← Eesti

3-2-1-105-02

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-105-02 Otsuse kuupäev Tartu, 9. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Koh

§ 72

lg-s 1 sätestatud kaasomanike enamuse tahe on vormistatud ühistu juhatuse otsusena, mille täitmine on vähemusele kohustuslik. Kostjal ei ole enam selle ruumi ainukasutamisõigust ning hageja nõue - kohustada kostjat tagastama vaidlusalune ruum hagejale - on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja kohustati kostjat tagastama vaidlusalune ruum. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud,

§ 72

lg-st 1 tulenev kaasomanike kokkulepe on samane korteriühistu juhatuse tegevusega elamu haldamise ja majandamise alal. Selline seisukoht on vastuolus AÕS §-ga 72, § 74 lg-ga 1 ning Riigikohtu praktikaga. Korteriühistu põhikirja punkti 46.9 kohaselt ei hõlma korteriühistu juhatuse pädevusse kuuluv elamu haldamine ja majandamine AÕS § 72 lg 1 kohast kaasomandi valdamist ja kasutamist. Kaasomandit saavad vallata ja kasutada üksnes kaasomanikud. Kostja leiab, et korteriühistu juhatusel ei ole põhikirja punkti 46.9 alusel õiguslikku alust esitada hagi elamu kaasomanike nimel ühe kaasomaniku vastu.

  1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonikohtu otsusega ei ole samastatud AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud kaasomanike kokkulepet ja korteriühistu tegevust elamu haldamise ja majandamise alal. Ühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid. Juhatuse otsust ei ole vaidlustatud. Seega otsustasid vaidlusaluse ruumi kasutamise, valdamise ja kasutamisotstarbe muutmise üle kaasomanikud ühiselt. Hageja märgib, et kaasomanike esindamine kohtus toimus kooskõlas korteriühistu põhikirjaga ja seadusega. TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
  3. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohtus kindlaks tegema, millest tulenes korteriühistu Kaupmehe 15 õigus esitada enda nimel hagi ühe kaasomaniku vastu. KÜS § 16 lg 1 ja EES § 15 kohaselt võivad eluruumide omanikud elamu ühiseks haldamiseks asutada korteriühistu. Korteriühistu Kaupmehe 15 põhikirja p 46.9 kohaselt kuulub juhatuse pädevusse elamu haldamine ja majandamine. Asjaolu, kas korteriühistu Kaupmehe 15 oli õigustatud esitama kohtusse oma nimel hagi elamu ühe kaasomaniku vastu vaidluses kaasomandisse kuuluva ruumi kasutamise üle, on vaidlustatud ka apellatsioonkaebuses. Tulenevalt TsMS § 330 lg-st 6 peab ringkonnakohus oma otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Kolleegium leiab, et sellele põhjendusele ei ole ringkonnakohus vastanud, mistõttu ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi. Apellatsioonikohus tuvastas, et vaidlusalune ruum on XXXXXXXX XX korteriomanike kaasomandisse kuuluv vara. Samuti leidis ringkonnakohus, et vastavalt AÕS § 72 lg-le 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühisest asjast. Kolleegium ei nõustu selles asjas ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna korteriühistu juhatusse kuuluvad ühistu liikmed ja juhatuse otsust ei ole vaidlustatud, tuleb eeldada,

§-s 72 lg 1 sätestatud kaasomanike enamuse tahe on vormistatud juhatuse otsusena, mille täitmine on vähemusele kohustuslik. AÕS § 72 lg-st 1 tulenev kaasomandi valdamine ja kasutamine on üksnes kaasomanike õigus. Korteriühistu majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega. AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud kaasomanike kokkuleppe olemasolu ruumi majandusliku otstarbe muutmiseks. Samas on ringkonnakohus teinud otsuse, mis puudutab kaasomanike huvisid kaasomanikke protsessi kaasamata. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.