RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 10p 4 nõuetele.

Protokoll kajastab ka määruse §-s 10 sätestatud teisi asjaolusid, st kiirusmõõturi seadme lugemit koos laiendmääramatusega ja lõplikku mõõtetulemust, keskkonnatingimusi mõõtmise ajal ning mõõdetava sõiduki asukohta teel. 3.7 A. Pärna kohtuistungil antud ütlused ei kummuta tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik pani toime talle etteheidetava teo. Väärtegu on toime pandud tahtlikult. A. Pärnale määratud karistus on kooskõlas tema süü suuruse ja isikut iseloomustavate andmetega. Samas ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadseid rikkumisi, kuivõrd kehtivaid sarnaseid rikkumisi karistusregistri andmetest ei nähtu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Pärna kaitsja vandeadvokaadi vanemabi K. Prükk, taotledes maakohtu otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist ja menetlusalusele isikule menetluskulude hüvitamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised. 4.1 Kohus leidis, et allkirja puudumine menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli lahtris „Nõustun kiirmenetlusega“ pole käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena, kuid see järeldus on meelevaldne. Kui protokoll on mitmeti mõistetav, tuleb kahtlus tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Järeldus, mille kohaselt kaitsja ja menetlusalune isik kahe allkirja esinemist protokolli samas lahtris ei selgitanud, ei vasta tuvastatud asjaoludele. Nimelt märkis kohus korduvalt, et A. Pärn kirjutas allkirjad kohtuvälise menetleja ametniku näidatud kohtadesse. Sellist väidet pole kummutatud. Kui kohtuväline menetleja nõuab, et menetlusalune isik annaks allkirja kohta, kus seda pole ette nähtud, ei saa seda samastada allkirjaga kohas, kus nõutav allkiri puudub. Maakohus tuvastas kiirmenetluseks antud nõusoleku olemasolu muude tõendite alusel, kuigi seda saab VTMS § 56 lg 2 p 8 kohaselt tõendada vaid selleks tarbeks antud eraldi allkirjaga. Allkirja puudumise on Riigikohus asjas nr 3-1-1-109-03 lugenud väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. 4.2 Menetlusaluse isiku ütlusi kasutati tõendina hoolimata kaitsja vastuväitest selle kohta, et A. Pärnale ei selgitatud enne ülekuulamise protokolli koostamist tema õigust keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu (KrMS § 75 lg 2). Kohus nõustus, et väärteomenetluses on KrMS § 75 lg 2 asjakohane, kuid jättis selle normi siiski kohaldamata. VTMS § 56 lg-st 4 ei tulene, et KrMS § 75 lg-s 2 sätestatud õiguse selgitamise kohustus kiirmenetluses ei kehti. Kiirmenetluses tuleb isikule selgitada nii KrMS § 75 lg 2 kui ka VTMS § 56 lg 3 sisu. VTMS § 56 lg 4 sisu selgitamisega pole täidetud KrMS § 75 lg-st 2 tulenev kohustus. Nendel põhjustel pole menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll lubatav tõend. 4.3 Kohus tuvastas, et
2. juulil 2012 toimus kiirusmõõteseadme kordustaatlemine ja järeldas, et seade oli läbinud esmataatluse. Muid tõendeid esmataatluse kohta pole. Esmataatluse kehtivus võis lõppeda oluliselt varem kui
3. juulil
4. Taatlustunnistus ei puuduta A. Pärna sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseadet, sest kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ja taatlustunnistuses on seadmete numbrid erinevad. Kaitsja osutas sellele nii kohtuistungil kui ka kirjalikus kõnes, kuid maakohus jättis kõnealuse vastuolu tähelepanuta. 4.4 Järeldus, mille kohaselt omas A. V. mõõtmiseks vajalikku väljaõpet, ei põhine kehtival õigusel. LS § 194 lg 1 kohaselt peab liiklusjärelevalve teostaja tundma kehtivat õigust. LS § 194 lg 2 sätestab, et liiklusjärelevalve teostaja on kohustatud läbima väljaõppe liiklusjärelevalve teostamise tehniliste vahendite kasutamiseks. Viimane tuleneb Vabariigi Valitsuse
5. juuni 2011.

§ 3lg-st 1.

Väljaõpet vahendi kasutamiseks tuli tõendada ja seda pidi tegema kohtuväline menetleja. OÜ K tunnistus puudutab õigusaktide tundmist, mitte liiklusjärelevalve teostamise tehniliste vahendite kasutamise väljaõppe läbimist. 4.5 LS § 199 ei ole mõõtja erialase pädevuse ulatuse kindlakstegemiseks asjakohane norm. See säte annab kohtuvälisele menetlejale õiguse teostada liiklusjärelevalvet, kuid ei omista talle mõõtja erialast pädevust. Viimast reguleerib MõõteS § 5 ja selle alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. oktoobri
2. a määrus nr
3. Maakohus jättis tähelepanuta, et määruse § 6 lg 4 p-st 3 tulenevalt on akrediteerimisala „liiklusjärelevalve mõõtmised“ näol tegemist mõõtevaldkonnaga. Sellest tuleb eristada erialase pädevuse ulatust, mille üksikasjalik kirjeldus esitatakse vastavalt määruse § 6 lg 4 p-le 8 tunnistuse lisas. Määrusest ei tulene, et mõõtja erialase pädevuse ulatus esitataks tunnistuse lisas mitteammendavalt. 4.6 Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis puudub märge selle kohta, kus seade mõõtmise ajal paiknes, mille tõttu ei vasta protokoll nõuetele.
4. Kassatsioonivastuses nõustub kohtuväline menetleja maakohtu otsuses toodud seisukohtadega ja taotleb jätta otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Põhjendatud on maakohtu järeldused, mille kohaselt esinesid praeguses väärteoasjas kiirmenetluse kohaldamiseks VTMS § 55 lg 1 p-des 1-3 sätestatud alused ja et menetlusaluse isiku eksimust allkirja andmisel ülekuulamisprotokolli valesse lahtrisse ei saa pidada kiirmenetlust välistavaks asjaoluks. Kohtulikul arutamisel tuvastati, et menetlusalusele isikule teatati VTMS §-s 19 sätestatud õigused ja kohustused, teda informeeriti sellest, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, tal võimaldati anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning A. Pärn andis nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Võimalikud kahtlused nõusoleku andmata jätmise kohta kõrvaldas maakohus tõendite põhjaliku analüüsimise teel, mille tõttu ei põhine kassaatori vastupidised väited väärteoasja materjalil. Asjassepuutuv pole kaitsja viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsusele väärteoasjas nr 3-1-1-109-03, kuivõrd kõnealuses lahendis vaeti olukorda, kus kiirmenetluse otsusel puudusid menetlusaluse isiku allkirjad üldse. Arvestades, et A. Pärnale teatati enne ülekuulamisprotokolli koostamist VTMS §-s 19 sätestatud õigused ja kohustused ning selgitati VTMS § 55 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevaid kiirmenetluse kohaldamise eeldusi, on lubatavaks tõendiks ka tema kohtueelses menetluses omakäeliselt antud ütlused.
8. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendist nähtuvalt oli kiirust mõõtnud politseiametnik A. V. läbinud pädeva mõõtja koolituse ja see, et pärast koolituse läbimist on seaduses sätestatud nõuded muutunud, ei tähenda veel iseenesest, et menetleja ametnikul kiiruse mõõtmiseks väljaõpe puudus. Samuti pole põhjendatud kaitsja seisukoht, mille kohaselt ei vasta kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll Vabariigi Valitsuse
9. juuni 2011.

§ 10p 4 nõuetele.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kiirust mõõdeti seisvast patrullautost. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A. V.-i ütlustest tuleneb täiendavalt, et mõõtmist teostati kiirusmõõteseadet käes hoides. Kuna mõõteseadme kasutamise protokoll kajastab ka määruse §-s 10 sätestatud muid nõutavaid andmeid, s.t kiirusmõõturi seadme lugemit koos laiendmääramatusega ja lõplikku mõõtetulemust, keskkonnatingimusi mõõtmise ajal ning mõõdetava sõiduki asukohta teel, pole alust väita, et tegemist on lubamatu tõendiga.

1. Kaitsja märgib iseenesest õigesti, et majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. oktoobri
3. a määruse nr 85 § 6 lg 4 p 8 kohaselt esitatakse mõõtja erialase pädevuse ulatuse üksikasjalik kirjeldus erialast pädevust tõendava tunnistuse lisas, erialast pädevust tõendavas tunnistuses endas kajastatakse aga üksnes mõõtevaldkond. Seetõttu leidis maakohus ekslikult, et Lõuna Prefektuuri erialane pädevus sõidukite kiiruse mõõtmiseks tulenes
4. detsembril 2011 väljastatud tunnistuse E132 akrediteerimisalast „Liiklusjärelevalve mõõtmised“. Kõnealune minetus ei oma praeguse väärteoasja õige lahendamise seisukohalt siiski tähtsust. Nimelt sätestab MõõteS § 5 lg 1, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 1 teises lauses tehakse eeltoodud nõuetest erand ja nähakse ette, et kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri
5. detsembri
6. a määruse nr 104 lisale 1 tuleb liiklusjärelevalveks kasutatavad kiirusmõõturid kohustuslikult metroloogiliselt kontrollida ja nende siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omavate mõõtevahendite puhul on kohustuslik esmataatluse läbimine. Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele on vastavalt LS § 199 lg-le 6 kehtestatud Vabariigi Valitsuse
7. juuni
8. a määrusega nr
9. Eeltoodust nähtuvalt ei olnud A. Pärna sõiduki kiiruse mõõtmiseks ja mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks mõõtja erialast pädevust tõendava tunnistuse olemasolu nõutav.
10. Tähelepanu väärib aga küsimus, kas liiklusjärelevalves kasutatud mõõtevahend oli väärteo toimepanemise ajal taadeldud. Maakohus leidis, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade oli taadeldud, kuna kohtuvälise menetleja esitatud taatlustunnistuse kohaselt läbis kiirusmõõtur kordustaatluse
11. juulil
12. Kordustaatluse läbimine tähendab maakohtu hinnangul seda, et mõõtevahend pidi olema taadeldud juba varem ja pidi muuhulgas läbima esmataatluse. Arvestades väärteo toimepanemisest kordustaatlemiseni möödunud ajavahemikku pole kohtu arvates tõenäoline, et
13. juulil 2012 oli kiirusmõõteseade taatlemata. 9.1 Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Tulenevalt sama seaduse § 5 lg 1 teisest lausest on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui kasutatakse taadeldud mõõtevahendit. MõõteS § 7 lg 2 p 4 kohaselt peab kiirusmõõtevahend enne kasutusele võtmist läbima legaalmetroloogilise ekspertiisi. Tehnilise Järelevalve Amet väljastab mõõtevahendi kohta, mis on saanud ekspertiisil positiivse tulemuse, Eesti siseriikliku tüübikinnitustunnistuse. Samuti peab kiirusmõõtevahend olema taadeldud kooskõlas MõõteS § 7 lõikega 3 (ja selle alusel antud määrusega) ning §-ga
14. MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistu kohaselt on kiirusmõõtevahendi puhul kohustuslik Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. 9.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et kohtuvälisel menetlejal tuleb vaidluse korral tõendada kiiruse mõõtmise tulemuse jälgitavust. Tõendamaks mõõtetulemuse jälgitavust, peab menetleja olema juba kohtuvälises menetluses valmis esitama menetlusalusele isikule mõõtetulemuse jälgitavust kinnitavaid dokumente (eeskätt mõõtevahendi tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus). Olukorras, kus menetlusalune isik või tema kaitsja vaidlustab kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust kohtumenetluses, lasub ka maakohtul kohustus uurida asjassepuutuvaid dokumente vahetult, mitte aga piirduda vastutava ametkonna kinnitusega selle kohta, et mõõtevahend oli näiteks töökorras või läbinud nõuetekohase kontrolli. Mõõtetulemuse jälgitavust tõendavate dokumentide uurimise tulemuseks ei saa olla pelgalt tõdemus, et mõõteseaduses märgitud asjakohased dokumendid (nt tüübikinnitustunnistus ja taatlustunnistus) on kiirusmõõtevahendi kohta väljastatud. Oluline on, kas konkreetses väärteoasjas tuvastatud asjaoludel on mõõtetulemus jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. märtsi
16. a otsus asjas nr 3-1-1-17-12, p-d 8.2-8.3). 9.3 Kassaator märgib õigesti, et kuivõrd puuduvad andmed, kas kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade oli väärteo toimepanemise ajal taadeldud või mitte, pole mõõtetulemuse jälgitavus usaldusväärselt tõendatud. Jättes eeltooduga seonduvad asjaolud kontrollimata, rajas maakohus otsuse oletustele, mis on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kolleegium märgib, et kirjeldatud olukorras pole otsuse põhjendused objektiivselt kontrollitavad ega taga menetlusalusele isikule efektiivset võimalust kaitsta ennast talle esitatud karistusõigusliku etteheite eest. Samas on selle rikkumise kõrvaldamine võimalik väärteoasja uuel arutamisel maakohtus.
17. Ühtlasi on õige kassaatori väide, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati liiklusjärelevalves seadet numbriga UXO014791, taatlustunnistus on aga väljastatud kiirusmõõteseadmele numbriga UX
18. See vastuolu jäeti kohtulikul arutamisel samuti tähelepanuta.
19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
20. novembri
21. a otsuse ja saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg