Obsah (11)

§ 130§ 1361§ 131§ 31§ 106§ 105§ 33§ 107§ 34§ 98§ 116

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-4-13 30. april

) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 6 alusel taotluse, milles palus luba OÜ Hansagrand ettemaksukonto arestimiseks Eesti Vabariigi kasuks 57 802 euro 12 sendi suuruses summas. Taotlusest nähtuvalt on OÜ Hansagrand

1. jaanuaril 2012 ja
2. veebruaril 2012 esitanud
3. a novembri- ja detsembrikuu käibedeklaratsioonid, mille tulemusena tekkis tal käibemaksu enam​makse kokku summas 57 802 eurot 12 senti. Maksuhaldur kontrollis
4. jaanuari
5. a ja
6. veebruari
7. a korralduste alusel äriühingu
8. a novembri- ja detsembrikuu käibemaksu arvestamise õigsust. Kontrolli käigus selgus, et OÜ Hansagrand tegeleb raudteeveo ekspedeeri​misega. Äriühing osutab klientidele teenuseid, mis on seotud veose organiseerimisega lähtepunktist sihtpunkti ja erinevate territooriumide läbimisel raudteeveo tariifide arvestamisega. Enamiku deklareeritud käibest moodustab 0% määraga maksustatav käive, sest tariifide arvestamine Eesti äriühingule toimub territooriumide eest, mis ei kuulu Euroopa Liitu, teenust osutatakse ettevõtjatele, kes ei asu Eestis või tariifide arvestamine toimub Euroopa Liidu väliste territooriumide eest. Nimetatud teenuseid ostab äriühing sisse teistelt äriühingutelt, peamiselt OÜ-lt Stella & Stas. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolud viitavad skeemile, mille kaudu on loodud OÜ-le Hansagrand ostjana näilik õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Skeemi kohaselt müüb OÜ Hansagrand teenuseid käibemaksumääraga 0%, soetades need väidetavalt eelnevalt 20% määraga. Vahelüliks on OÜ Stella & Stas, kes ei osuta reaalselt teenuseid ega soeta neid oma äripartneritelt. Juhatuse liikme sõnul huvitavad teda vaid arved ja vahendusraha, mida maksab OÜ Hansagrand. Veoteenuse organi​seerib ostja ise. OÜ Stella & Stas äripartnerid vahetuvad lühikese aja jooksul ja nende majandus​tegevusega seotud asjaolud on iseloomulikud maksupettusega tegelevatele äriühingutele. Äri​part​nerite arvelduskontodele laekunud summad kantakse Suurbritannia firmade kontodele, mis asuvad samas Läti pangas. Nende Suurbritannia äriühingute osas on Suurbritannia maksuhalduril kahtlused, et nad tegelikult ei tegutse ja tegemist on maksupettusega. Tagastusnõude kontrollimise tähtaeg on piiratud. Maksuhalduril ei ole õnnestunud selle aja jooksul koguda kõiki vajalikke tõendeid, sest mitmed asjas olulist tähtsust omavad isikud ei ole kätte​saadavad. Samuti pole saadud veel vastuseid Suurbritannia, Läti ja Leedu maksuhalduritelt. Maksu​otsuse tegemine võib jääda aega, mil maksuhalduril pole enam seaduse järgi võimalik tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada ja käibemaksu enammakse tuleb tagastada. OÜ-le Hansagrand ei kuulu ühtegi kinnistut. Sõiduautod on suhteliselt likviidne vara. Ettevõtjal on suur hulk võlanõudeid, mida ta võib täita esmajärjekorras. Kuna OÜ Hansagrand kasutas oma raamatupidamises võltsarveid, võib äriühing ka edaspidi käituda pahatahtlikult ja kahjustada sellega Eesti Vabariigi huve, muutes kontrolli lõppemisel maksu​otsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. Arvestades maksu- ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui OÜ Hansagrand esitab tagatise suuruses 77 721 eurot 43 senti.
9. Tallinna Halduskohus rahuldas
10. märtsi
11. a määrusega haldusasjas nr 3-12-554 PMTK taotluse ja andis loa arestida OÜ Hansagrand ettemaksukonto Eesti Vabariigi kasuks summas 57 802 eurot 12 senti. Halduskohus leidis, et taotlus vastab nõuetele ja on piisavalt põhjen​datud. Esitatud on vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei ole maksu​otsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Ka ei ole ilmselgelt põhjendamatu kartus, et pärast maksuotsuse tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks.
12. OÜ Hansagrand palus määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada, PMTK taotlus rahulda​mata jätta ja teha maksuhaldurile ettekirjutus täitetoimingu lõpetamiseks. Menetluskulud paluti jätta maksuhalduri kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on taotluses kirjeldatud vaid väidetavaid rikkumisi käibemaksuarvestuses, kuid pole põhjendatud võimaliku tulevase maksuvõla sissenõudmise raskendatust. Määruskaebuse esitaja ei ole asunud oma vara võõrandama ja tema tegevusest ei saa järeldada, et ta kavatseks hoida kõrvale võimaliku maksukohustuse tasumisest. Ta on teinud maksuhalduriga maksukontrolli käigus koostööd. Ta on tegutsenud aktiivselt juba 12 aastat ja tal pole olnud maksuvõlgu ega maksuõigusrikkumisi. Maksuaruandlus on alati esitatud, finantsaruandlust on kontrollinud vandeaudiitor. Määruskaebuse esitaja tegutseb maksuhalduri poolt tunnustatud tolliagentuurina. Tal on suur omakapital ja piisavalt vara. Ainuüksi taotluses märgitud sõiduautod on sama palju väärt kui väidetav maksusumma. Maksuhalduri väited maksupettuse osas on põhjendamatud ja ebaõiged. Määruskaebuse esitaja maksuarvestus vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ja ta ei ole esitanud käibedeklaratsioonides valeandmeid. Maksuhalduri kahtlused puudutavad kolmandaid isikuid. Määruskaebuse esitaja arvete aluseks olevad tehingud olid reaalsed. Tema klientideks on korrektsed ja läbipaistva tegevusega äriühingud. Vara arestimine kahjustab äriühingu materiaalseid huve, eelkõige omandiõigust ning tegevus- ja ettevõtlusvabadust. Puudub kaalukas avalik huvi. Õige ei ole käsitada avaliku huvina maksude laekumist. Ettemaksukonto arestimisega häiritakse oluliselt määruskaebuse esitaja majandustegevust, sest ta ei saa tasuda kaupade ja teenuste eest ning tema suhtes võidakse rakendada viiviseid. Ta ei saa maksta töötajatele palka ega raha investeerida. Lisaks tekib käibemaksu kumuleerumine ja topeltmaksustamine. Pole kaalutud vähem koormava tõkendina sõidukitele käsutamise keelumärke seadmist. Loa andmine on ebaproportsionaalne. Meede pole kooskõlas

§ 130lg 1 p-ga 6.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. mai
3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Põhjendused: 1) aresti seadmine maksukohustuslase ettemaksukontole on sissenõude pööramine maksu​kohus​tus​lase varalisele õigusele

§ 130

lg 1 p 6 tähenduses; 2)

§ 1361

eesmärgiks on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustus​lasele kohustuse määramist. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist, mistõttu ei pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuses. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik. Maksuhaldur on taotluses ära näidanud, et maksu määramine OÜ-le Hansa​grand on võimalik. Kohus otsustab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus, mistõttu on tegemist prognoosiga, kus tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg 1 eesmärgiga ei oleks kooskõlas oodata ära, kuni maksukohustuslane asub oma vara võõrandama ja end maksejõuetuks muutma. Olukorras, kus maksukohustuslasel lasub maksupettuse toimepanemise kahtlus, väheneb ka usaldus äriühingu tulevaste võimalike maksukohustuste täitmise suhtes; 3) sõiduki käsutamise keelumärke kandmine liiklusregistrisse ei taga maksukohustuse täitmist sama efektiivselt, sest tegemist on varaga, mille väärtus väheneb aja möödudes; 4) määruskaebuse esitaja väidab ühelt poolt, et ettemaksukonto arestimisega häiritakse oluliselt tema majandustegevust, teiselt poolt aga, et äriühingul on suur omakapital ja piisavalt vara. Huvi vältida maksude laekumata jäämist on kaalukas avalik huvi. Määruskaebuse esitaja vastuoluliste väidete alusel ei saa järeldada, et täitetoimingu mõju tema õigustele ja huvidele on sedavõrd intensiivne, et kaalub avaliku huvi üles. Lisaks jättis ringkonnakohus 30. mai 2012. a määrusega OÜ Hansagrand menetluskulud tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS 5. OÜ Hansagrand palub määruskaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada, uue määrusega PMTK taotlus rahuldamata jätta ja teha maksuhaldurile ettekirjutus täitetoimingu lõpetamiseks või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palutakse jätta maksuhalduri kanda. Määruskaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 1361

lg-t 1 ning jätnud kohaldamata süütuse presumptsiooni printsiibi ja põhimõtte, et riigivõim peab tõlgendama kõiki kahtlusi üksikisiku kasuks. Määruses on põhjendamatult eeldatud, et määruskaebuse esitaja on rikkunud maksukohustusi, kuigi selle kontroll on alles algusjärgus, ning hakkab hüpoteetiliselt talle omistatava maksukohustuse täitmist vältima.

§ 1361

kohaldamine on põhjendatud vaid olukorras, kus isik on asunud maksumenetlusest teada saades oma vara mittetavapäraselt võõrandama või on olemas konkreetsed asjaolud, mis tõendavad, et tal on reaalne kavatsus seda teha. Ringkonnakohus on kohaldanud vääralt ka põhiseaduse § 11, 31 ja 32, leides, et ettemaksukonto aresti mõju ei ole sedavõrd intensiivne, et see kaaluks üles maksuhalduri huvi tagada maksude laekumine. Valitud tõkend on alternatiividest kõige radikaalsem. Tõkend pole vajalik ja puudub avalik huvi, mis kaalub üles määruskaebuse esitaja õiguste kaitse. Korraliku omakapitali ja põhivara olemasolu ei tähenda, et ettemaksukonto arest ei häiri oluliselt majandustegevust, sest likviidseid vahendeid ei saa kasutada. Õiguste riivet süvendab asjaolu, et maksumenetlus on kestnud ebamõistlikult kaua aega. Lisaks ei võimalda

§ 130lg 1 anda halduskohtul luba ettemaksukonto arestimiseks.

1. PMTK palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Põhjendused: 1) täidetud on eelaresti seadmiseks loa andmise eeldused. Maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Hetkel oodatakse vastust Valgevene maksuhaldurilt. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine maksimaalses suuruses 77 721 eurot 43 senti. Hetkel ei ole võimalik vaielda potentsiaalse maksuotsuse õiguspärasuse üle, sest maksuotsust ei ole veel tehtud. Kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Põhjendatud kahtluse võib tekitada ka isiku varasem tegevus. Kahtlus ei pea tingimata tekkima maksumenetluse käigus aset leidvast vara võõrandamisest, vaid saab tekkida ka käimasolevas maksu​menetluses kogutud tõendite pinnalt. OÜ Hansagrand varaks on vallasvara ja raha, mille võõrandamine on lihtne ja kiire. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel täitetoimingud lõpetatakse; 2) ettemaksukonto arestimine täitmist tagava toiminguna on võimalik, seadus seda ei keela. Ette​maksukonto arestimine ei kujuta endast käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-st 2 "mööda​hiilimist". Ettemaksukonto arestil ja tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel on erinevad esemed, ots​tarbed ja eeldused. Sama efekt oleks ka pangakonto arestil, kuigi mitte nii efektiivne, sest panga​konto aresti korral saaks isik arveldada sularahas, kasutada muu isiku pangakontot või avada panga​konto mõnes muus riigis. Seejuures puudutaks pangakonto arest isiku kõiki arveldusi; 3) ettemaksukonto arestimine on praeguses olukorras põhjendatud ja proportsionaalne. Aresti taotleti väiksemas summas kui potentsiaalne määratav maksukohustus. Maksude laekumine on avalikes huvides, seega on riive eesmärk legitiimne. Sõidukitele keelumärke seadmine ei ole sama efektiivne, sest sõidukid amortiseeruvad (teadmata on nende hetkeseisund), on olemas nende hävimise risk ja heauskse omandamise võimalus. Maksuhalduril puuduks kontroll tagatiseks oleva vara säilimise üle. Teada ei ole ka sõidukite väärtus. Väärtus väheneb ajas, sest maksu- ja kohtu​menetlus kokku võib kujuneda pikaajaliseks, kuid sõidukid on pidevas kasutuses. Sõiduki väärtus võib väheneda ka liiklusõnnetuse tagajärjel, kusjuures maksuhaldur ei pruugi liiklusõnnetusest teada saada ja tal puudub võimalus taotleda luba täiendavate täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Vallasasja omandi üleminekuks piisab lepingupoolte kokkuleppest ja asja valduse üleandmisest. Liiklusregistri kanne käsutuskeelu kohta omandi üleminekut ei takista. Tehingute tagasipööramiseks tuleks algatada uusi kohtumenetlusi. Ettemaksukonto arest ei piira OÜ Hansagrand õigusi eba​proportsionaalselt, sest
2. a majandusaasta aruande kohaselt on äriühingul ainuüksi raha üle 1 miljoni euro ja käibevara kokku üle 4,8 miljoni euro. Samas on olemas oht, et määruskaebuse esitaja muudab end maksukohustuse sissenõudmise vältimiseks varatuks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kolleegium käsitleb esiteks ettemaksukonto arestimisega seotud küsimusi (I), seejärel lahendab määruskaebuse (II) ja jagab menetluskulud (III). I
4. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtul puudus õigus

§ 130lg-le 1 tuginedes anda luba ettemaksukonto arestimiseks.

9. Maksuhaldur tugines taotluses

§ 1361

lg-le 1 ja § 130 lg 1 p-le 6.

§ 1361lg 1 sätestas redaktsioonis kehtivusega 1.

jaanuar 2011 kuni 30. november 2012, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.

§ 130

lg 1 p 6 lubab maksuhalduril täitetoiminguna pöörata sissenõuet rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sama seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sisse​nõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Eeltoodud sätete alusel on maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. 10. Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (kord) § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Korra § 7 lg-st 1 ja §-st 11 nähtub, et ettemaksukonto kaudu toimub maksukohustuste täitmine. Ettemaksukontole kantakse ka isiku enam​makse (korra § 13 lg 1). Ettemaksukonto arestimise võimalust

otsesõnu ette ei näe.

§ 131

lg 1 annab maksu​haldurile õiguse arestida isiku pangakontot, kuid viidatud normi ei saa kasutada analoogia alusel ettemaksukonto arestimiseks. Kuigi seaduses ei ole eraldi normi ettemaksukonto arestimise kohta, ei pea kolleegium ettemaksukonto arestimist võimatuks. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena

§ 130lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduses.

Ettemaksukonto arestimine kui isiku õigusi oluliselt riivav meede vajaks aga seadusandjapoolset reguleerimist.

1. Käesoleval juhul oli maksuhalduri taotluse esitamise eelduseks kavatsus jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja tagastusnõue ja teha sellekohane maksuotsus. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt esitas määruskaebuse esitaja
2. jaanuaril 2012 ja
3. veebruaril 2012 käibedeklaratsioonid
4. a novembri- ja detsembrikuu kohta, mille tulemusena tekkis tal käibemaksu enammakse. Maksuhaldur kontrollis
5. jaanuari
6. a ja
7. veebruari
8. a korralduste alusel äriühingu käibemaksu arvestamise õigsust maksustamisperioodidel
9. a novembri- ja detsembrikuu. Taotluse esitamise ajaks ei olnud maksuhaldur tagastusnõuet täitnud ega teinud ka täitmata jätmise kohta maksuotsust.
10. Tagastusnõude näol on

§ 31

lg 1 p 3 järgi tegemist isiku õigusega saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt sama seaduse §-le

1. Enammakse ja tagastusnõue saab korra § 12 järgi tekkida: 1) deklaratsiooni esitamisel või parandamisel; 2) haldusakti esitamisel või parandamisel; 3) ettemaksukontole sissemakse tegemisel. Praeguses asjas on tegemist käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõudega enammakstud käibemaksu tagastamiseks.
2. Eristada tuleb tagastusnõude tuvastamise ja täitmise nõudeid (vt ka Riigikohtu haldus​- kolleegiumi
3. veebruari
4. a otsus asjas nr 3-3-1-89-06). Tagastusnõude tuvastamisel kontrollib maksuhaldur enammakse olemasolu ja õigsust. Kui kontrolli tulemusena selgub, et maksu​kohustus​lasel ei ole enammakset tekkinud, tuleb maksuhalduril teha selle kohta motiveeritud maksuotsus (korra § 14 lg 3). Kui tagastusnõuet välistavaid asjaolusid ei tuvastata, tuleb maksuhalduril tagastus​nõue aktsepteerida. Aktsepteerimisega tunnistab maksuhaldur tagastusnõude olemasolu. Tagastus​nõude tuvastamise menetlus lõpeb enammakse kandmisega maksukohustuslase ettemaksukontole (korra § 13 lg 1).
5. Tagastusnõude täitmiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile vastava taotluse. Taotlus tuleb

§ 106

lg 1 järgi esitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto andmetega. Käibedeklaratsioon (rahandusministri määrusega kehtestatud vorm KMD, RT I, 04.04.2012, 12) tagastusnõude täitmise taotlust esitada ei võimalda. Käibedeklaratsiooni täitmise juhend näeb ette, et kui maksukohustuslane taotleb enammakstud käibemaksu (sh ka eelnevate perioodide enammakstud käibemaksu) tagastamist, tuleb esitada taotlus ettemaksukontol oleva raha tagastamiseks või kandmiseks teise isiku ettemaksukontole. Käesoleva haldusasja asjaoludest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks esitanud maksuhaldurile lisaks käibedeklaratsioonidele ka eraldi taotluse tagastusnõude täitmiseks. Samas ei ole maksukohustuslasel kohustust tagastusnõude täitmise taotlust esitada.

§ 105

lg-st 2 tuleneb, et maksukohustuslasel on õigus jätta enammakse tulevaste rahaliste kohustuste katteks. 15.

§ 33

lg 11 sätestab, et kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta, kohaldatakse § 106 lg-tes 2, 21, 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut. Seega kehtivad ka ilma tagastusnõude täitmise taotluseta enammakse tuvastamise menetluses samad tähtajad.

§ 106

lg 2 kohaselt tagastatakse summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Kui tagastus​nõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur § 107 lg 3 alusel pikendada kirjaliku motiveeritud otsusega tagastusnõude täitmise tähtaega, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagas​ta​mata jätmise kohta. Enammakstud käibemaksu tagastamist reguleerib täiendavalt KMS § 34, kus​juures KMS § 34 lg-s 2 nimetatud tähtaeg kehtib ka tagastusnõude õigsuse kontrollimisel ilma tagas​tus​nõude täitmise taotluseta (KMS § 34 lg 4). KMS § 34 lg 2 võimaldab maksuhalduril tagastus​nõude kontrollimisel pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksu​haldurile. Lisaks lubavad

§ 107

lg-d 1 ja 2 maksuhalduril tagastusnõude täitmise tähtaja peatada tagastusnõudega seotud väärteo- või kriminaalasja menetlemise ajaks. Samuti võib maksuhaldur tagastusnõude täitmise tähtaja peatada maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamiseni (

§ 107lg 31).

Muid tagastusnõude täitmise tähtaja peatamise ega pikendamise aluseid seadused ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt peab maksuhaldur kontrollima käibemaksu tagastusnõude õigsust maksi​maalselt 120 päeva jooksul. Kui asjas puuduvad tagastusnõude täitmise tähtaja peatamise alused, tuleb maksuhalduril otsustada 120-päevase tähtaja jooksul, kas tagastusnõue aktsepteerida või jätta aktsepteerimata ja teha selle kohta kirjalik motiveeritud otsus. Tagastusnõude täitmise taotluse olemasolu korral tuleb kontrollitud tagastusnõue viivitamata täita (

§ 106lg 2).

16. Tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud tähtaega ei võimalda eirata ka

§ 34

lg-s 1 sätestatud võimalus tagastusnõue arestida ja sellele täitemenetluse käigus nagu rahalisele nõudele sissenõuet pöörata.

§-d 106 ja 107 ning KMS § 34 näevad käibemaksu tagastusnõude menetlemisele ette erikorra ja -tähtajad, mida maksuhaldur on kohustatud järgima. 17. Maksuhaldur taotles halduskohtult luba täitmist tagava toiminguna määruskaebuse esitaja ette​- maksukonto arestimiseks, sest arvas, et ei suuda koguda tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud piiratud tähtaja jooksul kõiki vajalikke tõendeid. Kolleegium leiab, et ettemaksukonto arestimisel puuduvad käesolevas asjas eesmärk ja vajadus. Ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud tähtaegu ei peata ega pikenda. Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsepteerimist. Kuna tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus

§-de 106 ja 107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud, puudub selles asjas menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida. Maksuhaldur ei ole näidanud, et ta oleks alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega. Seetõttu puudus halduskohtul alus maksuhalduri taotluse rahulda​miseks. 18. Tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi selle täitmine ei välista edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist

§ 98lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kui maksuhaldur soovib tagastusnõude aluseks olevaid asjaolusid põhjalikumalt uurida, tuleb tal algatada vastav üksikjuhtumi kontrollimenetlus, mille käigus on tal õigus taotleda

§ 1361

lg 1 alusel halduskohtult luba

§ 130lg-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamiseks, sh ette​maksukonto arestimiseks.

19.

§ 116

lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sellise intressi maksmise kohustust ei välista haldus​kohtu antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Tegemist on meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi. II

1. Määruskaebuse esitaja heidab ette, et ettemaksukonto arestimise asemel ei kaalutud muude meetmete kohaldamist, näiteks sõidukitele käsutamise keelumärgete seadmist.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Sama seaduse § 41 lg 1 järgi määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuivõrd maksuhaldur taotles luba üksnes ettemaksukonto arestimiseks, siis puudus kohtul võimalus taotluse piirest väljuda ja anda hoopis luba sõidukitele käsutamise keelumärgete seadmiseks (vt ka Riigikohtu üldkogu
3. aprilli
4. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 52). Küll aga olnuks kohtul erinevaid täitmist tagavaid meetmeid kaaludes ja isiku õigusi vähem piiravate meetmete olemas​olu korral õigus anda maksuhaldurile võimalus oma taotlust muuta või jätta taotlus rahuldamata. Kolleegium märgib, et seaduse järgi on sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmisega liiklus​registrisse (

§ 130

lg 1 p 3) välistatud sõiduki võõrandamine keelumärke kehtivuse ajal ning omandaja tuginemine teadmatusele ja heausksusele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 lg 1 järgi on käsutuskeeldu rikkuv tehing tühine ja sama seaduse § 84 lg 1 järgi saab tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. Ka liiklusseaduse § 77 lg 9 ja § 159 lg 6 ei võimalda käsutuskeelu piiranguga koormatud sõidukit ilma piirangu kehtestaja nõusolekuta uue omaniku nimele ümber registreerida. Seega peab käsutamise keelumärge vältima sõiduki võõran​damist ja tagama selle olemasolu. Samas ei saa välistada, et sõidukite tagasivõitmine toob kaasa uusi kohtuvaidlusi. 22.

§ 1361

lg 1 järgi on kohtul õigus anda luba maksukohustuslase suhtes

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamiseks enne maksukohustuse määramist.

Tegemist on prognoos​otsusega olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksu​haldur ei pea jääma ootama, millal isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end makse​jõuetuks. Sellisel juhul ei oleks

§ 1361lg 1 eesmärke enam võimalik saavutada.

Seetõttu võib maksuhaldur taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud. Maksude laekumine on avalikes huvides. Käibemaksu kumuleerumist ja topeltmaksustamist ei ole veel toimunud, sest summasid ei ole veel maksukohustuse täitmiseks arvestatud. Suure omakapitali ja vara olemasolu korral peaks maksukohustuslasel olema võimalik esitada maksuhaldurile aresti lõpetamiseks muu tagatis (näiteks käendus või garantii).

1. Samas leiab kolleegium, et ringkonnakohus ei ole pööranud piisavalt tähelepanu määruskaebuse esitaja väidetele. Täitmist tagavate toimingute sooritamine piirab maksukohustuslaste õigusi ja vabadusi. Seetõttu peab nende kohaldamine olema vajalik ja mõõdukas. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksu​kohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks. Määruskaebuse esitaja väidab, et ta tegutseb edukalt juba 12 aastat, muu hulgas ka maksuhalduri poolt tunnustatud tolliagentuurina. Tal ei ole olnud maksuvõlgu ega maksuõigusrikkumisi. Ta teeb maksuhalduriga maksumenetluses koostööd. Maksuaruandlus on tal alati esitatud ja finants​aruandlust kontrollib vandeaudiitor. Tal on suur omakapital ja suur käive. Äriregistrist nähtuva
2. a majandusaasta aruande kohaselt on määruskaebuse esitajal raha üle ühe miljoni euro, eelmiste perioodide jaotamata kasum 390 319 eurot, aruandeaasta kasum 177 350 eurot, omakapital 570 481 eurot ja müügitulu 12 775 897 eurot. Need asjaolud ei anna kolleegiumi arvates piisavalt alust arvata, et määruskaebuse esitaja võiks 77 721 euro 43 sendi suuruse maksuvõla vältimiseks oma eduka äritegevuse lõpetada. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur piisavalt põhjendanud kartust, et maksukohustuslane võiks tulevast võimalikku maksuvõlga vältima hakata. Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Riigikohus teeb asjas uue määruse, millega jätab PMTK taotluse rahuldamata. III
3. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna Riigikohus tühistab alamate astmete kohtute lahendid ja rahuldab määruskaebuse, siis tuleb määruskaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi mõista välja maksuhaldurilt. Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 25.10.2012, 1) kohaselt ei ole MTA-l alates
4. detsembrist 2012 enam piirkondlikke struktuuriüksusi. Seetõttu tuleb menetlus​kulud välja mõista MTA-lt.
5. Määruskaebuse esitaja toob ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskuludena välja riigi​- lõivu 12 eurot 78 senti ja õigusabikulud kokku 2220 eurot (sisaldab käibemaksu) ning Riigikohtu menetluses kantud menetluskuludena õigusabikulud 2220 eurot (sisaldab käibemaksu). Toimikus on olemas arved nimetatud õigusabikulude kohta ja maksekorraldused arvete tasumise kohta.
6. Maksuhaldur vaidleb menetluskulude väljamõistmisele vastu, selgitades, et kuna määrus​- kaebuse esitaja esitas menetluskulu dokumendid
7. mail 2012 pärast tööpäeva lõppu ja ringkonna​kohus jagas menetluskulud
8. mai
9. a määrusega, siis puudus maksuhalduril võimalus määruskaebuse esitaja menetluskuludele vastu vaielda. Samuti ei tuleks määruskaebuse esitaja menetluskulusid välja mõista, sest menetluskulu dokumendid esitati pärast sisulise lahendi tegemist. Juhuks, kui Riigikohus peaks siiski määruskaebuse esitaja menetluskulud välja mõistma, palub maksuhaldur väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada 1600 euroni koos käibemaksuga.
10. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtu​- vaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetlus​kulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse
11. mai
12. a määrusega ja andis sama kuupäeva kandva määrusega (tl 110) määruskaebuse esitajale menetluskulu dokumentide esitamiseks tähtaja kuni
13. maini
14. Määruskaebuse esitaja esitaski
15. mail 2012 kl 17.13 ringkonnakohtule e-posti teel menetluskulu dokumendid (tl 116) ja ringkonnakohus jättis
16. mai
17. a määrusega (tl 126) määruskaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Eeltoodust nähtub, et kuigi määruskaebuse esitaja esitas menetluskulu dokumendid pärast sisulise lahendi tegemist, esitas ta dokumendid ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul. Praegusel juhul ei ole asjakohane maksuhalduri viide tööpäeva lõpule, sest HKMS § 68 lg-te 1 ja 2 järgi võib avaldust esitada kogu tähtaja vältel kuni kella 24.00-ni tähtpäeval. Kuigi ringkonnakohus oleks pidanud andma maksuhaldurile võimaluse määruskaebuse esitaja menetluskulu dokumentidele vastu vaielda, ei too selline rikkumine antud juhul kaasa maksuhalduri õiguste rikkumist, sest ringkonnakohus jättis määruskaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur kasutas võimalust määrus​kaebuse esitaja menetluskuludele vastu vaielda Riigikohtule esitatud määruskaebuse vastuses. Seega ei anna maksuhalduri vastuväited alust määruskaebuse esitaja poolt ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude väljamõistmata jätmiseks.
18. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolleegium leiab, et määruskaebuse esitaja taotletud menetluskulude väljamõistmine terves ulatuses ei ole asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Väljamõistetavate menetluskulude suurust tuleb vähendada ning mõista maksuhaldurilt määruskaebuse esitaja kasuks välja ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses kantud õigusabikulud kokku summas 3000 eurot (sisaldab käibemaksu). Samuti tuleb välja mõista ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 12 eurot 78 senti. Kautsjon kuulub HKMS § 107 lg 4 alusel tagastamisele. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld