatud käibemaksu, kuid ostja soovib selle käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata.

§ 12

lg 14 p 1 kohaselt on nimetatud erisäte kohaldatav vaid siis, kui kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust. Käesolevas vaidluses ei ole seatud kahtluse alla asjaolu, et OÜ-l Norber Grupp on õigus arvata sisendkäibemaks maha täies ulatuses, sest ta kasutab ostetud kaupa täies ulatuses maksustatava käibe tarbeks ning puuduvad

§ 29

lg-s 4, §-s 30 või § 32 lg-s 1 toodud asjaolud, mis piiraksid sisendkäibemaksu mahaarvamist.

  1. Kolleegium möönab, et tavaolukorras puudub vajadus korrigeerida tehingu väärtust, juhul kui kauba või teenuse ostjal on täies ulatuses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tehingu väärtuse suurendamise tulemusena suureneks ühelt poolt müüja kohustus riigi ees ja teiselt poolt suureneks samas ulatuses ka ostja õigus maha arvata sisendkäibemaksu. Kokkuvõttes ei saaks riik tehingu väärtuse korrigeerimisel täiendavat tulu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-22-07, p 12).
  4. Käesolevas kohtuasjas on tegu erandliku olukorraga, sest tehingu asjaolud viitavad kahtlusele, et ostjal oli selle tehingu kujundamisel kavatsus saavutada suurema summa sisendkäibemaksu maha​arvamine, kui müüja oleks reaalselt sellelt tehingult riigile käibemaksu tasunud. Sellises olukorras on võimalik kohaldada MKS § 83 lg-t 4 ning korrigeerida tehingu väärtust vastavalt selle tehingu väärtusele, mida pooled tegelikult silmas pidasid. Seega ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lõike 4 kohaldamiseks, vaid maksuhaldur peab ära näitama ka ostja või müüja eeldatava maksueelise ning tahtluse maksu​eelise saavutamiseks. Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas viitavad maksueelise saamise soovile mitmed tehingu asjaolud kogumis, sh enampakkumise ranged tingimused, ostja tegutsemine müüja esindajana, kogu müügihinna tasaarvestamine kahjunõuetega, müügihinnaga tasaarvestamata osas kahjunõudest loobumine, samuti asjaolu, et Legendijuhtimise AS on praeguseks likvideeritud ja registrist kustutatud.
  5. Ringkonnakohus nõustus maksuhalduriga, et maksueelise saamine on tuvastatud. Ringkonna​kohus märgib oma otsuses, et "maksuhaldur on maksuotsuses piisavalt põhjendatud, miks leiti, et kõrgema tehingu hinna näitamine võimaldab kaebajal arvestada maha suuremas summas sisend​käibe​maksu ning maksueelise saamine oli võimalik seetõttu, et vara endine omanik ei olnud maksevõimeline, mistõttu käibemaksu laekumine riigile polnud võimalik. Tehingu tegemisest kaebaja soovitud tingimustel oli huvitatud ka müüja, kes vabanes seeläbi hagiga taotletud summade maksmise kohustusest ja panga nõuetest tulenevalt kommertspandist." Kolleegium nõustub ring​konnakohtu seisukohaga ja leiab, et tuvastatud asjaolud on piisavad selleks, et lugeda tõendatuks OÜ Norber Grupp tahtlus saada maksueelis.
  6. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  7. jaanuari
  8. a otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-46-11, et näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Seetõttu ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjale tasutud käibemaksu osas sisend​käibe​maksu mahaarvamise õigust. Kui maksuhaldur tuvastab, et teeseldud tehinguga varjati teist, väiksema müügihinnaga tehingut, siis on OÜ-l Norber Grupp õigus sisendkäibemaksu maha arvata mitte kogu arvel märgitud käibemaksu ulatuses, vaid aluseks tuleb võtta tehingu tegelik müügihind ja sellest lähtuvalt arvestada käibemaks ning mahaarvatava sisendkäibemaksu suurus.
  9. Üksnes erandlike asjaolude ilmemisel võib maksuhaldur jätta ka näiliku tehingu korral poolte käibemaksuarvestuse korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu maha​arva​misele (nr 3-3-1-46-11, p 21). Kui need erandlikud asjaolud ilmnevad pärast maksuotsuse tegemist, on ostjal õigus taotleda maksuotsuse muutmist. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust saab aktsep​teerida vaid eeldusel, et müüja on näiliku tehingu alusel arvestatud käibemaksu riigile tasunud. Käesolevaks hetkeks on Legendijuhtimise AS registrist kustutatud. Maksuotsusest ei selgu, et Legendi​juhtimise AS oleks deklareerinud vaidlusaluselt tehingult arvestatud käibemaksu 4 000 000 krooni. Maksumenetluses maksuhaldurile antud selgitustes vaidlesid Legendijuhtimise AS esindajad tehingu hinnale vastu ning eitasid Legendijuhtimise AS kohustust nii suures summas käibemaksu maksta. Kohtumenetluses esitatud seisukohtade järgi on Legendijuhtimise AS deklareerinud vaidlus​aluselt tehingult käibemaksu 200 000 krooni. Kui see väide on tõene, siis ei oleks OÜ-l Norber Grupp õigust taotleda maksuotsuse muutmist ka siis, kui kohtud jätaksid maksuotsuse täies ulatuses jõusse.
  10. Kohtud on kooskõlas menetlusnormidega tuvastanud, et spaasisustuse õiglane väärtus oli 7 500 000 krooni. Vara algväärtus oli raamatupidamisdokumentide järgi 8 200 000 krooni ja kohtute hinnangul oli väärtus vähenenud 10–15%. Vara väärtust mõjutab ka asjaolu, et asju ei tulnud teisaldada ja need jäid OÜ Norber Grupp kinnistule ning seetõttu oli kinnisvara lihtsam ja kasulikum üürile anda.
  11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on tehingu väärtuse määramisel ebaõigesti jätnud arvesse võtmata "City Spa" kaubamärgi registreerimistaotluse väärtuse. Kuigi "City Spa" ei ole üldtuntud kauba​märk, millel oleks olnud õiguskaitse enne registreerimist, oleks ringkonnakohus pidanud arvestama, et ka kaubamärgi registreerimistaotlusel võib olla väärtus ning seda oleks tulnud tehingu tegeliku hinna määramisel arvestada.
  12. Kaubamärgi registreerimisel omab olulist tähtsust registreerimistaotluse esitamise kuupäev, sest õiguste kaitse tekib tagasiulatuvalt. Kaubamärgiseaduse § 8 lg 2 kohaselt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast. Kaubamärgi registreerimise õigus on üleantav ja võõrandatav. Seda on kinnitanud ka kohtupraktika (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  13. jaanuari
  14. a otsus asjas nr 3-2-1-147-11, p 14). Seega on esitatud registreerimistaotlus loovutatav ning võib omada väärtust.
  15. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et sellist tähist ei saagi kaubamärgina registreerida ning tehingu väärtuse hindamisel arvesse võtta. Otsuses viidatud tsiviilasi nr 208-28468 ei ole käesoleva asja lahendamisel asjakohane, sest nimetatud lahendis käsitleti üksnes Inglise Kolledži Sihtasutusele kuulunud sõnalise kaubamärgi eristusvõimet. OÜ Norber Grupp ja Legendijuhtimise AS vahelise müügitehingu üheks objektiks olnud registreerimistaotlus oli esitatud kombineeritud kaubamärgi registreerimiseks. Kombineeritud ja üksnes sõnalise kaubamärgi eristus​võime on aga oluliselt erinev. Seetõttu on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et nimetatud tsiviilasjas kaubamärgi eristusvõime kohta esitatud seisukohad kinnitavad ka käesolevas asjas, et tähisel puudub eristusvõime ja registreerimistaotlusel väärtus.
  16. Eelnevat arvestades võib registreerimistaotluse üleandmisel olla rahaliselt hinnatav väärtus, eriti juhul, kui registreerimistaotlus on hiljem rahuldatud ja kaubamärk registreeritud, sest õiguskaitse tekib mitte registreerimise kuupäevast, vaid registreerimistaotluse esitamise kuupäevast.
  17. Kolleegium ei nõustu kassatori väitega, et ringkonnakohus oleks pidanud tehingu tegeliku hinna tuvastamisel arvestama ka domeeni väärtust. Müügilepingu järgi olid müügiobjektideks spaa sisustusse kuuluvad esemed ning kaubamärgi registreerimistaotluse üleandmine. Domeeni üle​andmist ja selle omaniku kande muutmist leping ei hõlmanud. Seega olenemata asjaolust, et domeen võib olla OÜ Norber Grupp omandis ja sellel võib olla rahaline väärtus, ei ole see asjakohane kõnealuse tehingu tegeliku hinna määramisel ja seda ei tulnudki arvestada.
  18. Arvestades asjaolu, et kaubamärgi registreerimistaotluse väärtus mõjutab kogu vaidlusaluse tehingu lõppväärtust, millest sõltub omakorda mahaarvatava sisendkäibemaksu suurus ning maksu​otsuse jõusse jääv ja tühistamisele kuuluv osa, menetluskulude jaotus ning maksuhaldurile ette​kirjutuse tegemise võimalikkus, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses tühista​misega ei ületa kolleegium kassatsioonkaebuse piire ega riku kassatsioonimenetluse volitusi, sest kassaatori eesmärgiks on kassatsioonkaebuses märgitud nõuetest tulenevalt siiski ringkonna​kohtu otsuse täies ulatuses tühistamine. Kassaatori nõustumine mõningate ringkonnakohtu seisu​kohtadega ei kitsenda kassatsioonkaebuse piire (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  19. detsembri
  20. a määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p 15).
  21. Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus tuvastama "City Spa" kaubamärgi registreerimise õiguse väärtuse ning selles osas korrigeerima maksuotsuse tühistamisele kuuluvat osa. Olles tuvastanud kaubamärgi registreerimistaotluse väärtuse, saab ringkonnakohus uue otsuse resolutsioonis lahendada kaebuse taotlused tervikuna, märkides vajadusel, kui suur oli tehingu algne väärtus ja sellele vastav käibemaks, kui suur oli tehingu väärtus ja käibemaks maksuotsuses korrigeeritud kujul ning kui suureks jääb tehinguväärtus ja käibemaks pärast maksuotsuse osalist tühistamist. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, ei võta ta ka seisukohta menetluskulude jaotamise kohta. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kohaselt tagastada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.