← Eesti

3-4-1-9-13

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Eesti Vabariigi nimel 3-4-1-9-13

  1. mai 2013 Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg ja Lea Laarmaa Tallinna Ringkonnakohtu taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kuni
  2. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ning lisa 1 säte, mis koostoimes nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti hagi​avalduselt riigilõivu 10 225 eurot 86 senti. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-8956 Kirjalik menetlus Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Cranbrook Holding OÜ esitas
  6. veebruaril 2010 hagi AS-i TKE Grupp (pankrotis) vastu nende vahel
  7. märtsil 2006 sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse rikkumise ja AS-i TKE Grupp (pankrotis) lepingu järgi saadu tagastamise kohustuse tuvastamiseks.
  8. Harju Maakohus jättis
  9. märtsi
  10. a määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja oli tasunud riigilõivu 5000 krooni, kuna hagihinda ei olevat olnud võimalik kindlaks määrata. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist mittevaralise nõudega ja hageja pidi ära näitama hagi hinna ning tasuma riigilõivu sellest lähtuvalt.
  11. Harju Maakohus võttis
  12. märtsi
  13. a määrusega hagi menetlusse.
  14. Harju Maakohus jättis
  15. mai
  16. a määrusega hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lõike 1 punkti 1 alusel. Cranbrook Holding OÜ esitas määruse peale määruskaebuse.
  17. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  18. juulil 2010 maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule uuesti läbivaatamiseks. AS TKE Grupp (pankrotis) esitas selle määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis
  19. novembril 2010 menetlusse võtmata.
  20. Harju Maakohus määras
  21. märtsi
  22. a määrusega hagi hinnaks 231 347 eurot 39 senti ja kohustas Cranbrook Holding OÜ-d tasuma täiendavat riigilõivu. Kolmas isik OÜ Gatsby tasus hageja eest
  23. märtsil 2011 täiendava riigilõivu 9906 eurot 30 senti.
  24. Harju Maakohus peatas
  25. mai
  26. a määrusega menetluse teises tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  27. Harju Maakohus uuendas
  28. novembri
  29. a otsusega asjas menetluse.
  30. Cranbrook Holding OÜ esitas Harju Maakohtule
  31. detsembril 2012 taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks viidates makstud riigilõivu põhiseadusvastasusele. Harju Maakohus jättis
  32. jaanuari
  33. a määrusega taotluse rahuldamata.
  34. Cranbrook Holding OÜ esitas Harju Maakohtu
  35. jaanuari
  36. a määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. TALLINNA RINGKONNAKOHTU MÄÄRUS
  37. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata kuni
  38. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 sätte, mis koostoimes nägid ette kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga 223 690 eurot 76 senti kuni 255 646 eurot 59 senti hagiavalduselt riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.
  39. Ringkonnakohus viitas oma määruses praeguse asja riigilõivumäärast ja hagihinnast nii suurematele kui ka väiksematele summadele, mille Riigikohus on põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks tunnistanud. Samadel põhjustel kui senises Riigikohtu praktikas pidas ringkonnakohus ka selles asjas tasuda tulnud riigilõivu põhiseadusega vastuolus olevaks.
  40. Ringkonnakohus määras hagejal tasuda tuleva riigilõivu suuruseks 5432,49 eurot lähtuvalt enne
  41. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivumääradest. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Riigikogu
  42. Riigikogu on jätkuvalt seisukohal, et enne
  43. juunit 2012 kehtinud riigilõivumäärad hagihinnalt olid ebaproportsionaalsed ja tuleks seetõttu põhiseaduse vastaseks tunnistada. Cranbrook Holding OÜ
  44. Cranbrook Holding OÜ nõustub Tallinna Ringkonnakohtu määruse seisukohtadega. AS TKE Grupp (pankrotis)
  45. AS TKE Grupp (pankrotis) nõustub Tallinna Ringkonnakohtu määruse seisukohtadega. Õiguskantsler
  46. Õiguskantsler on seisukohal, et põhiseaduse vastaseks tunnistatud normid olid põhiseadusega vastuolus.
  47. Vaidlusalused normid on asjassepuutuvad. Hageja esitas taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks enne põhivaidluses otsuse tegemist. Tulenevalt TsMS § 150 lõikest 6 on seega hageja taotlus tähtaegne.
  48. Normidega sätestatud riigilõiv on ülemäära kõrge piirang kohtusse pöördumiseks. Juba varem on õiguskantsler asunud seisukohale, et ka 4793,37 euro ja 3195,58 euro suurused hagi esitamisel tasuda tulnud riigilõivumäärad olid põhiseadusega vastuolus. Võrreldes kehtiva riigilõivumääraga on vaidlustatud määr umbes viiekordne, võrreldes enne
  49. aastat kehtinud lõivudega on vaidlustatud määr umbes kahekordne. Justiitsminister
  50. Justiitsminister on seisukohal, et vaidlusalune riigilõiv on põhiseadusega kooskõlas.
  51. Vaidlusalused sätted on asjassepuutuvad. PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse riive on lubatud menetlusökonoomia tagamiseks. Menetlusökonoomia tagamise eesmärgil on riigilõiv vältimatu meede, seega sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks.
  52. Meede on ka mõõdukas. Lõivu määra hagihinnast sõltuvusse seadmine aitab tagada, et nõutav summa rajaneb kahju adekvaatsel ja läbimõeldud arvestusel. Kuni
  53. a lõpuni kehtinud riigilõivumäärad katsid umbes 90% tsiviilkohtumenetluse kuludest. Ülejäänud 10% jäi maksumaksja kanda. Tsiviilkohtumenetluses on kohtu rolliks õiguskaitse, õigusemõistmine ja õigusrahu pakkumine omavahel kokkuleppele mittejõudnud osapoolte vahel. Seetõttu on põhjendatud, et tsiviilvaidlustega seotud kulud katavad kohtuasja pooled, mitte maksumaksja. PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED
  54. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine“: „

(1)Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.“
  1. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde „Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses“ (
  2. jaanuarist 2011 kuni
  3. juunini 2012): Tsiviilasja hind kuni, k.a. Riigilõivu täismäär 223 690,76 [---] 255 646,59 10 225,86 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Esmalt käsitleb kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve lubatavust ja seejärel võtab seisukoha asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse kohta.
  5. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema põhivaidluse lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).
  6. Kui menetlusosaline, kellelt nõutakse riigilõivu tasumist, lõivu suurusega ei nõustu, kuid maksab lõivu menetluse kiirema jätkumise huvides siiski ära, saab ta esitada avalduse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lõike 1 punkt 1 ja lõige 4 ning RLS § 15 lõike 1 punkt 1 näevad ette, et isiku nõudel tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, tasutud riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
  7. Riigilõivu tasunud isik või isik, kelle eest lõiv tasuti, saab enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse esitamisel kohtulahendi jõustumiseni PS § 15 lõike 1 alusel nõuda kohaldatud riigilõivu​määra põhiseaduspärasuse kontrollimist (Riigikohtu üldkogu
  8. veebruari
  9. a otsus asjas nr 3-4-1-13-12, punkt 36;
  10. aprilli
  11. a määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20). Praeguse asja aluseks olevas asjas ei ole jõustunud kohtulahendit.
  12. Ringkonnakohus, lahendades hageja taotlust tunnistada hagiavalduselt tasutud riigilõiv põhiseadusvastaseks ja tagastada nõutud enamtasutud riigilõiv, pidi kontrollima, kas tasutud riigilõiv on põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152). Ringkonnakohus oleks pidanud vaidlusaluste sätete põhiseaduspärasuse korral tegema taotluse suhtes teistsuguse otsustuse kui nende sätete põhiseaduse vastasuse korral (vt ka Riigikohtu üldkogu
  13. oktoobri
  14. a otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).
  15. Seetõttu on praeguses asjas asjassepuutuvad sätted
  16. jaanuarist 2011 kuni
  17. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõiked 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti.
  18. Hageja kasutas maakohtusse hagiavaldust esitades PS § 15 lõikest 1 tulenevat igaühe õigust oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöörduda.
  19. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust. Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise riive olemasolu ka juhul, kui riigilõiv oli enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud.
  20. Praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on asjassepuutuv riigilõivu määr 10 225 eurot 86 senti, mis tuli tasuda hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
  21. mai
  22. a otsusega asjas nr 3-4-1-7-12 põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivumäära 9267 eurot 18 senti, mida tuli kuni
  23. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel apellatsioonkaebuselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 191 734 euro 94 sendi kuni 223 690 eurot 76 senti. Samuti on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistanud
  24. detsembri
  25. a otsusega asjas nr 3-4-1-2412 põhiseadusega vastolus olevaks riigilõivumäära 11 184 eurot 53 senti, mida tuli kuni
  26. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 alusel tasuda hagiavalduselt tsiviilasjas hinnaga üle 255 646 euro 59 sendi kuni 287 602 eurot 41 senti. Seega on praeguses asjas asjakohasest riigilõivumäärast vahetult suurem ja väiksem riigilõivumäär juba põhiseaduse vastaseks tunnistatud.
  27. Kolleegiumi arvates ei ole põhjust hinnata praegu asjassepuutuva riigilõivu määra 10 225 eurot 86 senti põhiseaduslikkust Riigikohtu senisest praktikast erinevalt. Ka sellises määras riigilõiv ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks vajalik abinõu.
  28. Riigikohus on korduvalt leidnud, et võrreldes
  29. jaanuarist 2011 kuni
  30. juunini 2012 kehtinud riigilõivudega tagasid ka riigilõivud, mis kehtisid kuni
  31. detsembrini 2008, menetlusökonoomia eesmärgi, kuid koormasid seejuures PS § 15 lõikes 1 sisalduvat kohtusse pöördumise õigust kasutavaid isikuid vähem. Nii oleks hagejal tulnud enne
  32. jaanuari 2009 tasuda tsiviilasjas nr 2-10-8956 hagiavalduselt riigilõivu 5432 eurot 49 senti (85 000 krooni) ehk umbes kaks korda vähem.
  33. Riigikohus tunnistab PSJKS § 15 lõike 1 punkti 5 alusel, et
  34. jaanuarist 2011 kuni
  35. juunini 2012 kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 oli PS § 15 lõikega 1 vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225 eurot 86 senti. Märt Rask, Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.