← Eesti

3-3-1-7-13

Obsah (6)§ 1361§ 96§ 8§ 40§ 6§ 10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-7-13 14. mai 2013 Eesistuja

) § 1361 lg 1 alusel taotluse, milles palus luba seada kohtulikud hüpoteegid Aleksandr Fjodorovi omandis olevale elamumaale Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas (registriosa nr 4561608) summas 2 677 987 krooni (171 154 eurot 56 senti) ja Vladimir Turbini kaasomandi osale elamumaast Viimsi vallas Laiaküla külas (registriosa nr 3666202) summas 2 677 987 krooni ning käsutamise keelumärge V. Turbini sõidukile Jaguar XJ12 (registreerimismärgiga 394 ANT, ehitusaasta 1986). Põhjendused: 1) maksuhaldur koostas AS-le Koskel

  1. märtsil 2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7137-24, millega määras tasumiseks käibemaksu 5 355 975 krooni (342 309 eurot 19 senti). Maksuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole AS Koskel perioodil
  2. juuli kuni
  3. detsember 2006 soetanud kaupu OÜ-lt Lapreta. Tegemist oli võltsarvetega, mis võimaldasid AS-l Koskel vähendada enda käibemaksukohustust. AS Koskel ei täitnud maksuotsust ning täitemenetluse käigus selgus, et äriühingul pole piisavalt raha ega registervara maksuvõla tasumiseks. Äriühingule kuulub vaid kaks sõidukit, mille väärtus jääb oluliselt alla maksuvõla suurusele. Sõidukitele on seatud käsutamise keelumärked maksuhalduri kasuks.
  4. novembri
  5. a seisuga on äriühingu maksuvõlg kokku 10 211 215 krooni, millest põhi​võlg on 5 554 063 krooni ja intressivõlg 4 657 152 krooni. Arvestades maksuvõla suurust, äriühingu varalist seisu ja asjaolusid, et AS Koskel deklareerib käivet kuni
  6. a märtsini ja alates
  7. a maist deklareerib väljamakset vaid ühele töötajale, on maksuhaldur veendunud, et AS Koskel on muutunud maksejõuetuks; 2) kontrollitud ajaperioodil olid AS Koskel juhatuse liikmeteks V. Turbin (
  8. märts 2001 kuni
  9. oktoober 2009) ja A. Fjodorov (
  10. juuli kuni
  11. detsember 2006), kes olid teadlikud, et OÜ-ga Lapreta väidetavalt teostatud tehingud olid näilikud, sest OÜ Koskel töötajad tegelesid kauba ja transpordi tellimisega ning kauba soetamise korraldamise ja kauba vastuvõtmisega. Otsustades kasutada äriühingu raamatupidamises võltsarveid, käitusid nad ebaseaduslikult ja rikkusid juhatuse liikme hoolsuskohustust, millega tõid äriühingule kaasa täiendava maksuvõla. Maksuhaldur on algatanud A. Fjodorovi ja V. Turbini suhtes maksumenetluse vastutusotsuse koostamiseks, milles esitatakse nõue tasuda solidaarselt AS Koskel maksuvõlg summas 5 355 975 krooni; 3) arvestades A. Fjodorovi ja V. Turbini õigusvastast käitumist, on maksuhaldur seisukohal, et nad võivad edaspidi asuda enda nimel olevat vara võõrandama, kahjustades sellega Eesti Vabariigi huve. Arvestades maksu- ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjen​datud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, vastasel korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui A. Fjodorov või V. Turbin on esitanud tagatise suuruses 5 355 975 krooni, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas
  2. novembri
  3. a määrusega haldusasjas nr 3-10-2869 PMTK taotluse ning andis loa kohtulike hüpoteekide kandmiseks taotluses näidatud kinnisasjadele ja käsutamise keelumärke kandmiseks taotluses näidatud sõidukile. Kohus jagas maksuhalduri kahtlust, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võivad A. Fjodorov ja V. Turbin asuda isiklikku vara võimaliku sundtäitmise vältimiseks võõrandama ja see võib vastutusotsuse täitmist oluliselt raskendada. Sellele viitab isikute käitumine AS Koskel juhatuse liikmetena, mis on tuvastatud jõustunud maksuotsusega.
  4. A. Fjodorov ja V. Turbin esitasid
  5. märtsil 2012 määruskaebused halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuste esitajad leidsid, et kohus on ebaseaduslikult ja põhjendamatult taotluse rahuldanud ja lubanud seada kohtulikud hüpoteegid maksukohustuslaseks mitteoleva isiku varale. Taotluse esitamise ajaks ei olnud A. Fjodorovi ega V. Turbini suhtes vastutusotsust tehtud ega nende süüd tuvastatud. Käesoleval juhul riivatakse oluliselt määruskaebuste esitajate õigusi. Seejuures ei ole neid haldusasja menetlusse kaasatud.
  6. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  7. aprilli
  8. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Põhjendused: 1) maksuhalduril on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib haldus​akti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks.

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama. Halduskohus otsustab loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine leiab aset. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja kohustuse määramist, mis​tõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksukohustuse määramine on käimasoleva kontrolli raames võimalik. Maksu​haldur peab oma taotlust põhistama vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed. Maksude laekumine on kaalukas avalik huvi; 2)

§ 1361on kohaldatav ka vastutusotsuse tegemiseks algatatud menetluses.

Sellele viitab ka maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (377 SE, Riigikogu XI koosseis) seletuskiri. Loa saamist on võimalik taotleda ka juhul, kui maksude tasumise õigsuse kontroll äriühingu osas on lõppenud ja maksuotsus äriühingule tehtud, kuid maksumenetlusega minnakse edasi selleks, et määrata kindlaks kolmanda isiku rahaline kohustus; 3) PMTK

  1. märtsi
  2. a maksuotsusega määratud maksusumma puudutas maksustamisperioodi
  3. juuli kuni
  4. detsember 2006, mil äriühingu juhatuse liikmeteks olid A. Fjodorov ja V. Turbin, kel oli kohustus tagada äriühingu seadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning korraldada äriühingu raamatupidamist. Kui juhatuse liige jätab tahtlikult või raskest hooletusest kohustused täitmata, vastutab ta tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslase ja teiste juhatuse liikmetega. Käesoleval juhul on täidetud kõik seaduses sätestatud formaalsed tingimused määruskaebuste esitajate suhtes vastutusotsuse koostamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS
  5. A. Fjodorov ja V. Turbin esitasid määruskaebused, milles paluvad halduskohtu ja ringkonna​- kohtu määrused tühistada ning PMTK taotlus rahuldamata jätta. Määruskaebuse põhjendused ja täiendavalt esitatud seisukohad: 1) halduskohus ei ole A. Fjodorovi ja V. Turbinit menetlusse kaasanud.

ei keela kohtul teavitada isikuid nende vastu esitatud taotlusest ega saata kohtumäärust neile tutvu​miseks. Mõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus isik saab enda õiguste riivest teada juhuslikult; 2) kohus on ebaseaduslikult ja põhjendamatult rahuldanud maksuhalduri taotluse ning lubanud seada kohtuliku hüpoteegi ja käsutamise keelumärke maksukohustuslaseks mitte oleva isiku varale. Taotluse esitamiseks ajaks ei olnud vastustaja teinud määruskaebuste esitajate suhtes vastutusotsust, millega oleks tuvastatud ja põhjendatud nende süüd. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, miks Riigi​kohtu üldkogu 10. novembri 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-28-11 toodud seisukohad käes​olevale juhtumile ei kohaldu; 3) PMTK 29. märtsi 2012. a korraldusest nr 13-7/135-8 nähtub, et maksuhaldur algatas sellega

§ 96

alusel sissenõudmise menetluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas OÜ Koskel (varem AS Koskel) endiste juhatuse liikmete V. Turbini ja A. Fjodorovi tegevuses esineb juhatuse liikme vastutuse koosseis ning kas OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmine neilt on võimalik vastutusotsuse koostamise kaudu. Seega ei olnud määruskaebuste esitajate suhtes halduskohtu määruse tegemise ajaks maksumenetlust alustatud. Menetlus algatati

  1. märtsil 2012 ja ainult A. Fjodorovi suhtes. Seega puudus halduskohtul alus vastustaja taotluse rahuldamiseks. Määruskaebuste esitajad said PMTK korraldusest teada
  2. a aprilli alguses; 4) Ida-Virumaal Tudulinna vallas Rannapungerja külas asuv kinnistu on A. Fjodorovi ja tema abikaasa Rita Fjodorova ühisvara.
  3. MTA palub jätta määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused muutmata. Põhjendused: 1) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 3 järgi algab haldusmenetlus haldusorgani initsia​tiivil algatatud menetluses menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Käes​oleval juhul alustas maksuhaldur määruskaebuste esitajate suhtes vastutusmenetlust täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlemisega. Asjaolu, et maksuhaldur on
  4. märtsi
  5. a korralduses märkinud ekslikult, et menetlust algatati nimetatud korraldusega, ei muuda vastutusmenetluse alustamise kuupäeva hilisemaks. Kuna määruskaebuste esitajad said korralduse olemasolust teada alles pärast ringkonnakohtule määruskaebuse esitamist, olid nad korralduse esitamise ajaks teadlikud nende suhtes toimuvast vastutusmenetlusest ja maksuhalduripoolne viga korralduses ei saanud neid eksitada. Seetõttu ei ole tõend asjakohane; 2) kuivõrd vastutusmenetluse raames tuvastatakse äriühingu seadusliku esindaja vastutus, on vastutus​menetluses äriühingu juhatuse liikmete näol tegemist maksukohustuslastega. Järelikult ei ole väide, et maksuhaldur on taotlenud kohtuliku hüpoteegi seadmist maksukohustuslasest eraldi​seisvate isikute varale ja viide Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-28-11 asjakohased; 3) täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlemisel ei pea olema vastutusotsust veel tehtud. Oluline on, et maksuhaldur oleks alustanud vastutusmenetlust ja oleks tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuivõrd maksuhalduril tekkis põhjendatud kahtlus maksu​summa hilisema täitmise võimatuse osas juba AS Koskel maksumenetluses, siis otsustas ta vastutusmenetluse esimese toiminguna esitada halduskohtule taotluse; 4) arvestades eelaresti seadmise eesmärke, oleks isikute kaasamine loa andmise otsustamise menetlusse vastuolus eelaresti seadmise eesmärgiga. Määruskaebuste esitajatele määruse kätte​- toimetamata jätmine ei anna alust määrust tühistada. Määruskaebuste esitajad on halduskohtu määruse edasi kaevanud ja läbi selle on tagatud nende ärakuulamisõigus.
  6. Vastuseks Riigikohtu järelepärimisele teavitas MTA kohut järgmisest: 1) vastutusotsust ei ole veel määruskaebuste esitajate suhtes tehtud, kuid neile saadeti
  7. novembril 2012 vastutusotsuse projekt posti teel tutvumiseks (kiri tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu). Samuti avaldati
  8. jaanuaril 2013 teade vastutusotsuse projekti koostamise kohta Ametlikes Teadaannetes. Vastutusotsuste väljastamine toimub lähiajal; 2) perioodil
  9. november 2010 kuni
  10. märts 2012 esitas maksuhaldur taotlused kohtulike hüpo​teekide seadmiseks kinnistusraamatusse ja käsutamise keelumärke kandmiseks autoregistrisse (taotlused esitati
  11. novembril 2010). Samuti analüüsis maksuhaldur sellel perioodil OÜ Koskel suhtes läbi viidud revisjoni käigus kogutud tõendeid ja teavet. Pärast
  12. märtsi 2012 on maksu​haldur teinud korraldusi teabe saamiseks V. Turbinilt, A. Fjodorovilt ja teistelt isikutelt (
  13. märtsil 2012 ja
  14. juunil 2012), võtnud kirjalikke ütlusi (
  15. septembril 2012), väljastanud vastutusotsuse projekti (
  16. novembril 2012) ja avaldanud sellekohase teate Ametlikes Teadaannetes (
  17. jaanuaril 2013); 3) kuigi maksumenetlus määruskaebuste esitajate suhtes on kestnud üle kahe aasta, ei muuda selline menetluse kestus maksuhalduri täitetoiminguid isikute suhtes ebaproportsionaalseks. Määrus​kaebuste esitajad ei ole täitetoimingute ebaproportsionaalsusele tuginenud ega pidanud vastutus​menetluse kestust ülemäära pikaks. Riigikohus on pidanud haldusasjas nr 3-3-1-3-08 ebamõistlikult pikaks 2 aastat ja 10 kuud kestnud menetlust, seevastu haldusasjas nr 3-3-1-79-11 ei peetud ebamõistlikult pikaks 1 aasta ja 10 kuud kestnud menetlust. Käesolev menetlus on kestnud 2 aastat ja 4 kuud, mis on ligi pool aastat vähem kui Riigikohtu poolt ebamõistlikuks peetud menetluse pikkus ja mida vastustaja ei pea ebamõistlikuks. Vastustaja analüüsis perioodil
  18. november 2010 kuni
  19. märts 2012 revisjoni käigus kogutud andmeid, hindamaks, kas maksuvõla sissenõudmine kolmandatelt isikutelt on antud juhul võimalik, kas isik vastutab seaduse alusel maksumaksja kohustuste täitmise eest ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Lisaks oli käimas OÜ Koskel maksuotsuse üle peetav kohtumenetlus. Seega ei saanud maksuhaldur olla lõpuni veendunud, kas vastutuskohustuse aluseks olev maksuotsus jääb kehtima. Samuti tuleb arvestada, et maksuhaldur on väljastamas vastutusotsust (eriarvamuse esitamise tähtaeg on möödunud); 4) käesoleval juhul oli maksusumma määramise aegumistähtaeg peatunud revisjoni läbiviimise ajaks (
  20. oktoobrist 2008 kuni
  21. märtsini 2010) ja kohtumenetluse ajaks alates
  22. aprillist 2010, seega ei ole vastutusotsuse koostamise aegumistähtaeg veel saabunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  23. PMTK taotluse esitamise ajal kehtis

§ 1361

lg 1 sõnastuses: "Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud." 9. Praeguse juhtumi asjaoludest nähtuvalt on loa taotlemise üheks eelduseks kavatsus teha A. Fjodorovi ja V. Turbini suhtes vastutusotsus. Vastutusotsuse näol on

§ 96

lg 1 järgi tegemist maksuhalduri haldusaktiga, mis tehakse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Selliseks kolmandaks isikuks on muu hulgas ka juriidilise isiku juhatuse liige, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juhatus või seda asendav organ.

§ 8

lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslikul esindajal kohustus tagada esindatava maksu​seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

§ 40

lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuhalduri taotlusest nähtuvalt olid kontrollitaval perioodil, s.o

  1. juuli kuni
  2. detsember 2006, AS Koskel (alates
  3. maist 2011 OÜ Koskel) juhatuse liikmeteks A. Fjodorov ja V. Turbin. See asjaolu nähtub ka äriregistri elektroonilisest andmebaasist. Seega võivad nad iseenesest olla

§ 6

lg 1 p 3 järgi maksukohustuslasteks ja vastutada solidaarselt OÜ-ga Koskel viimasele tekkinud maksuvõla eest, kui maksuhaldur tuvastab vastutusmenetluse käigus nende süü või raske hooletuse maksukohustuste täitmisel. Määruskaebuste esitajad ei ole menetlusvälised isikud, kelle suhtes pole lubatud

§ 1361lg-s 1 nimetatud luba taotleda.

Määruskaebuste esitajate viidatud Riigikohtu üldkogu

  1. novembri
  2. a otsuse asjaolud haldusasjas nr 3-3-1-28-11 olid käesoleva asja asja​oludest oluliselt erinevad, sest viidatud asjas anti luba seada kohtulik hüpoteek maksukohustus​laseks mitteoleva menetlusvälise isiku varale. Seda, et

§ 1361

lg-s 1 nimetatud luba võib taotleda ka vastutusmenetluses äriühingu juhatuse liikme vara suhtes, on Riigikohus õigeks pidanud ka üldkogu

  1. novembri
  2. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 ja halduskolleegiumi
  3. jaanuari
  4. a määruses asjas nr 3-3-1-16-
  6. A. Fjodorov väidab Riigikohtule esitatud täiendavates seisukohtades, et Ida-Virumaal Tudu​- linna vallas Rannapungerja külas asuv kinnistu on tema ja tema abikaasa R. Fjodorova ühisvara. Kinnistusraamatusse on vaidlusaluse kinnistu omanikuna kantud ainult A. Fjodorov. Asjaõigus​seaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Seega tuleb eeldada, et vaidlusalune kinnistu on A. Fjodorovi ainuomandis ja kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnistule R. Fjodorova õigusi ei riku. Arvestades täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse olemust ja kiireloomulisust, ei pidanud halduskohus lisaks kinnistusraamatust nähtuvale täiendavalt kontrollima, kas nimetatud kinnistu võib olla abikaasade ühisvara hulgas. Juhul, kui kohtulik hüpoteek peaks kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tõttu siiski koormama abi​kaasade ühisvara, siis on R. Fjodoroval oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tsiviilõiguslikke õigus​kaitsevahendeid. Tal on õigus nõuda AÕS § 65 lg 1 alusel riigilt (MTA kaudu) nõusolekut ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks, nõusolekust keeldumise korral taotleda sellise nõus​oleku asendamist kohtuotsusega (TsÜS § 68 lg 5) hagi esitamisel maakohtusse. Samuti on tal õigus taotleda maksuhaldurilt kohtulikust hüpoteegist loobumist või vastavat nõusolekut, nõusoleku mittesaamisel aga pöörduda hagiga maakohtusse. Lisaks on tal võimalik oma õigusi kaitsta täite​menetluse seadustiku §-s 222 sätestatud hagi esitamisel teel (Riigikohtu üldkogu
  7. novembri
  8. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p-d 37–42). Viimati viidatud sätte kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara aresti alt vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.
  9. Määruskaebuste esitajad heitsid halduskohtule ette, et kohus ei kontrollinud maksuhalduri taotlust lahendades määruskaebuste esitajate suhtes vastutusmenetluse alustamist. Määruskaebuste esitajad esitasid Riigikohtule koos määruskaebusega PMTK
  10. märtsi
  11. a korralduse nr 137/135-8, millega kohustati A. Fjodorovi andma OÜ Koskel majandustegevusega seonduvat teavet ja täitma ütluste protokolli. Korralduses on öeldud, et maksuhaldur on selle korraldusega alustanud sisse​nõudmise menetlust (

§ 96

alusel), mille eesmärgiks on selgitada välja, kas OÜ Koskel endiste juhatuse liikmete (V. Turbin ja A. Fjodorov) tegevuses esineb juhatuse liikme vastutuse koos​seis ning kas OÜ Koskel maksuvõla sissenõudmine V. Turbinilit ja A. Fjodorovilt on võimalik

§-s 96 sätestatud korras vastutusotsuse koostamise kaudu. Maksuhaldur seevastu väidab, et korralduse sõnastus on ekslik ja tegelikult alustati vastutusmenetlust halduskohtule kohtulike hüpoteekide ja käsutamise keelumärke seadmise loa taotluse esitamisega. 12.

§ 1361

lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida. Taotlust ei saa esitada enne menetluse alustamist. Sätte sõnastusega ei ole kooskõlas ka maksuhalduri tõlgendus, mille kohaselt algab nõutav maksu​menetlus HMS § 35 lg 1 p 3 järgi halduskohtule taotluse esitamisega, s.o esimese menetlus​toiminguga. Sellisel juhul puuduks eelnev menetlus, kus maksuhalduril saaks loa taotlemise põhjuseks olev kahtlus tekkida. Riigikohus möönab, et olukord on teine vastutusmenetluse korral. Sellisel juhul on maksuhaldur kontrollinud eelnevalt juriidilise isiku suhtes läbi viidud maksumenetluse käigus maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete võimalikku vastutust juriidilisele isikule maksuvõla tekkimisel. Seega võib vastutusmenetlus alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Kuna maksu​haldur esitas halduskohtule taotluse nii A. Fjodorovi kui V. Turbini suhtes, on ta järelikult alustanud vastutusmenetlust mõlema määruskaebuse esitaja suhtes. 13. Määruskaebuste esitajad heidavad halduskohtule ette nende menetlusse kaasamata jätmist ja neile kohtumääruse edastamata jätmist. Nii halduskohtu määruse tegemise ajal kehtinud haldus​kohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 29 lg 3 koostoimes

§-ga 1361 kui ka praegu kehtiv HKMS § 264 lg 3 koostoimes

§-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute soorita​miseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse. See ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga, milleks on kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid enne, kui vara omanik saab teada talle maksukohustuse määramisest ja hakkab selle täitmise vältimiseks oma vara võõrandama. Alates 1. jaanuarist 2012 kehtivad

§ 1361

lg 4 ning HKMS § 264 lg 3 ja § 265 lg 5 võimaldavad isikul, kelle suhtes halduskohus loa andis, halduskohtu vastava määruse peale esitada määruskaebuse. Sellega on isikutele tagatud vastuväidete esitamise õigus edasi​kaebe​menetluses. HKMS v.r § 29 lg 6 ei näinud halduskohtu määruse tegemise ajal ette, et loa andmise või sellest keeldumise määruse ärakiri saadetakse ka isikule, kelle suhtes luba anti. Viidatud norm küll piiras isikute õigust saada teada nende kohta tehtud kohtulahenditest ja võimalust neid kiiresti edasi kaevata. Praegusel juhul võimaldati määruskaebuste esitajate esindajal tutvuda haldusasja toimikuga ja saada määruse ärakiri. Samuti oli tagatud määruse edasikaebamise võimalus. 14.

§ 1361lg 2 p 4 (redaktsioonis kehtivusega 1.

august kuni

  1. detsember 2010) kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg 1 p-des 1–51 sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Riigikohtu üldkogu rõhutas
  2. novembri
  3. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 58 ja seal viidatud kohtupraktika), et

§ 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviil​kohtu​menetluse seadustiku § 378 lg-t 4 (p 60). Ka praeguses asjas pole halduskohus sellist võrdlust teostanud. Maksuhaldur ei ole esitanud taotluses ega kohtud uurinud kohtumenetluses kinnistute väärtusi, millele taotleti kohtulike hüpo​teekide seadmist. Samuti pole põhjendatud vajadust seada täiendavalt käsutamise keelumärge taotluses näidatud sõidukile olukorras, kus kinnistutele seatud hüpoteegid peaksid nende suurust arvestades maksuhalduri nõuet täies ulatuses tagama. Maksuhaldur ei ole taotluses võimalikele täitmiskuludele viidanud ega näidanud, kui suured need võiksid olla. Tegemist on rikkumisega, mis annab aluse sõidukile seatud käsutamiskeelu osas halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada.

  1. Kohtult täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamine ei anna maksuhaldurile õigust vastutusmenetluse läbiviimisega põhjendamatult kaua venitada. Vastustaja esitatud vastusest Riigi​kohtu järelepärimisele nähtub, et vastustaja ei ole alates halduskohtult loa saamisest kuni
  2. märtsini 2012, s.o pooleteise aasta jooksul, teinud vastutusmenetluses ühtegi menetlustoimingut peale kohtulike hüpoteekide ja käsutamise keelumärgete registrisse kandmise. Revisjoni käigus kogutud tõendite hindamine nii pika aja jooksul ei ole usutav. Ka pärast
  3. märtsi 2012 ei ole maksuhaldur vastutusotsuse tegemisega kiirustanud. Vastusest nähtuvalt ei ole
  4. aprilli
  5. a seisuga määruskaebuste esitajate suhtes vastutusotsust tehtud. Menetluse põhjendatud pikkus on erinev olukordades, kus on sooritatud täitmist tagavaid toiminguid ja kus seda pole tehtud. Samuti erineb menetluse mõistlik pikkus maksuotsuse ja vastutusotsuse tegemise menetluses, sest viimasel juhul peab suurem osa asjaolusid ja tõendeid olema välja selgitatud juba vastutusmenetlusele eelnenud maksumenetluses. Vastutuskohustuse aluseks oleva maksuotsuse vaidlustamine haldus​kohtus vastutusmenetluse venitamist ja määruskaebuste esitajate õiguste jätkuvat riivet ei õigusta. Maksuhaldur on rikkunud antud juhul

§ 10

lg-st 3 tulevat kohustust viia menetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides seal​juures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Vastutusmenetlus on praeguseks kestnud kaks aastat ja viis kuud, millest aasta ja viis kuud on maksuhaldur põhjendamatult menetluse läbiviimisega venitanud. Riigikohus ei pea eeltoodule vaatamata halduskohtu antud loa tühistamist kohtulikke hüpoteeke puudutavas osas käesoleval hetkel põhjendatuks, sest maksuhalduri vastusest järelepärimisele nähtub, et maksuhaldur kavatseb vastutusotsuse koostada lähiajal. Maksuhalduri selgitustest nähtub, et ta on juba koostanud vastutusotsuse projekti, mille saatis ka määruskaebuste esitajatele tutvumiseks. Juhul, kui maksuhaldur siiski viivitab vastutusotsuse koostamisega põhjendamatult kaua, on määruskaebuste esitajatel võimalik taotleda halduskohtult täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud loa muutmist või tühistamist (HKMS § 265 lg 2).

  1. Riigikohus rahuldab käesoleva määruse p-s 14 toodud põhjendustel V. Turbini määruskaebuse osaliselt, tühistab halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning jätab maksuhalduri taotluse rahulda​mata V. Turbinile kuuluvale sõidukile käsutamise keelumärke seadmist puudutavas osas. Ülejäänud osas jäävad määruskaebused rahuldamata ning halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused muutmata. V. Turbinil on õigus taotleda käesolevale määrusele tuginedes temale kuuluvale sõidukile seatud käsutamise keelumärke kustutamist.
  2. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsio​naalselt kaebuse rahuldamisega. Antud juhul rahuldab Riigikohus V. Turbini määruskaebuse umbes pooles ulatuses, A. Fjodorovi määruskaebus jääb tervikuna rahuldamata. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nime​kiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetlus​kulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul on määrus​kaebuste esitajad esitanud nende menetluskulusid tõendavate dokumentidena vaid riigilõivu ja kautsjoni tasumist tõendavad maksekorraldused. Maksukorralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 25.10.2012, 1) kohaselt ei ole MTA-l alates
  3. detsembrist 2012 enam piirkondlikke struktuuriüksusi. Seetõttu tuleb menetlus​kulud välja mõista MTA-lt. Riigikohus rahuldab V. Turbini menetluskulude väljamõistmise taotluse pooles ulatuses ja mõistab MTA-lt V. Turbini kasuks välja riigilõivu 6 eurot ja 39 senti. Muus osas jääb V. Turbini tasutud riigilõiv tema enda kanda. Samuti tagastab Riigikohus V. Turbinile tema poolt määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjoni (HKMS § 107 lg 4). A. Fjodorovi menetluskulud jäävad tema enda kanda ja tema poolt tasutud kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.