← Eesti

3-3-1-78-12

Obsah (4)§ 23§ 4§ 9§ 26

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-78-12 1

ja HMS mõttele ning eesmärgile ei saa vastavaks pidada planeeringu kehtestamist, mille elluviimise osas puudub õiguskindlus. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatav detailplaneering peab olema õiguspärane ja realiseeritav, vastasel juhul on detailplaneeringu kehtestamine õigus​tühine; 3) elamu juurde vajaliku rekreatsiooniala kujundamiseks on maapinnaga ühendatud haljastust planeeritud ebapiisaval määral. Maaga ühendatud haljastust on kavandatud vaid 1% Nafta 6a krundi suurusest, mis ei ole piisav kvaliteetse elukeskkonna kujundamiseks; 4) planeeringuga nähakse ette liiga palju parkimiskohti. Kavandatud 108 kohta ületab Tallinna Linna​volikogu

  1. novembri
  2. a otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“ normi kuuekordselt; 5) krundi piirile kavandatud hoone piirab naaberkruntide hoonestamise võimalusi ebaproportsio​naalselt, kusjuures Narva mnt 51 kinnistu omanikud ei ole kruntidevahelisele piirile ehitamiseks nõusolekut andnud. Samuti ei sobi miljööväärtusliku hoonestusalaga külgnevas piirkonnas planeerida hooneid linnaruumiliselt kruntidevahelisele piirile plokistatult; 6) planeeringu lahendus ei vasta Tallinna Linnavolikogu
  3. aprilli
  4. a otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringu „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“ p-le 2.3, mille kohaselt peab ehitustegevusel miljöö​väärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel arvestama sujuvat üleminekut miljöö​väärtusega hoonestusalade mahtudele. Nafta 6a krundile kavandatud kuue maapealse korrusega hoone, mis on kavandatud plokistatuna 4-korruselise parklaga ja pool-maa-aluse garaaži peale ette nähtud kahe maapealse korrusega hooneosaga, on antud kontekstis suure ehitusaluse pinnaga ja mõjub massiivsena ega moodusta suuruselt sujuvat üleminekut miljööala hoonestusele. Samuti ei vasta nimetatud teemaplaneeringule lahendus, mis näeks ette Nafta 6a krundile hoone kuni krundi​piirini, kuna hooneteplokk tuleks veelgi suurem; 7) planeeringu lahendus on vananenud ega vasta avalikele huvidele ja kaasaegse planeerimise põhimõtetele; 8) Nafta 6a kinnistu omanik ei ole nõustunud planeeringulahenduse muutmisega viisil, mis võimaldaks luua kvaliteetse elukeskkonna, planeerides otstarbeka kujuga hoone sobivasse kohta krundil, mis eeldab olemasoleva hoonestuse (garaažide) lammutamist; 9) Harju maavanem on kahel korral detailplaneeringu teenistusliku järelevalve käigus keeldunud planeeringule heakskiitu andmast, kuna planeeringut ei ole võimalik käsitada seadusekohaselt koostatud detailplaneeringuna ja planeeringulahendus ei ole realiseeritav. Sellest tulenevalt puudub detail​planeeringul HMS § 16 lg 1 kohane kohustuslik kooskõlastus, mis on detailplaneeringu kehtestamise eelduseks.
  5. Nafta 6a Hooneühistu esitas
  6. detsembril 2010 kaebuse Tallinna Linnavolikogu otsuse nr 292 tühistamiseks ja linnavolikogu kohustamiseks võtta vastu otsus, millega kehtestatakse taotletud detail​planeering. Kaebaja leiab, et detailplaneering on põhjendamata ja kaalutlusvigadega järgmistel põhjustel: 1) Juurdepääsu läbi Nafta 6 kinnistu ei ole vaja rajada, sest see on linna poolt välja ehitatud ning kasutusel tänaseni. Nafta 6 kaasomanikud ei soovi servituudi seadmist ega ole tõstatanud küsimust läbi​pääsu sulgemisest, milleks on vajalik kõigi kaasomanike nõusolek. Kaebaja on teinud ette​paneku servituudi vajaduse märkimisest loobumiseks, kuid vastustaja ei ole sellega arvestanud. 2) Otsusest ei selgu, miks ei ole detailplaneering realiseeritav või milliste õigusaktidega on see vastu​olus. 3) Detailplaneering näeb ette kõigi olemasolevate puude, s.h naaberkinnistute puude võrade säilitamise. Arvukatele terrassidele on ette nähtud konteinerhaljastus. Ümbritsevatel kinnistutel on kõrge täisehituse määr ja haljastus puudub. Krunt asub kesklinna maamaksustamishinnaga alas, millele ongi iseloomulik hoonete rajamine blokkidena ja haljastuse puudumine. 4) Planeeritavate parkimiskohtadega plaanitakse lahendada naaberkruntide Nafta 6 ja Nafta 8 ning lähiümbruse parkimisprobleemid. Kaebaja pakkus erinevat arvu parkimiskohti, mille suhtes vastustaja ei võtnud seisukohta. 5) Vastustaja on menetluses korduvalt ajanud sassi mõisted "piirile" ja "piirini" ehk "piiri äärde", mis on toonud kaasa menetluse venimise. Ühtegi ehitist ei kavandata piirile. 6) Kavandatav hoone on mahult väiksem kui seda ümbritsevad hooned Nafta 6 ja Narva mnt 51 kinnistutel ning selle kavandamisel on arvestatud teiste hoonete kõrguse ja arhitektuurilise oma​päraga.
  7. aastast on krundi maamaks suurenenud, mis sunnib kinnistut efektiivsemalt kasutama. 7) Seletuskirjas on tuginetud detailplaneeringu vananemisele, kuid ei ole käsitletud vastustaja poolt menetluse venitamist. Vastustaja on tekitanud segadust mõistetega piirile ja piirini, on jätnud kaebaja ettepanekud vastuseta või vastanud hilinemisega ning on eiranud kaebaja seisukohta servituudi vajaduse märkimise eemaldamise kohta. Planeering arvestab kõigi üheksa naabri huvidega. Kaebajal tekkis õigustatud ootus detailplaneeringu kehtestamiseks pärast detail​planee​ringu vastuvõtmist, kuna planeeringu vastuvõtmise otsus läbis kohtumenetluse. 8) Kaebaja liikmed ei ole nõus olemasolevate hoonete lammutamisega, kuna lammutamisega jääksid hooneühistu liikmed ilma oma varast ja hooneühistu muutuks mõttetuks. 9) Harju maavanema seisukohtades on mindud vastuollu asjaõigusseaduse § 74 lg-ga
  8. Maavanem venitas menetlust. Vaatamata kaebaja taotlusele ei esitatud planeeringut Siseministeeriumile eriarvamuste lahendamiseks vastavalt

§ 23lg-le 5.

10) Eelnõu, mis esitati kaebajale arvamuse avaldamiseks, erineb oluliselt eelnõust, mida arutati volikogus.

  1. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja jäi otsuses ja seletuskirjas esitatud põhjenduste juurde. Otsuses ei ole tehtud põhjendamis- ega kaalumisvigu ning sellega on leitud tasakaal erinevate huvide vahel. Otsus ei saa rikkuda kaebaja omandiõigust, kuna kaebajal puudub õigustatud ootus detail​planeeringu kehtestamisele.
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. septembri
  4. a otsusega võeti vastu kaebaja loobumine kohustamis​nõudest ja jäeti kaebus linnavolikogu otsuse tühistamiseks rahuldamata. 1) Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust eelnevad menetlusetapid läbinud detailplaneering kehtestada. Arvestades detailplaneeringu menetlemise käigus esitatud vastuväiteid, maavanema seisu​kohas toodud puudusi ja muid asjaolusid, ei saa kaebaja tugineda õiguspärase ootuse põhi​mõttele. 2) Kaebaja hinnangul muudeti Tallinna Linnavalitsuse
  5. novembri
  6. a korraldusega nr 4829-k Nafta 6a ja Petrooleumi 4 poolt kasutusel olev põhiväljapääsu ala õigusvastaselt Nafta 6 kinnistu osaks. Kaebaja ei ole korraldust vaidlustanud. Tegemist on kehtiva haldusaktiga ja selle järgimine on kohustuslik ka vastustajale. 3)

§ 23

lg 5 kohaselt lahendab maavanema ja omavalitsusorgani vahel järelevalvemenetluses tekkinud erimeelsused Siseministeerium. Kuna vastustajal ja maavanemal ei olnud lahkarvamusi, puudus vajadus pöörduda Siseministeeriumi poole. 4) Vaidlustatud haldusaktis on toodud selle õiguslikud alused ning seda on piisavalt põhjendatud ja kaalutud. Kuna detailplaneeringu kehtestamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, on kohalikul omavalitsusel õigus ka keelduda detailplaneeringu kehtestamisest. Kohtupraktikas on asutud seisu​kohale, et motivatsiooni mahukuse tõttu võib selle esitada mõnes teises dokumendis, kuid haldus​aktis peavad olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Vaidlustatud haldusaktis ja selles viidatud seletuskirjas on seda praktikat järgitud. 5) Pooled ei vaidle selle üle, et detailplaneeringuga nähakse ette juurdepääs Nafta 6a krundile üle Nafta 6 kinnistu. Seega tuli detailplaneeringu menetluses lahendada küsimus nõuetekohasest juurde​pääsust. Nafta 6 kaasomanikud esitasid vastuväited juurdepääsu planeerimise kohta üle nende krundi ja keeldusid asjaõiguslepingu sõlmimisest, kuna sellega kaasneks juurdepääsu senisest tihedam kasutamine. Kaebaja loobus planeerimismenetluses servituutide vajaduste märkimisest planeeringus, kuna ta leiab, et tegemist on avaliku teega. Seletuskirja kohaselt kulgeks kaebaja soovitud juurdepääs üle endise reformimata riigimaa, mis ei ole avalik tee. Seega on tegemist era​teega. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud. Asjas puuduvad tõendid, et Nafta 6 asuv tee oleks lepingu alusel määratud avalikuks kasutamiseks. Asjaolust, et kinnistu Nafta 6 omanikud ei ole juurde​pääsuteed piiranud ega sulgenud, ei saa teha järeldust, et juurdepääsu saab kasutada kui avalikku teed. 6) Seletuskirjas on selgitatud nõudeid haljastusele ja detailplaneeringu puuduseid. Seletuskirja kohaselt ei ole hindamisel määrav üksnes olemasolev olukord, vaid ka see, kas kavandatu vastab planeeringu menetlemise ja vastuvõtmise ajal kehtestatud nõuetele. Tallinna Linnavolikogu

  1. detsembri
  2. a määrusega nr 54 kehtestatud üldplaneeringus ja
  3. aprilli
  4. a otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringus on tunduvalt rangemad nõuded vahetult planeeringuala kõrval asuvate alade haljastuse osas. Haljastuse protsendi hulka arvestatakse üksnes maapinnaga ühendatud haljastus, kuid detailplaneeringus on ettenähtud konteinerhaljastus. 7) Parkimiskohtade arvu osas on lähtutud standardis toodud normidest ning leitud, et parkimiskohti planeeritakse ebamõistlikult palju. Kaebaja ei ole toonud välja, kuidas on vastustaja lähtunud eba​õigest kaalutlusest. 8) Detailplaneeringu kehtestamata jätmist ei toonud kaasa see, kuidas vastustaja on kasutanud mõisteid „piirile“ ja „piirini“, seega ei saa otsus selles osas rikkuda kaebaja õigusi. Seletuskirjas on hinnatud planeeringu mahtu ja selgitatud, et puudub linnaehituslik analüüs hoonestuse sobivuse kohta. Kaebaja väidetest ei selgu, kuidas on arvestatud Narva mnt 51 kinnistu ehitusõigust ja selle realiseeritavust. Samuti ei ole Narva mnt 51 ja Narva mnt 55a kinnistute omanikud andnud planeeringu​lahendusele nõusolekut. 9) Kohus ei anna hinnangut vastustaja ettepanekule lammutada olemasolevad hooned ehk garaaži​boksid, kuna tegemist on juurdepääsu lahendamise otstarbekuse küsimusega. Kohus ei nõustu, et lammutamise ettepaneku eesmärgiks oli menetluse venitamine, kuna pärast kaebajalt eitava vastuse saamist asus vastustaja tegema ettevalmistusi detailplaneeringu kehtestamata jätmiseks ehk jätkas menetlust. 10) Kaebaja kirjeldatud menetlusnõuete rikkumised, s.h mõistete „piir“ ja „piirile“ ebakorrektne kasutamine ja tähtaegselt vastustele vastamata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud, kuna ta sai esitada asjas oma arvamuse, s.h kavandatavale eel​nõule. Kaebaja ei ole viidanud, milles seisneb talle esitatud eelnõu ja vastuvõetud otsuse oluline sisuline erinevus. Seletuskirjas on viidatud planeeringu lahenduse vananemisele, kuna detail​planee​ringu​menetlus on kestnud väga pikka aega. Kuigi kaebaja leiab, et tema poolt pakutud lahendused on sobivad ja parimad, on vastustaja ja maavanem korduvalt juhtinud tähelepanu planeeringu puudustele ja probleemidele. Toodud probleemid ja naaberkinnistute omanike sisulised vastuväited on tinginud pikaajalise menetlemise. Vastustaja on erinevate asjaolude ja huvide hindamisel jõudnud järeldusele, et detailplaneering ei ole realiseeritav.
  5. Kaebaja esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. oktoobril
  8. a otsusega rahuldati kaebaja apellatsioonkaebus ja tühistati Tallinna Linnavolikogu
  9. detsembri
  10. a otsus nr
  11. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et vastustaja pidas detailplaneeringut realiseerimatuks, kuna juurde​pääsutee rajamine läbi Nafta 6 krundi on võimatu. Samas nähtub seletuskirjast ja joonistelt, et Nafta 6a kinnistul olemasolevate hoonete teenindamiseks on samuti vajalik juurdepääs läbi Nafta 6 kinnistu. Teine juurdepääs Nafta 6 ja Nafta 12 hoonete vahel on piiratud tee laiusega ja 90-kraadise pöördega ning on seetõttu ebapiisav. Seega ei tulene Nafta 6 kinnistut läbiva juurde​pääsu​tee vajalikkus sugugi koostatud planeeringulahendusest, vaid selle tingib juba olemasolev hoonestus. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja lähtunud asjakohatust kaalutlusest. Tegemist on sedavõrd olulise kaalutlusveaga, mis võis viia ebaõige otsuse tegemiseni ja tingib seega vaidlustatud otsuse tühistamise. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  12. Vastustaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles taotleb ringkonna​kohtu otsuse tühistamist ja halduskohtu otsuse jõusse jätmist. Ringkonnakohus asus põhjendamatult seisukohale, et vastustaja pidas detailplaneeringut realiseeri​matuks üksnes seetõttu, et läbi Nafta 6 krundi on juurdepääsutee kasutamine võimatu. Vaidlustatud otsusest nähtuvad ka muud põhjused, miks detailplaneering ei ole realiseeritav: puudub piisav haljastus, planeeritavaid parkimiskohti on liiga palju, naaberkruntide hoonestamist piiratakse eba​proportsionaalselt, lahendus ei vasta miljööväärtuslike hoonestusalade teemaplaneeringule, lahendus on vananenud, kaebaja ei ole nõustunud olemasoleva hoonestuse lammutamisega ning maavanem on kahel korral keeldunud planeeringule heakskiitu andmast. Nafta 6a kinnistule on kaks juurdepääsu, millest Nafta 6 ja Nafta 12 kruntide vahelist on võimalik kasutada üksnes kuni 6,1 m pikkustel sõidukitel. Seni on kaebaja liikmed kasutanud juurdepääsuks teist, Nafta 6 kinnistule jäävat juurdepääsu, mille üle on haldusasjas vaidlus. Nafta 6 omanikud ei ole nõus võimaldama Nafta 6a kinnistule juurdepääsu üle oma kinnistu, kui detailplaneering kehtestatakse kaebaja soovitud mahus, kuna sellega kaasneks juurdepääsu senisest tihedam kasutamine. Detailplaneeringuga soovitakse kinnistule ehitada 1- ja 2-korruseline pealeehitis – mitme korteriga elamu ning õuealale 6-korruseline korterelamu koos autode parkimiskorrustega. Kaebaja on taotlenud 108 parkimiskohta, mis on arengukavast ettenähtust kuus korda enam ja millest võib järeldada, et soovitakse pakkuda parkimisteenust. Isegi kui eeldada, et osa kohti kompenseeriks Nafta 6 puuduvaid parkimiskohti, oleks parkimiskohti siiski kaks korda normist rohkem. Seletus​kirjas on vastavatele asjaoludele viidatud. Vastustaja ei ole lähtunud mitte olemasolevast olukorrast, vaid planeeringus soovitud ehitusmahu ja juurdepääsu kasutamise võimaluse seosest. Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel eksinud.
  13. Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kassaator on rikkunud HMS § 5 lg-t 2, kuna detailplaneeringut on menetletud üle 11 aasta. Vastustaja on ebaõigesti tuginenud pärast detailplaneeringu algatamist kehtestatud normidele, kuna HMS § 5 lg 5 kohaselt kohaldatakse haldusmenetluse alguses kehtinud õigusnorme. Ringkonnakohus on õigesti selgitanud, et juurdepääsuprobleem, millele otsuses on tuginetud, ei ole kerkinud detailplaneeringu kehtestamisel, vaid see oli olemas juba varem. Kaebaja liikmeteks on ka Nafta 6 kinnistu kaas​omanikud, kes kasutavad juurdepääsuteed pidevalt. Seda teed kasutavad ka bensiinijaama ja käsi​pesula kasutajad. Asjas ei ole tõendatud, et Nafta 6 kinnistu omanikud on otsustanud sulgeda juurde​pääsutee. Vastustaja ütles apellatsioonimenetluses toiminud istungil, et ei oska vastata, kas hoonete lammutamisel detailplaneering kehtestataks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  14. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et Nafta 6a kinnistule juurdepääsu rajamise või juurdepääsus kokkuleppimise vajadusele tuginemine oli haldusakti asjakohatu kaalutlus, mis tingib selle tühistamise.

§ 4

lg 2 p 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtesta​mise eeldus. Selleks et tagada isikute huvide tasakaal, tuleb arvestada ka seniste ehitiste, piirangute ja probleemidega. Planeeringumenetluses ongi võimalik leida sobiv lahendus erinevate huvide tasa​kaalustamiseks. Seetõttu leiab kolleegium, et vastustaja on planeerimismenetluses õigesti pidanud tarvilikuks lahendada ka juurdepääsu küsimus.

§ 9

lg 2 p 13 seab detailplaneeringu üles​andeks muu hulgas ka servituutide vajaduse määramise. Kolleegiumi arvates ei oleks vaidlus​alune planeeringulahendus õiguspärane, kui juurdepääsu küsimus oleks jäetud planeeringu kehtestamise kaalumisel käsitlemata.

  1. Kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas tee​- servituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja põhjendatud. Seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda erinevate planeerimismenetluses osalejate huvisid, kas ja milliste kinnistute kaudu on juurdepääsu võimaldamine mõistlik ja otstarbekas ning riivab kõigi osalejate huvisid kõige vähem. Sealhulgas peab kohalik omavalitsus hindama, kas ühe isiku huvi ehitustegevuseks, millega kaasneb juurde​pääsutee tihedam kasutus ehitamise ajal ja pärast ehitiste valmimist, kaalub üles teise isiku huvi senise olukorra säilimiseks. Võimalikeks kaalutluskriteeriumiteks on sellisel juhul asjaolud, kas tegemist on elamu- või äripiirkonnaga, milline on planeeritava juurdepääsu liikluskoormus, lähedus elamutele ja vastavus avalike teede nõuetele. Kolleegium leiab, et kohalik omavalitsus võib juurde​pääsu küsimuse lahendamisel lähtuda servituudi seadmisega sarnastest kriteeriumitest olukorras, kus juurdepääsu soovival isikul on olemas teine juurdepääs avalikult kasutatavale teele või teise juurde​pääsu kasutamine oleks odavam või muid isikud vähem koormav.
  2. Käesolevas asjas on vastustaja leidnud, et detailplaneeringu lahendus ei ole realiseeritav, kuna Nafta 6 kinnistu omanikud ei ole andnud servituudi seadmiseks nõusolekut ja seega ei ole servituudi seadmine võimalik. Kolleegium leiab, et selline põhjendus ei ole veenev ega piisav, kuna servituudi võib seada ka kohus sõltumata koormatava kinnisasja omaniku nõusolekust. Samas on vastustaja leidnud, et planeering riivab mh Nafta 6 kinnistu omanike õigusi ülemäära ega kaalu üles Nafta 6a kinnistu omaniku soovi määrata oma krundile olemasolevast oluliselt suurem ehitusõigus. Naaberkinnisasja koormamist tulevase, oluliselt ulatuslikuma ehitusõiguse sihipäraseks kasutamiseks servituudiga ei õigusta asjaolu, et ka olemaolevate ehitiste kasutamiseks on vajalik naaberkinnistu koormamine servituudiga. Detailplaneeringuga eelistataks ebaproportsionaalselt Nafta 6a omaniku ärilist kasu linnaehituslikule keskkonnale ja vähendataks naaberkruntide väärtust. Kolleegium leiab, et toodud põhjendused vastavad käesoleva otsuse punktis 11 toodud põhjenda​mise kriteeriumitele ja vastustaja on kaalunud õigesti Nafta 6a ja naaberkruntide omanike huve. Põhjenduste osaline ekslikkus juurdepääsu küsimuses ei too kaasa haldusakti tühistamist.
  3. Kolleegium nõustub halduskohtu ja ringkonnakohtu järeldusega, et planeeringu kehtestamata jätmise otsuse põhjendused, mis ei puuduta juurdepääsu, on samuti õiguspärased. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei andnud Harju maavanem detailplaneeringule esitatud vastuväidete lahendamisel detailplaneeringule heakskiitu. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis asjas nr 3-3-1-8708 on selgitatud, et

§ 23

lg 3 p-s 5 ning lg-s 4 reguleeritud vastuväidete lahendamise protseduuri näol on tegemist kohustusliku menetlusega, mille eesmärgiks on osapoolte vahelise vaidluse lahendamine. Maavanem saab planeeringule heakskiidu anda üksnes pärast vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende kohta seisukoha andmist (

§ 23lg 6).

Kolleegium on ka

  1. aprilli
  2. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 leidnud, et maavanema heakskiit üld​- planeeringut muutvale detailplaneeringule on HMS § 16 lg 1 kohane siduva iseloomuga kooskõlastus. Eeltoodust tuleneb, et kohalikule omavalitsusele on siduva iseloomuga ka see, kui maa​vanem järelevalveorganina ei anna detailplaneeringule vastuväidete tõttu heakskiitu. Järele​valve​organi heakskiidu puudumine tingib detailplaneeringu kehtestamata jätmise teiste põhjenduste õiguspärasusest sõltumata.
  3. Kolleegium peab praktika ühtlustamiseks vajalikuks vastata järgmistele kaebaja väidetele.
  4. Kaebaja on vastuses kassatsioonkaebusele leidnud, et vastustaja on ebaõigesti tuginenud planeeringu kehtestamata jätmisel pärast planeeringumenetluse algatamist kehtestatud doku​mentidele, s.h Tallinna Linnavolikogu
  5. novembri
  6. a otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“ ja Tallinna Linnavolikogu
  7. aprilli
  8. a otsusega nr 78 kehtestatud teemaplaneeringule „Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestus​alade piiride ning kaitse- ja kasutamistingimuste määramine“. Kui haldusmenetlust reguleerivad õigus​normid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse HMS § 5 lg 5 alusel menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Tallinna Linnavolikogu kehtestatud arengukava ja teemaplaneering regulee​rivad aga materiaalõigust, mitte menetlusõigust. Seega on vastustaja õiguspäraselt lähtunud haldus​akti andmisel kehtivast õigusest (HMS § 54). Soovi korral oli kaebajal võimalik teemaplaneeringut

§ 26lg 1 alusel vaidlustada.

16.

§ 23lg 1 kohaselt teostab järelevalvet detailplaneeringu üle maavanem.

Järelevalve teostaja pädevuses on mh planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine ning planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud (

§ 23lg 3 p-d 1 ja 5).

Järelevalve käigus lahendamata jäänud eriarvamused planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ja järele​valvet teostava maavanema vahel lahendab Siseministeerium (

§ 23lg 5).

Selles asjas ei andnud maavanem planeeringu kehtestamisele heakskiitu. Kuna kohalik omavalitsus nõustus maavanema seisukohaga, siis puudus eriarvamus, mida tuleks Siseministeeriumi vahendusel lahendada.

  1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium Tallinna Linnavolikogu kassatsioonkaebuse ja tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsuse. Jõusse jääb Tallinna Halduskohtu
  4. septembri
  5. a otsus, millega jäeti Nafta 6a Hooneühistu kaebus Tallinna Linnavolikogu
  6. detsembri
  7. a otsuse nr 292 tühistamiseks rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastatakse. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.