RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-74-12 1

) § 90 lg-tes 2–6 sätestatud korda, ning kohustada taastama teatisele eelnenud olukord – taaspingestama Välja

2. Konkurentsiamet jättis
3. novembri
4. a otsusega nr 7.3-3/10-029 M. Makkari kaebuse rahuldamata, leides, et EEJV oli võrguühenduse katkestamisel järginud

§ 90lg-d 2–4.

1. M. Makkar esitas Konkurentsiameti
2. novembri
3. a otsuse peale
4. detsembril 2010 vaide, mille Konkurentsiamet
5. jaanuari
6. a vaideotsusega nr 7.3-3/11-001 rahuldamata jättis.
7. M. Makkar esitas
8. märtsil 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti
9. no​vembri
10. a otsuse nr 7.3-3/10-029 ja
11. jaanuari
12. a vaideotsuse nr 7.3-3/11-001 tühista​miseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks vaadata kaebaja
13. oktoobri
14. a kaebus uuesti läbi. Kaebaja leidis järgmist. 1) Kaebaja ei saanud kätte EEJV OÜ
15. septembril 2010 tähitud postiga saadetud kirja (arvesti teatist), milles oli teatatud võrguühenduse katkestamise võimalikkusest. Sellise kirja saatmise tšekk ei tõenda, et kiri oleks kaebajani jõudnud ja kaebaja oleks selle kätte saanud. Kuna kolmas isik teadis, et arvesti teatis ei ole kaebajani jõudnud (arvesti teatis tagastati kolmandale isikule
16. septembril 2010), on selline käitumine vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 p-ga 4 ja § 23 lg-ga 2, mille kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd ning oma lepingulisi kohustusi ja õigusi realiseerima hea usu põhimõtet järgides. Kolmas isik pidanuks kaebajat teavitama telefoni või e-kirja teel, sest need andmed olid tal olemas. 2) Vastustaja on tõlgendanud vääralt

§ 90

, samuti rikkunud haldusmenetluse seadust (HMS), mis eristab lihtkirja, tähtkirja ja väljastusteatega kirja. Väljastusteatega tähtkirja puhul piisab dokumendi teatavakstegemisest väljastusteate postkasti jätmisest või üleandmisest isikule. Sel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks mõistliku aja möödumisest väljastusteate isiku mõjusfääri toimetamisest alates. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et antud juhul on tegemist kolmanda isiku saadetud tähtkirjaga, mitte väljastusteatega tähtkirjaga, seega ei ole kolmas isik täitnud

§-s 90 sätestatud korda. Selline kättetoimetamine on vastuolus ka Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-8-09, mille kohaselt ei saa tahteavaldust lugeda kättesaaduks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 teise lause tähenduses tähitud kirja saabumise teate postkasti panemisest. 3) Kaebajal tekib kaebuse rahuldamise korral õigus nõuda kolmandalt isikult õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist ja õigusliku olukorra taastamist. 4) Kaebaja palus pöörduda eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-s 38 reguleeritud tarbijaõiguste, direktiivide 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ ning Euroopa energiatarbijate õiguste harta art-s 12 reguleeritud tarbija teavitamise küsimustes. 6. Konkurentsiamet palus jätta kaebuse rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 1) EEJV OÜ seletuse kohaselt katkestati kaebajaga võrguühenduse leping olulise rikkumise tõttu, sest kaebaja ei võimaldanud EEJV OÜ-l muuta mõõtesüsteemi asukohta. Vastustaja pädevusse ei kuulu hinnangu andmine sellele, kas kaebaja rikkus lepingut oluliselt või mitte. Vastustaja saab kontrollida vaid seda, kas esines

§ 90

lg-s 1 sätestatud võrguühenduse katkestamise alus ja kas võrguühenduse katkestamisel järgiti

§ 90lg-tes 2–6 sätestatud korda.

Kaebuse lahendamisel ei leidnud tuvastamist asjaolu, et kaebaja oleks pärast EEJV OÜ poolt arvesti teatise saatmist

1. septembril 2010 ja enne võrguühenduse katkestamist
2. oktoobril 2010 võimaldanud muuta mõõteseadme asukohta. 2) Vastustaja tuvastas menetluse käigus, et EEJV OÜ edastas
3. septembril 2010 kaebaja tarbimis​koha aadressile arvesti teatise, milles oli toodud võrguühenduse katkesta​mise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. EEJV OÜ järgis enne võrguühenduse katkestamist

§ 90lg-s 2 sätestatud nõudeid.

3) EEJV OÜ saatis arvesti teatise kaebajale tähtsaadetisena.

§ 90

lg-st 3 ei tulene nõuet, et tarbijatele

§ 90lg 2 kohane teade peab olema edastatud väljastusteatega tähtkirjaga.

EEJV OÜ ei pidanud teatise saatmisel lähtuma HMS §-st 26, sest ta ei ole haldusorgan. EEJV OÜ tegevuse

§-s 90 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimisel pole oluline, kas või millal sai EEJV OÜ teada, et kaebaja arvesti teatisele postkontorisse järele ei läinud. Täiendavate meetmete rakendamist lisaks

§ 90

lg-tes 2 ja 3 sätestatule

ette ei näe. Seega täitis EEJV OÜ enne võrgu​ühenduse katkestamist

§ 90lg-s 3 sätestatud nõude.

4) EEJV OÜ järgis võrguühenduse katkestamisel ka

§ 90lg-s 4 sätestatud nõudeid.

Arvesti teatis saadeti kaebajale tähitud kirjaga

1. septembril 2010 ja teade arvesti teatise jõudmisest Musta​mäe kandekeskusesse pandi kaebaja tarbimiskoha postkasti
2. septembril 2010, kui väljas​tamis​katse oli ebaõnnestunud. Kaebajal oli alates
3. septembrist 2010 võimalus arvesti teatis kätte saada. Enne võrguühenduse katkestamist oli arvesti teatise saatmisest möödunud üle 15 päeva.

§ 90

lg 4 seab võrguühenduse katkestamise õiguse realiseerimise sõltuvusse

§ 90lg-s 2 nimetatud teatise saatmisest, mitte selle kättesaamisest.

Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjasse​puutuv. 5) Võrguühenduse katkestamisel ei pidanud järgima

§ 90

lg-d 5 ja 6, sest võrguühenduse katkestamine ei toimunud rahasumma tasumata jätmise tõttu.

1. Kolmas isik EEJV palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid reguleerib võrguleping, seega on tegemist tsiviil​õigusliku suhtega. Kui kaebaja leiab, et kolmas isik on talle võrgulepingu rikkumisega kahju tekitanud, tuleb tal pöörduda kahju hüvitamise nõudega maakohtusse. Kahju hüvitamiseks ei anna alust ainuüksi vastustaja otsuse tühistamine. Halduskohtu tuvastatud asjaolud ei ole tsiviilvaidluses kahju hüvitamise nõude üle otsustavale kohtule siduvad. Kolmas isik on taastanud kaebaja tarbimis​kohas võrguühenduse
2. oktoobril 2010, seega ei saa käesolevas asjas tehtav kohtulahend kuidagi mõjutada võrguühenduse taastamist kaebaja tarbimiskohas. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas vaideotsus tema õigusi iseseisvalt rikub. Seega tuleb kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu jätta rahuldamata. 2) Vastustaja otsus ja vaideotsus on õiguspärased ega riku kaebaja õigusi. Vastustaja pädevuses kaebaja esitatud kaebuse läbivaatamisel on hinnata, kas kolmas isik on järginud

§-s 90 sätestatud võrguühenduse katkestamise protseduuri ja korda. Konkurentsiameti pädevuses ei ole pooltevahelise tsiviilvaidluse lahendamine, mistõttu ei saa ka käesolevas kohtumenetluses käsitleda küsimust lepingu rikkumisest ja asjakohased ei ole väited selle kohta, kas kaebaja tagas ligipääsu mõõteseadmele või mitte, sest need seonduvad võrgulepingu rikkumise esinemise või puudumisega. Sellele vaatamata leiab kolmas isik, et kaebaja rikkus oluliselt Eesti Energia AS-ga sõlmitud võrgu​lepingut, sest ei võimaldanud ligipääsu elektripaigaldise teisaldamiseks. 3) Kolmas isik täitis

§ 90

nõudeid ja tema tegevus tarbija teavitamisel oli kooskõlas

-ga.

§ 90lg 3 kohaselt tuleb teade esitada füüsilisest isikust tarbijale tähtsaadetisena. Postiseaduse (Posti

S) § 4 lg-st 7 nähtuvalt ei pea tähtsaadetist saatma väljastusteatega. Kuna kolmas isik ei ole haldusorgan, siis ei reguleeri tema tegevust HMS ja viited HMS regulatsioonile on asjakohatud.

ei nõua, et võrguühenduse katkestamise teatis tuleb tarbijale kätte toimetada. Kolmas isik on oma kohustused täitnud sellega, kui on teatise tähtsaadetisena postitanud.

seob võrguühenduse katkestamise õiguse teate tähtsaadetisena saatmisega, mitte teate kättesaamisega. Viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-8-09 on asjakohatu.

ei näe kolmandale isikule ette kohustust teavitada tarbijat lisaks ka e-posti või telefoni teel. 4) Taotlus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt taotluses tõstatatud küsimused seonduvad Eesti siseriikliku õiguse tõlgendamisega, mida on pädev tegema halduskohus. Lisaks ei ole Euroopa Kohus pädev andma eelotsust Euroopa energiatarbijate õiguste harta tõlgendamise küsimustes, sest tegemist ei ole õigusaktiga.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. juuni
3. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 1712 eurot ja 6 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt: 1) HMS § 87 lg 2 p-s 3 on silmas peetud vaideotsuse isoleeritult vaidlustamist. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud nii esialgset otsust kui ka vaideotsust. Esialgse otsuse vaidlustamisel ei ole nõutav eraldi vaideotsuse vaidlustamine, kuid see ei ole ka keelatud. Seega ei pidanud kaebaja näitama, kuidas vaideotsus eraldiseisvalt tema õigusi rikub. 2) Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi suhteid reguleerib võrguleping. Vastustaja pädevus riikliku järelevalve teostamiseks ei hõlma õigust lepingust tuleneva tsiviil​õigusliku vaidluse lahendamiseks, mistõttu ei saa vastustaja järelevalve teostamisel kontrollida, kas antud juhul esines võrgulepingu rikkumine või mitte. Vastustaja saab anda hinnangu üksnes sellele, kas kolmas isik on järginud

§-s 90 sätestatud võrguühenduse katkestamise protseduuri ja korda. Seetõttu tuleb jätta tähelepanuta võrgulepingu rikkumise esinemise või puudumisega seonduvad väited. 3) Vastustaja on tuvastanud, et kolmas isik järgis enne võrguühenduse katkestamist

§ 90lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

Vastustaja on menetluses välja selgitatud asjaoludele ja kogutud tõenditele (EEJV OÜ poolt AS-le Eesti Post väljastusteatega üleantavate tähitud kirjade saateleht, tl 73, AS Eesti Post kviitung, tl 74, AS Eesti Post vastus tähitud kirja RR170191335EE teekonna kohta, tl 79) tuginedes tuvastanud, et

§ 90

lg-s 2 nimetatud teade (tl 72) on edastatud kaebaja tarbimis​koha aadressile tähtsaadetisena ja teatises on ära toodud võrguühenduse katkestamise põhjusena lepingu oluline rikkumine, samuti kavandatud katkestamise ajana 2. oktoober 2010.

§ 90

lg-s 3 on üheselt ja selgelt sätestatud nõue

§ 90lg-s 2 nimetatud teate edastamiseks füüsilisest isikust tarbijale tähtsaadetisena. Tähtsaadetisena edastatakse Posti

S § 4 lg 7 p 1 kohaselt kirisaadetis ja postipakk, mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isiku​samasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel. Eeltoodust ei tulene, et tähtsaadetise peab saatma väljastusteatega. Kuna kolmas isik ei ole haldusorgan, ei pea ta järgima oma klientidele teatiste ja kirjade saatmisel HMS nõudeid. 4) Vastustaja on tuvastanud arvesti teatise, saatelehe, kviitungi ja AS Eesti Post vastusele tuginevalt, et arvesti teatis saadeti kaebajale tähitud kirjana

1. septembril
2. Teade arvesti teatise jõudmisest Mustamäe kandekeskusesse pandi pärast väljastuskatse ebaõnnestumist kaebaja tarbimiskoha post​kasti
3. septembril
4. Vaidlus puudub selle üle, et võrguühendus katkestati tarbimiskohas
5. oktoobril 2010, seega oli enne võrguühenduse katkestamist möödunud teatise saatmisest üle 15 päeva. Sealjuures on vastustaja kindlaks teinud, et pärast
6. septembrit 2010 ja enne
7. oktoobrit 2010 ei ole kaebaja võimaldanud mõõteseadme asukohta muuta, s.o võrguühenduse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul ei kõrvaldatud.

§ 90

lg 4 ei seosta võrguühenduse katkestamise õiguse realiseerimist teatise kättesaamisega, vaid selle saatmisega. Seetõttu ei ole asjasse​puutuvad kaebaja viited Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-8-09 ja TsÜS § 69 lg-le 3, mis käsitlevad tahteavalduse kättesaamist. TsÜS § 69 lg 3 on erinormiks sama paragrahvi lg 2 suhtes ja selles on silmas peetud lepinguid, mis on seotud tahteavalduse saaja majandus- või kutsetegevusega. Kaebaja puhul sellise isikuga tegemist ei ole. 5) Ka juhul, kui kolmas isik on suhelnud kaebajaga e-posti ja telefoni teel, ei anna see alust järelduseks kolmanda isiku poolt

§-s 90 sätestatud korra rikkumisest. Ka ei tulene

sätteist võrguettevõtjale kohustust lisaks tähtsaadetisena teate edastamisele täiendavate meetmete rakenda​miseks. Kaebaja on viidanud e-posti teel suhtlusele Eesti Energia AS töötajaga seoses tasumata arvega, millest ei saa järeldada, et samasugused andmed pidid kaebaja e-posti aadressi või telefoni kohta olema ka EEJV OÜ töötajatel, kes tegelesid võrguühenduse katkestamisega. 6) Vastustaja leidis põhjendatult, et kolmas isik järgis

§ 90

lg-tes 2–4 sätestatud võrgu​ühenduse katkestamise korda ja protseduuri.

§ 90

lg-tes 5 ja 6 käsitletakse võrguühenduse katkestamise korda põhjusel, et füüsilisest isikust tarbija on jätnud jaotusvõrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud rahasumma tasumata raskest haigusest või töötuks jäämisest põhjustatud ajutise maksejõuetuse tõttu. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud, mistõttu ei pidanudki kolmas isik neid sätteid järgima. 7) Kaebaja tõstatatud küsimused ei seondu mitte Euroopa Liidu õigusaktide, vaid Eesti siseriikliku õiguse tõlgendamisega, milleks on pädev halduskohus. Euroopa energiatarbijate õiguste harta ei ole õigusakt, vaid teabedokument, mille abil koguda, muuta selgemaks ja konsolideerida praeguste Euroopa Liidu õigusaktidega juba vastu võetud tarbijate õigusi. Seetõttu ei ole käesolevas asjas põhjust Euroopa Kohtu poole pöörduda. 8) Vastustaja otsus kaebaja õigusi ei riku ja tühistamisele ei kuulu, seetõttu ei kuulu tühistamisele ka vaideotsus. Eeltoodust tulenevalt on täitmata kohustamisnõude rahuldamise eelduseks olev toimingu või haldusakti õigusvastasuse nõue, mistõttu taotlus vastustaja kohustamiseks kaebuse osas uue otsuse tegemiseks tuleb jätta rahuldamata. 9) Kolmas isik taotles menetluskulu 3424 eurot ja 12 senti väljamõistmist kaebajalt. Tegemist on esindaja kuludega. Kulude kandmine on kuludokumentidega tõendatud. Antud juhul ei ole alust haldus​kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 10 kohaldamiseks. Arvestades, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, kolmas isik oli menetlusosaliseks ka eelnenud haldusmenetluses, milles ta põhimõtteliselt juba eelnevalt kujundas oma seisukohad kaebuse kohta, on põhjendatud mõista kaebajalt välja 1712 eurot 6 senti.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. augusti
3. a määrusega rahuldamata kaebaja
4. juuli
5. a taotluse täiendava otsuse tegemiseks, sest ükski kaebaja nõue ega taotlus ei ole jäänud lahendamata. Kohus on otsust põhjendanud. Põhjendustega mittenõustumine ei tähenda seda, et taotlus oleks jäänud lahendamata.
6. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, taotledes halduskohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks või uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Kolmanda isiku menetluskulud palus apellant jätta kolmanda isiku kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) Kaebajal puudub võrguleping kolmanda isikuga. Kaebaja on sõlminud
7. a võrgulepingu Eesti Energia AS-ga. Kohus on uurimisprintsiipi rikkudes jätnud vastavad tõendid kogumata. 2) Kohus on jätnud tähelepanuta võrgulepingu rikkumise esinemise või puudumisega seonduvad väited, kuigi kaebaja tõendas, et kolmandal isikul puudus alus tugineda võrgulepingu rikkumisele, samuti ei saanud võrgulepingu rikkumiseks lugeda asjaolu, et kaebaja ei ole tahteavaldust kätte saanud. Kaebaja on selgitanud, et kolmanda isiku töötajad on käinud kaebaja tarbimiskohas ja saanud ligipääsu mõõteseadmetele, kuid kohus nende selgitustega ei arvestanud. 3) Kohus on ekslikult lugenud tuvastatuks, et AS Eesti Post on kolmanda isiku saadetud täht​saadetise kaebaja aadressile kätte toimetanud ja et teates oli toodud võrguühenduse katkestamise põhjusena lepingu oluline rikkumine, samuti kavandatud katkestamise ajana
8. oktoober
9. 4) Kohus on tõlgendanud ebaõigesti haldusmenetluse seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust ja Euroopa Liidu õigust. Kuigi vastustaja leidis vaidlustatud otsuses EEJV OÜ tüüptingimustele tuginedes, et antud teate näol oli tegemist tahteavaldusega, siis vaideotsuses on ta oma seisukohta muutnud ja leidnud, et tegemist on

-s sätestatud teatega. Kohus on kohaldanud vaid tsiviilõiguse sätteid, mis räägivad kaebaja kahjuks, kuid on jätnud kohaldamata sätted, mis annaksid aluse kaebus rahuldada. 5) Kuigi kolmas isik on suhelnud kaebajaga tasumata arvete osas telefoni ja e-posti teel, ei ole ta samu sidevahendeid kasutanud, teavitamaks kaebajat teatisest. Pole usutav, et kolmandale isikule ei olnud kaebaja sidevahendite andmed teada. Kohus jättis tähelepanuta tõendid, millest on näha, et kolmas isik ei teinud midagi selle heaks, et alates elektrienergia katkestamisest leida mõistliku aja jooksul olukorrale lahendus. 6) Tarbijakaitset Eesti Energia AS suhtes teostab Konkurentsiamet. Kohtul tulnuks Euroopa tarbija​kaitset puudutavates küsimustes pöörduda Euroopa Kohtu poole. Kohus jättis analüüsimata, mis eesmärgil pandi

-sse teatise tähtkirjaga saatmise kohustus. Kui see pandi sisse Euroopa Liidu direktiivide alusel, siis on selle sätte tõlgendamise õigus Euroopa Kohtul. 7) Kohus jättis lahendamata kaebaja taotluse täiendava otsuse tegemiseks. 8) Kohus rikkus menetlusnorme, jättes kaebaja taotlusele vaatamata lisamata toimikumaterjalidele kohtuistungi helisalvestise. 9) Kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine oli ebaõige. Kaebajale teadaolevalt on ettevõttes juriidiline osakond, kus on tööl mitu juristi. Samuti on kolmanda isiku poolt esindajale tasutud 3424 euro 13 sendi suurune summa ebamõistlikult suur, arvestades kohtupraktikaga ana​loogi​listes asjades ja asjaoluga, et tegemist on riigile kuuluva ettevõttega. 11. Konkurentsiamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastusest nähtuvalt peab Konkurentsiamet õigeks halduskohtu seisukohta, et

§ 90

lg 4 seab võrguühenduse katkestamise õiguse sõltuvusse teate saatmisest, mitte kättesaamisest. Vastupidisel juhul poleks võrguettevõtjal võimalik oma seadusest tulenevaid õigusi võrguühenduse katkesta​misega kaitsta. Teatise saatja ei saa oma tegevusega mõjutada asjaolu, et teatise saaja teatisele ka reaalselt järele läheks. Kohus ega vastustaja ei ole öelnud, nagu poleks vaidlusalune teatis kolmanda isiku tahteavaldus, kuid võrguühenduse katkestamise aspektist pole oluline, kas kaebaja on tahte​avalduse kätte saanud. Võrguettevõtjal on vaid kohustus tõendada, et ta on teate tarbijale saatnud. Antud juhul on kolmas isik seda tõendanud. Euroopa energiatarbijate õiguste harta ei ole alusleping ega õigusakt, mida Euroopa Kohus oleks pädev tõlgendama. Seetõttu jättis halduskohus õigesti Euroopa Kohtult eelotsuse küsimata. Halduskohus on põhjendatult jätnud asja juurde võtmata Eesti Energia AS ja kaebaja vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu. Kaebaja vaidles haldusmenetluses vastu üksnes lepingu olulise rikkumise faktile, mitte kolmanda isiku ja kaebaja vahelise lepingu olemas​olu faktile. Seetõttu ei pidanud vastustaja ega halduskohus seda väidet kontrollima. Kaebaja on viidanud halduskohtule esitatud seisukohas EEJV OÜ võrgulepingu tüüptingimustele, mis on võrgu​lepingu lahutamatuks osaks. Kuigi kaebajaga lepingu sõlmimise ajal tegutses Eesti Energia AS nii võrguettevõtjana kui ka elektrienergia müüjana, osutab tänasel päeval kaebajale võrguteenust EEJV OÜ. Eesti Energia AS tegutseb elektrienergia müüjana. Kaebajal ei ole võimalik Eesti Energia AS poolt müüdavat elektrienergiat tarbida, tarbimata seejuures EEJV OÜ poolt osutatavat võrguteenust. Elektrienergia saab tarbimiskohani jõuda üksnes võrguteenuse tulemusel. Kolmas isik ei ole lugenud võrgulepingu oluliseks rikkumiseks kaebaja poolt tahteavalduse kätte mittesaamist, vaid mõõteseadmetele ligipääsu võimaldamata jätmist. Kaebaja oli juba enne

1. sep​temb​rit 2010 teadlik EEJV OÜ soovist kaebaja tarbimiskohas asunud mõõteseadme asukohta muuta. Kolmas isik saatis
2. aprillil 2010 kaebajale analoogse sisuga teate, mille kaebaja on kätte saanud.
3. EEJV OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Tallinna Halduskohtu
5. juuni
6. a otsuse osas, milles halduskohus mõistis kaebajalt EEJV OÜ kasuks välja menetluskulud ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis kaebajalt EEJV OÜ kasuks välja menetluskulud summas 750 eurot. Samuti mõistis ringkonnakohus kaebajalt välja EEJV OÜ kasuks apellatsioonimenetluse kulu 400 eurot. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtus esitatud ja apellatsioonkaebuses korratud kaebaja seisu​kohad Konkurentsiameti vaidlustatud otsuse õiguspärasust puudutavas osas ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Halduskohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, hinnanud ebaõigesti tõendeid ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis annaks kohtuotsuse tühista​miseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus kuulub muutmisele osas, millega kohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja esindaja kulu katteks 1712 eurot 6 senti. Halduskohus pole rikkunud HKMS § 93 lg-t
7. HKMS § 93 lg 5 alusel kuulusid väljamõistmisele üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus ongi menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata jätnud põhjendusega, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja kolmas isik oli menetlusosaline ka eelnenud haldusmenetluses, milles ta juba kujundas oma seisukohad kaebuse kohta. Ringkonna​kohus nõustus halduskohtu nende põhjendustega, kuid leidis, et neid arvestades on ka esindaja õigusabi tasu halduskohtu poolt väljamõistetud ulatuses (1712 eurot 6 senti) osaliselt põhjendamatu. Ringkonnakohus pidas neid kaalutlusi arvestades kolmanda isiku väljamõistmisele kuuluva esindaja​tasu põhjendatud suuruseks 750 eurot. Apellatsioonimenetluses on kolmas isik taotlenud 1920 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Ringkonnakohus hindas apellatsioonimenetluse kulu põhjendatud suuruseks 400 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles leiab, et ringkonnakohus on valesti tõlgendanud materiaal​õiguse normi, rikkunud kohtumenetluse normi ja jätnud kohaldamata Euroopa Liidu õiguse. Kaebaja palub tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kohtukulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda ja kaasatud kolmanda isiku kulud kolmanda isiku kanda.
9. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) Ringkonnakohus on jätnud esitamata eelotsuse taotluse Euroopa Kohtule, rikkudes sellega HKMS § 37 lg 3 nõudeid. 2) Ringkonnakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et kaebuse rahuldamiseks saaks Konkurentsiamet kasutada EITS § 95 lg-s 1 sätestatud volitust teha turuosalisele või selle seaduse alusel kehtestatud õigusakti rikkumise korral kohustusliku ettekirjutuse ainult rikkumise lõpetamiseks. 3) Ringkonnakohus on valesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et vastustaja saab anda hinnangu üksnes sellele, kas kolmas isik on järginud EITS §-s 90 sätestatud võrguühenduse katkesta​mise korda ja protseduuri, lähtudes eeldusest, et võrguühenduse katkestamisel esines lepingu oluline rikkumine. 4) Kohtud on valesti tõlgendanud EITS § 94 lg 1 p 11, leides, et EITS-st ei tulene võrguettevõtja kohustust tähtsaadetisena teate edastamisele täiendavate meetmete rakendamiseks. 5) Ringkonnakohus on rikkunud EITS § 94 lg 1 p 11 ja HKMS § 56 lg 1, leides, et Konkurentsi​ameti vaidlustatud otsuse õiguspärasusega ei seondu kassaatori väited, et kolmas isik ei teinud midagi selle heaks, et elektrienergia katkestusest arvates mõistliku aja jooksul leida olukorrale lahendus. 6) Kohtud on rikkunud HKMS § 20 ja TsMS § 49 lg 1 ja § 51 lg 1, jättes kohtutoimikusse lisamata kohtuistungi helisalvestise. 7) Kohtud on rikkunud TsMS § 436 lg-d 2 ja 3, kuna kohtuotsus põhineb asjaolul, mille kohta kassaatoril puudus võimalus oma arvamust kohtuistungil avaldada. 8) Menetluskulude väljamõistmisel kaebajalt pole arvestatud proportsionaalsuse nõudega (põhi​seaduse § 11), kolmanda isiku menetluskulud tuleks jätta tema enda kanda.
10. Kolmas isik Elektrilevi OÜ (endine EEJV OÜ) vastuses leitakse, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
11. aprilli
12. a otsus haldusasjas nr 3-11-568 tühistamata. Ringkonnakohus on materiaalõigust kohaldanud õigesti. Ringkonnakohus on õigesti kohaldanud võrguühenduse katkes​ta​mist reguleerivaid EITS sätteid ning on õigesti sisustanud Konkurentsiameti pädevust.
13. Kassaator palub täiendavas vastuses jätta kolmanda isiku seisukohad tähelepanuta, kui need on esitatud tähtaega rikkudes. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt saatis EEJV OÜ
15. septembril 2010 kassaatorile tähitud postiga tarbimiskoha aadressil kirja nr JV-KHO-POH/10718 (arvesti teatis), milles oli toodud võrguühenduse katkestamise põhjus ja kavandatud katkestamise aeg. Kirjas oli viidatud, et ligipääsu ning teisaldamise mittevõimaldamise korral katkestatakse võrguühendus tarbimiskohas Tallinn, Välja 38, alates
16. oktoobrist
17. Kassaator ei reageerinud kirjale ja seetõttu katkestati võrgu​ühendus
18. oktoobril 2010, mille kohta koostati võrguühenduse katkestamise teatis nr 10-230620, mille kaebaja sai kätte tarbimiskohas asuvast postkastist.
19. Kolleegium leiab, et käesoleva asja lahendamisel on määrava tähendusega küsimus, kas kassaatorile toimetati arvesti teatis kätte nõuetekohaselt. Võrguettevõtja poolt tarbijaga võrgu​ühenduse katkestamise regulatsiooni sätestavad

§ 90lg-d 2–4.

Võrguühenduse katkestamine tarbijast tuleneval põhjusel eeldab, et vastavate dokumentide kättetoimetamine adressaadile toimuks nii, et nende saajal oleks võimalik nende dokumentidega oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. 20. Teatise võrguühenduse katkestamise kohta võib kätte toimetada mh postiteenust majandus​- tegevusena osutava isiku vahendusel. Arvesti teatis saadeti kaebajale

§ 90lg 3 alusel täht​saadetisena (tähitud kirjana).

Esimene arvesti teatise väljastuskatse eba​õnnestus ning teade arvesti teatise jõudmisest Mustamäe kandekeskusesse pandi kaebaja tarbimis​koha postkasti

1. septembril
2. Kolmas isik leiab, et on täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded ning tema tegevus tarbija teavitamisel oli kooskõlas

-ga, sest ta esitas teate füüsilisest isikust tarbijale tähtsaadetisena. Euroopa direktiivi 97/67/EÜ art 2 p 9 sõnastab tähitud saadetise mõiste, milleks on postisaadetis, mille puhul väljastatakse saatjale tõend postisaadetise edastamiseks vastuvõtmise kohta ning saatja soovi korral ka teade postisaadetise saajale kätte​toimetamise kohta. Postiseaduse (PostiS) § 4 lg 7 kohaselt ei pea tähtsaadetist saatma väljastus​teatega. Kuid PostS § 4 lg 7 p 1 nõuab, et täht​saadetisena edastatud kirisaadetis väljastatakse saajale allkirja vastu. Käesolevas asjas on tõendatud, et tähtsaadetisena saadetud arvesti teatis ei jõudnud kaebajani. Arvesti teatis tagastati kolmandale isikule 23. septembril 2010. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-156-05 (p 10) selgitanud, et mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda sõltub sellest, millal tahteavalduse tegija võib tavapärastel asja​oludel arvestada sellega, et saaja on selle kätte saanud. Asja materjalidest nähtub, et kolmandale isikule oli arvesti teatis tagastatud 23. septembril 2010, mistõttu puudus tal alus arvata, et kaebaja on selle kätte saanud. 21. Kuigi

ei nõua tähtsaadetiste puhul väljastusteadet, tuleb ka selles olukorras veenduda tähtsaadetise jõudmises õige adressaadini või kui on teada saadud tähtsaadetise mittejõudmisest adressaadini, võtta tarvitusele abinõud selle täiendavaks edastamiseks või muude sidevahendite kasutamiseks teatise edastamiseks.

1. Alates
2. septembrist 2010, mil kolmas isik sai teada, et tema kiri pole kaebajani jõudnud, oli tal võimalus leida võimalusi teavitamaks kaebajat oma
3. septembri
4. a kirjast JV-KHOPOH/
5. Põhjendamatud on Elektrilevi OÜ väited selle kohta, nagu oleks ta kassaatori teavitamisel muul viisil (telefon või e-post) rikkunud seadust. Saajale kirja üleandmine on üksnes esmane ja eelistatud viis tähtsaadetise üleandmisel. Nii ei piira õigusnormid kättetoimetamist postiteenuse osutaja vahendusel nt kullerpostisaadetisena PostS § 4 lg 9 mõttes.
6. Kohtud on leidnud ekslikult, et EEJV OÜ ei ole võrguühenduse katkestamisel

§ 90lg-d 2, 3 ja 4 rikkunud.

Võrguühenduse katkestamine toimub eraõiguslikes suhetes, kusjuures Konku​rentsi​amet teostab nende suhete üle üksnes piiratud ulatuses riiklikku järelevalvet, sealhulgas ka tarbija aspektist olulise võrguühenduse katkestamise korra osas. Samas on vastav teave võrgu​ühenduse katkestamise kohta lepingu täitmisega seonduv tahteavaldus. Kolleegium rõhutab, et ka käesoleva asja lahendamisel on olulised Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi asjas nr 3-2-1-8-09 p 11 seisu​kohad tahteavalduse tegemise kohta. TsÜS § 69 lg 1 kohaselt peab tahteavalduse tegija seda väljendama ning tahteavaldus muutub kehtivaks kättesaamisega. Analoogilist seisukohta on Riigi​kohtu tsiviilkolleegium väljendanud otsuses asjas nr 3-2-1-151-11, milles märgitakse, et ainu​üksi tähitud kirja saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte saadud. Eelnevale tuginevalt leiab kolleegium, et Konkurentsiameti

1. novembri
2. a otsus nr 7.3.3/10-029 on ekslik. Kuivõrd otsus kuulub tühistamisele eeltoodud asjaoludel, ei käsitle kolleegium kassaatori teisi väiteid.
3. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a ja Tallinna Halduskohtu
6. juuni
7. a otsuse haldusasjas nr 3-11-568 ning teeb uue otsuse, millega tühistab Konkurentsiameti
8. novembri
9. a otsuse nr 7.3-3/10-029 ja
10. jaanuari
11. a vaideotsuse nr 7.3-3/11-
12. Rahuldamisele kuulub ka kaebaja kohustamis​kaebus, mille kohaselt Konkurentsiamet peab uuesti läbi vaatama kaebaja
13. oktoobri
14. a kaebuse.
15. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jätta nende endi kanda. Kaebaja tasus haldus- ja ringkonnakohtus riigilõivu kokku 31 eurot 94 senti. Kautsjoni tasumisest oli kaebaja vabastatud. Kuna kaebaja on kandnud menetluskulud enne
16. jaanuari 2012, tuleb HKMS § 285 lg 1 alusel jagada need kandmise ajal kehtinud haldus​kohtu​menetluse seadustiku (HKMS v.r) alusel. HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb Konkurentsiametilt kaebaja kasuks välja mõista kantud menetluskulu 31 eurot 94 senti. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving