Riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määruse kohta haldusasjas nr 3-3-1-8-13 Arvan, et OÜ Teskra määruskaebus oleks tulnud jätta rahuldamata. Kohtud o

§ 1361lg-t 1 õigesti.

I

1. Kohtukoosseisu enamus märkis õigesti ja asjakohaselt, et MKS § 1361 lg 1 kohaldamise üheks eelduseks on see, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Otsuses ei ole aga veenvalt põhjendanud seisukohta, et see eeldus on käesoleval juhul täitmata (p 14).
2. Tagastusnõude kontrollimiseks peab maksuhaldur esmajoones viima läbi menetluse tagastusnõude tuvastamiseks ja täitmiseks (MKS §-d 106–107, KMS § 34 lg 2). Maksuhalduril on aga tagastusnõudega seoses võimalik läbi viia ka menetlus maksusumma määramiseks (ennekõike MKS § 88 lg 1, § 92 lg 1 p 3, § 95). Tagastusnõude tuvastamise ja maksu määramise menetlust tuleb teineteisest õiguslikult eristada. Ühe menetluse läbiviimine ei välista teist. Tuvastamise menetlus on esialgse iseloomuga. Tuvastamise menetluses tagastusnõude (ajutine) aktsepteerimine ei võta maksuhaldurilt võimalust nõuda maksu määramise menetluses hiljem tagastusnõudele vastav summa maksukohustuslaselt tagasi. Seda möönab ka kolleegiumi enamus, märkides, et maksuhaldur oleks saanud alustada uut kontrolli (p 14 viimane lause, p 20 viimane lause). Kehtiv õigus ei välista maksu määramise menetluse algatamist ka enne tuvastamismenetluses nõude aktsepteerimise kohta otsuse tegemist. Keelatud pole seegi, et tuvastamismenetlus ja maksu määramise menetlus algatatakse üheaegselt sama korraldusega.
3. Kolleegiumi otsusega tuleb nõustuda selles, et vaidlusaluse enammakse kandmine kaebaja ettemaksukontole
4. oktoobril 2012 tähendab tagastusnõude aktsepteerimist ja sellega lõppeb esmane menetlus tagastusnõude tuvastamiseks (p-d 13 ja 15). Kolleegium ei ole aga põhjendanud oma seisukohta, miks ta leiab, et lisaks lõppenud tuvastamismenetlusele ei vii maksuhaldur käesoleval juhul täiendavalt läbi maksu määramise menetlust sama tagastusnõude suhtes. Maksuhalduri taotluses halduskohtule märgitakse, et käesoleval juhul toimub
5. juuli
6. a korralduse nr 12.2-3/9194-1 alusel üksikjuhtumi kontrolli menetlus ning et maksuhalduril on kavatsus teha selle kohta maksuotsus (vt otsuse p 10). See viitab selgelt maksuhalduri kavatsusele mitte piirduda praegusel juhul tagastusnõude kontrollimisel esialgse tuvastamismenetlusega, vaid kontrollida tagastusnõuet ka maksu määramise menetluses. Kolleegium ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et antud juhul ei ole maksu määramise menetlust
7. juuli
8. a korralduses alustatud, ega seda, millise toiminguga võiks maksu määramise menetlus olla lõppenud. II
9. MKS §-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud tähtajad ei reguleeri maksukohustuslase nõuete, sh ettemaksukontol kajastatavate nõuete arestimist MKS §

§ 1361lg 1 alusel.

Seega, kui arest seatakse käimasoleva maksu määramise menetluse raames kavandatava maksuotsuse täitmise tagamiseks, ei keela MKS §-d 106–107 ja KMS § 34 ettemaksukonto arestimist. Menetlusvead tagastusnõude tuvastamise menetluses, sh MKS §-des 106–107 ja KMS §-s 34 sätestatud tähtaegade ületamine ei ole seetõttu käesoleval juhul asjassepuutuvad (vrd otsuse p 19). 5. Ettemaksukonto arestimise võimalus tagastusnõudega seotud kontrollimenetluse tagamiseks ei muudaks käesoleval juhul tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise regulatsiooni, sh MKS §-des 106–107 ja KMS §-s 34 sätestatud tähtaegu sisutuks. Tegemist on erinevatel õiguslikel tingimustel kohaldatavate abinõudega. Näiteks KMS § 34 lg 2 p 1 alusel piisab tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks 90 kalendripäeva võrra vaid: - maksuhalduri motiveeritud otsusest - piisavast kahtlusest, et summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks ja - korraldusest lisatõendi esitamiseks. Nõude arestimiseks MKS §

§ 1361

lg 1 alusel peab olema täidetud rida lisatingimusi (vt otsuse p 11 koos täiendavate viidetega). Iseäranis eeldab MKS § 1361 lg 1 neil juhtudel seda, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Samuti ei piisa kahtlusest, et tagastatava enammakse tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, vaid see võimatus peab tulenema maksukohustuslase tegevusest. Enamgi veel, tagastusnõude täitmise peatamiseks ja pikendamiseks piisab maksuhalduri otsusest. Seevastu ettemaksukonto arestimiseks on vajalik kohtu luba. Seetõttu on põhjendamatu kolleegiumi kartus, et põhimõtteline võimalus arestida ettemaksukonto seoses tagastusnõude kontrollimisega jätab maksuhaldurile võimaluse lükata tagastusnõude täitmise otsustamine määramatusse tulevikku. 6. Tunnistan, et ettemaksukonto arestimine tagastusnõude kontrollimiseks toob kaasa maksukohustuslase õiguste intensiivse riive. Sellegipoolest pean vajalikuks ja legitiimseks, et ka pärast tagastusnõude täitmise peatamise ja pikendamise maksimaalsete tähtaegade möödumist oleks maksuhalduril rangetel tingimustel, vähemasti erandolukorras võimalus taotleda kohtult luba mitte üle kanda esialgselt aktsepteeritud enammakset maksukohustuslase pangakontole. Ivo Pilving