← Eesti

3-1-1-53-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kassatsiooni esitaja Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-53-13

  1. mai 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Priit Pikamäe Kriminaalasi Halida Mavljanova süüdistuses § 209 lg 2 p 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu
  2. detsembri
  3. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-07-14727 Süüdistatava Halida Mavljanova kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo
  4. aprill 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. detsembri
  7. a kohtuotsus osaliselt Halida Mavljanova süüditunnistamises ja karistamises KarS § 201 lg 1 järgi ja talle KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas.
  8. Lõpetada kriminaalmenetlus H. Mavljanova suhtes OÜ R puudutavas osas 274² lg 1 alusel kriminaalmenetluse mõistliku aja möödumise tõttu.
  9. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  10. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt H. Mavljanova kasuks välja 1944 (ükstuhat üheksasada nelikümmend neli) eurot, sealhulgas käibemaks 324 (kolmsada kakskümmend neli) eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Viru Maakohus arutas järgmist Halida Mavljanovale (end. Agapova) esitatud süüdistust. 1.
  13. Süüdistatav määrati
  14. veebruaril 2003 OÜ R rektori käskkirja nr 2 alusel OÜ R Narva osakonna juhataja ametikohale
  15. veebruaril
  16. Tema tööülesanneteks olid üliõpilaste loengutest osavõtu pidev kontroll, tunniplaani koostamine ja vajaduse korral muutmine, samuti kõikide OÜ-le R kuuluvate ruumide korrashoid. Tal polnud aga õigust tudengitelt õppemaksu vastu võtta. 1.1.
  17. Vaatamata sellele lõi ta OÜ R tudengitel ettekujutuse endal õppemaksu kogumise volituste olemasolust ning edastas valeinformatsiooni OÜ R pangakonto arestimise kohta, mille tõttu ei saa õppemaksu üle kanda otse OÜ R arvelduskontole. Fiktiivsete dokumentide vormistamisega MTÜ N (edaspidi MTÜ) nimel lõi ta ebaõige ettekujutuse õppemaksu vastuvõtmise õigusest ja võttis OÜ R tudengitelt Narva osakonnas sularahas õppemaksu vastu. Saades tudengitelt õppemakse, ei kandnud ta seda raha (317176.87 krooni) üle OÜ R pangakontole. Ajavahemikul
  18. veebruar 2003 kuni
  19. märts 2004 võttis H. Mavljanova tudengitelt vastu sularaha ja kandis selle oma pangaarvele, omastades kokku 20271,30 eurot (317176.87 krooni) ja tekitades sellega OÜ-le R materiaalse kahju märgitud summa ulatuses. H. Mavljanova pani seega isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, toime kelmuse suures ulatuses, s.o KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
  20. Lisaks eeltoodule süüdistati H. Mavljanovat veel ka järgnevas. 1.2.
  21. Varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitas H. Mavljanova D. J.-ile end Inglismaa agentuuri esindajana, kes tegeleb noorsooprojektidega, mille üheks eesmärgiks on Ida-Euroopa ja Aasia noortele töö pakkumine Inglismaal. Nii lubas ta
  22. a juulis D. J.-ile ametliku ja kindlat tööd Inglismaal ning elukohta töökoha lähedal. Töökoha vahendamise eest tasus D. J.-i isa O. J. H. Mavljanovale 150 naelsterlingit. Lennupileti ostmise eest maksti süüdistatavale 1200 krooni. H. Mavljanova teavitas seejärel, et
  23. juuliks 2006 lennupileteid siiski pole ning ta muretseb lennupiletid Riia Lennuväljalt. Riia Lennuväljale sõidutab ta D. J.-i ise oma autoga, mille eest tuleb täiendavalt tasuda 800 krooni.
  24. juulil 2006, kui nad saabusid Riia Lennuväljale, selgus et lennupilet D. J.-i nimele on broneeritud, kuid ei ole kinni makstud ning selle eest nõudis H. Mavljanova noormehelt täiendavalt 130 naelsterlingit lennupiletite tasu. Inglismaal selgus, et D. J. ei saanud lubatud tööd, töötades vaid esimesel päeval prügilas. Kuna D. J.-i elule tekkis oht, pöördus ta
  25. juulil 2006 koos S. M.-iga politsei poole. Tuttavate kaudu muretsetud lennupiletitega naasid D. J. ja S. M.
  26. juulil 2006 Riia Lennuväljale. 1.2.
  27. Varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil esitles H. Mavljanova end ka A. M.-ile Inglismaa tööhõive agentuuri presidendina, kes tegeleb noorsooprojektidega, mille üheks suunaks on Ida-Euroopa ja Aasia noortele tööpakkumine Inglismaal. Nii lubas ta juuli alguses
  28. a A. M.-ile tema alaealise poja S. M.-i jaoks ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal, samuti töökoha lähedal elukohta tingimusel, et noormees peab Inglismaal töötama 2 täis kalendrikuud. H. Mavljanova lubas, et alates
  29. juulist 2006 alustab S. M. tööd ning kohapeal sõlmib temaga töölepingu tööandja. Töökoha kindlustamise eest nõudis H. Mavljanova A. M.-ilt 150 naelsterlingit, mille A. M. süüdistatavale tasus. S. M. lahkus koos D. J.-iga Suurbritanniast lubatud töö- ja elukohta saamata. 1.2.
  30. Peale selle lubas H. Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil
  31. a juuni alguses A. O. ja tema abikaasa J. O. jaoks ametlikku ja kindlat tööd Inglismaal. H. Mavljanova võttis A. O.-lt 150 naelsterlingit kummagi isiku tööle vahendamise eest, lubades tööd alates
  32. juunist 2006, töötasu 200 naelsterlingi eest nädalas.
  33. juunil 2006 lendasid A. Oll koos abikaasa J.-iga Londonisse, kus nad ei saanud H. Mavljanova poolt lubatud tööd ega elamiskohta. 1.2.
  34. Lisaks esitles H.Mavljanova varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil J. E.-le ennast firma F presidendina, kes töötab noorsooprojektides, mille üheks tegevussuunaks on Ida-Euroopa ja Aasia noortele töö pakkumine Inglismaal. Luues tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, lubas H. Mavljanova
  35. a juuni alguses J. E.-le ametlikku töökohta Inglismaal. J. E. töökoha kindlustamise eest maksis tema ema S. E. H. Mavljanovale tasu 150 naelsterlingit. Lisaks selgitas süüdistatav, et kannatanutel tuleb maksta tema firma deposiitarvele veel 70 naelsterlingit ehk 1561 krooni, mille ta tagastab kliendile pärast Eestisse tagasisõitmist. S. E. tasus selle summa H. Mavljanovale. Inglismaal viibides selgus, et J. E. ei saanud lubatud tööd. 1.2.
  36. H. Mavljanova lubas varalise kasu ebaseadusliku saamise eesmärgil
  37. a juuni alguses J. K.-le ja V. K.-le ametlikku tööd Inglismaal Londoni kondiitrivabrikus, nädalatasuga 300 naelsterlingit. Y. K. tasus H. Mavljanovale enda ja V. K. tööle vahendamise eest kokku 300 naelsterlingit. Kumbki kannatanutest Inglismaal tegelikkuses tööd ei saanud. 1.2.
  38. Süüdistuse kohaselt pani H. Mavljanova kirjeldatud viisil toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  39. Viru Maakohtu
  40. detsembri 2011 otsusega tunnistati H. Mavljanova süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel 3-aastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata.
  41. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm.
  42. Tartu Ringkonnakohtu
  43. aprilli 2012 määrusega maakohtu
  44. detsembri 2011 otsus tühistati seoses KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud nõuete rikkumise tuvastamisega ning kriminaalasi saadeti maakohtu samale koosseisule uue kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt.
  46. septembril 2012 avaldas Viru Maakohus uue kohtuotsuse, mille resolutiivosa oli enda õiguslike järelmite osas identne
  47. detsembri 2011 otsuses märgituga. Kohtuotsuse motiivid olid kokkuvõtvalt järgmised. 5.
  48. Tuvastamist leidis, et kokku on MTÜ N nimel võetud OÜ-s R õppijatelt rahalisi vahendeid summas 580 000 krooni. Kokku kandis H. Mavljanova oma arvelt OÜ-le R 106 000 krooni. Kahjusummaks jäi vastavalt aastaaruandele seega 295 633 krooni. See summa jäi aastateks 2004 kuni 2010 OÜ R majandusaruandesse kui ettemakstud tulevaste perioodide kulud. OÜ R kulutused, mis on arvestatud MTÜ kogutud õppemaksudest maha, on kajastatud dokumentaalsetes tõendites ja seetõttu ei vasta tõele H. Mavljanova väited, et MTÜ kulutused reklaamile, kommunaalteenustele ja telefonidele pidi ta tegema MTÜ raha eest ning neid OÜ R ei hüvitanud. Süüdistatava H. Mavljanova ütlused, et kogu tudengitelt õppemaksudena vastu võetud raha oli lubatud jätta MTÜ-le, ei kinnita ükski teine tõend. Vastupidi, oma allkirjaga tõendas H. Mavljanova puudujäägi olemasolu.
  49. detsembril 2003 on ta kinnitanud, et puudujäägi summas 310 000 krooni kohustub ta üle kandma OÜ R arveldusarvele nelja kuu jooksul. Ebausaldusväärsed on ka H. Mavljanova ütlused selle kohta, et ta viis mitmel korral sularaha OÜ R direktorile V. G.-le Tallinna, ilma selle eest mingit kviitungit saamata. 5.1.
  50. H. Mavljanovale on esitatud süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1, 2 järgi. Viru Maakohtu
  51. detsembri 2011 otsusega on H. Mavljanova süüdi tunnistatud vaid KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. KarS § 209 lg 2 p 2 järgi süüdimõistmata jätmise kohta ei ole prokurör apellatsiooni esitanud. Seega pole võimalik halvendada süüdistatava olukorda ning süüdi mõista ta suures ulatuses kahju tekitamises. 5.1.
  52. Üliõpilastelt õppemaksuna vastuvõetud rahast, mis oli süüdistatava väidete kohaselt mõeldud OÜ R Narva osakonna õppe- ja majanduskuludeks, kanti osa otse süüdistatava enda isiklikule arveldusarvele ning osa raha saatus on teadmata. MTÜ likvideerimisdokumentide alusel MTÜ-le keegi võlgu ei jäänud, samuti ei olnud MTÜ-l nõudeid teiste isikute vastu. Üliõpilastelt õppemaksuna vastuvõetud sularaha liikumist juhatas H. Mavljanova ainuisikuliselt ning mingeid dokumente selle OÜ-le R andmise kohta kohtule esitatud ei ole. 5.1.
  53. Sularaha ülekandmist H.Mavljanova isiklikule arvele tõendab Hansapanga konto väljavõte
  54. veebruarist 2003 kuni
  55. märtsini 2004, millest nähtub, et ta on korduvalt maksnud oma arvele sisse suuri summasid. Tuludeklaratsioonis sissetulekutena neid summasid kajastatud ei ole. Ka Ühispanga konto väljavõttest nähtub H. Mavljanova poolt sissemakstud raha, ning tehtud kulutused, mis ületavad ametlikult deklareeritud sissetulekut. 5.1.
  56. Selles kriminaalasjas on kannatanuks tunnistatud OÜ R. Üliõpilased, kes tegelikult maksid õppemaksu, varalist kahju ei kannatanud. Varalist kahju kandis OÜ R, kes jätkas üliõpilaste koolitamist ja maksis õppejõududele töötasu ka pärast H. Mavljanova vallandamist 2004 aastal. Samuti tasus OÜ R maksuametile maksud, mis H. Mavljanova oli jätnud tasumata. Tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et nii OÜ-le R kui ka üliõpilastele ja MTÜ töötajatele oli H. Mavljanova teadvalt tekitanud ettekujutuse, et ta tegutseb OÜ R nimel ja huvides, on ametlikult tööle võetud ning töötab Narva osakonna juhatajana ja täidab oma kohustusi temale antud volituste piires. OÜ-le R lõi ta väärettekujutuse, et tegemist on puudujäägiga, mille ta on kohustatud hüvitama ning nimetas isegi kuupäeva, mis ajaks ta selle hüvitab. Lubades tekkinud puudujäägi hüvitada, aktsepteeris R peale esimest kontrollakti veel ka edaspidi, et H. Mavljanova juhitud MTÜ töötajad võtavad tudengitelt vastu sularahas õppemaksu kuna usaldas teda ega arvanud, et H. Mavljanova endale võetud kohustusi ei täida. H. Mavljanova ei avaldanud OÜ R direktorile, et laekunud õppemaksudest on ta suured summad kandnud mitte MTÜ, vaid enda isiklikule arvele. Nimelt sularaha üliõpilastelt vastuvõtmine suures koguses andiski H. Mavljanovale võimaluse raha paigutamiseks isiklikule pangakontole ehk siis varalise kasu saamiseks teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Seega lõi H. Mavljanova OÜ-le R ebaõige ettekujutuse, et võttes õppemaksudena sularaha vastu, tasaarveldab ta vaid kulud ja kannab kõik kulutustest ülejäänud summad OÜ R arvele üle. 5.2.
  57. Nii S. M.-i, D. J.-i kui ka A. M.-i ja O. J.-i ütlustest nähtub, et H. Mavljanova edastatud informatsioon töövahenduse kohta oli tegelikkusele mittevastav. Süüdistatav esitles end rahvusvahelise noorsooprojekti juhina, kes juba 5 aastat korraldab noorte tööd Inglismaal, andes katteta lubadusi. H. Mavljanova pani toime pettuse kannatanute A. M.-i, D. ja O. J.-i suhtes, luues kannatanutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, millega kannatanud viidi eksimusse. Mõlema noormehe jaoks näisid H. Mavljanova tööpakkumised tõesed. Ka H. Mavljanova pakutud töötingimused Inglismaal olid esitatud tööotsijatele viisil, mis võimaldas veenda neid tööpakkumisi vastu võtma. Seega viidi nad eksitusse, mille tõttu nad tegid ka varakäsutuse, tasudes H. Mavljanovale 150 naela ning kandsid veel täiendavaid kulutusi. 5.2.
  58. J. E.-d, J. K.-d ja V. K.-d puudutavas episoodis jättis H. Mavljanova tagamata samuti lubatud töö ja majutuse Inglismaal. H. Mavljanova pakutud töötingimused Inglismaal olid esitatud tööotsijatele viisil, mis võimaldas veenda neid tööpakkumisi vastu võtma. H. Mavljanova kinnitas, et töölepingu sõlmimine ning töö saamine on kindel. 5.2.
  59. Sarnaselt eelviidatud kannatanutele viidi ka A. Oll H. Mavljanova poolt eksitusse, mille tulemusel sõitsid nad abikaasaga Inglismaale, et asuda H. Mavljanova lubatud tööle, olles süüdistatava veenva tööpakkumise mõju all. Inglismaal neile tööd ega majutust ei tagatud. Kui kannatanud oleks teadnud, et töökoht tuleb ise otsida ja majutust ei ole, ei oleks nad reisi ette võtnud. 5.2.
  60. Kokku sõitis Inglismaale 7 inimest kolmes erinevas grupis ja kes suhtlesid H. Mavljanovaga erinevatel aegadel ning kõik nad kinnitavad, et H. Mavljanova ei rääkinud sellest, et ta vahendab vaid internetist leitud teavet. H. Mavljanova jättis kõigile mulje, et ta on Inglismaa tööhõivefirmas töötav isik, kellel on vastavad volitused. H. Mavljanova toimepandu on kvalifitseeritav kelmusena, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Kindlaks on tehtud asjaolu, et S. E. maksis H. Mavljanovale 150 naela, J. K. 300 naela, O. J. 150 naela, A. M. 150 naela. 5.
  61. Mõistliku menetlusaja algust selles kriminaalasjas tuleb hakata lugema alates
  62. septembrist 2005, kuna sellel kuupäeval sai H. Mavljanova teada riigipoolsest kuriteokahtlusest tema suhtes. Õiguskaitseorganite süül on kriminaalmenetluse menetlemisel tekkinud viivitus ajavahemikul
  63. novembrist 2007 kuni
  64. jaanuarini 2010, s.o ligi 2 aastat ja 2 kuud, mille jooksul ei tehtud ühtki menetlustoimingut. Tegemist on keskmise keerukusega asjaga, milles on hulgaliselt asitõendeid ja raamatupidamisdokumente. Kohtumenetlus on pikalt kulgenud seetõttu, et kannatanute ja tunnistajate leidmiseks ja ülekuulamiseks kulus keskmisest rohkem aega. H. Mavljanova vahetas oma nime ja elukohta, sellest uurimisorganit või kohut teavitamata. Sel põhjusel kuulutati ta tagaotsitavaks ning osaliselt oli kohtumenetlus juba liidetud kriminaalasjas veninud ka tema süül. Ligi 2 aastat ja 2 kuud, mil asi seisis Narva kohtumajas, on vaadeldav mõistliku menetlusaja rikkumisena ning selle arvel tuleb H. Mavljanova karistust kergendada ning talle mõista karistus tingimisi ilma kontrollnõuete kohaldamiseta KarS § 73 lg 1 alusel. 5.
  65. OÜ Ri tsiviilhagi tuleb rahuldada summas 295 633 krooni, mis võrdub 18 894, 33 euroga. Kuigi süüdistuses on märgitud tekitatud kahju summaks 317176,87 krooni, siis aastaaruannetes on märgitud võlgnevuse summaks 295 633 krooni, milline summa on väiksem kui süüdistuses toodud ning tsiviilhagi väljamõistmisel lähtub kohus väiksemast summast, sest kohtule ei ole esitatud dokumenti, mille arvel tasaarvestus tehti, ning seeläbi muutub kahjusumma väiksemaks.
  66. Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja vandeadvokaat K. Namm, prokurör I. Karo, aga ka kannatanud S. E., A. M. ja O. J. 6.
  67. Kannatanud S. E., A. M. ja O. J. taotlesid maakohtu otsuse tühistamist nende tsiviilhagi puudutavas osas ning palusid rahuldada nende tsiviilhagid täies ulatuses. 6.
  68. Prokurör taotles maakohtu otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega H. Mavljanova tunnistataks süüdi ka KarS § 209 lg 2 p 2 järgi. 6.
  69. Süüdistatava kaitsja apellatsioonis taotleti maakohtu otsuse tühistamist ning H. Mavljanova õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses. Kokkuvõtvalt seisnesid apellatsiooni motiivid järgmises. 6.3.
  70. Süüdistuses ei ole suudetud korrektselt sõnastada süüdistatavale etteheidetavat tegu. Kriminaalasja lahendav kohus peab tsiviilhagi lahendamisel ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse; käesoleval juhtumil on maakohus teinud seda ebapiisavalt. 6.3.
  71. Puutuvalt nn Inglismaa episoodi on osades osategudes arusaamatult kannatanuteks tunnistatud tööle sõitnud isikute isa või ema, mida on põhjendatud sellega, et töö otsimisega seotud kulud kandsid vanemad. Samas jääb aga ebaselgeks, keda H. Mavljanova pettis, kas tööotsijaid või nende vanemaid. Seejuures on S. M. ja D. J. käesolevas kriminaalasjas tunnistajad ning alaealine oli tööotsijatest ainult S. M. Kannatanuks saab KrMS § 37 lg 1 kohaselt lugeda vaid isiku, kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga seotud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Menetleja hinnangul on petetud D. J.-i, S. M.-i ja J. E.-d, mitte aga nende vanemaid. Seega ei ole kohus pööranud tähelepanu sellele, kas petetud ning kahju saanud isikud on ühed ja samad. 6.3.
  72. H. Mavljanova kandis seoses inimeste lähetamisega Inglismaale nende huvides erinevaid kulusid (telefonivestlused, kütusekulu). Perekond Oll tegi ülekande OÜ-le S, mitte aga süüdistatavale, mistõttu ei saanud kasu H. Mavljanova. Kuigi kohus on leidnud, et kelmuse koosseisulised tunnused eeldavad otsest tahtlust, on edasiselt maakohus asunud seisukohale, et H. Mavljanova pani kelmuse toime kaudse tahtlusega.
  73. Tartu Ringkonnakohtu
  74. detsembri 2012 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, H. Mavljanova süüditunnistamises ja karistamises KarS § 209 lg 2 p 1 järgi OÜ-ga R seotud episoodis ja OÜ R tsiviilhagi rahuldamise osas. Sama otsusega mõisteti H. Maljanova OÜ-ga R seotud kuritegudes süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi õigeks ja tunnistati süüdi KarS § 201 lg 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud ja OÜ R kasuks mõisteti H. Mavljanovalt välja 8417.16 eurot. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsusega moodustati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti H. Mavljanovale lõplikuks karistuseks vangistus 2 aastat. Kohtuotsusega rahuldati kaitsja apellatsioon osaliselt. Kannatanute ja prokuröri apellatsioonid jäeti läbi vaatamata. Ringkonnakohtu otsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised. 7.
  75. Süüdistuses kirjeldatud tehioludel ei saa rääkida H. Mavljanova käitumisest, mis vastaks kelmuse koosseisu tunnustele. Petmisena on maakohus sisuliselt käsitanud olukorda, kus H. Mavljanova, olles võtnud üliõpilaste poolt sularahas antud õppemaksu enda valdusesse, lubas selle anda OÜ-le R, mida ta aga ei teinud. Selline valelubaduste andmine ei toonud kaasa mingit varakäsutust OÜ R poolt. Puuduvad ka igasugused andmed selle kohta, et petmise tulemusel oleks OÜ R loobunud H. Mavljanovalt tudengitelt sularahas vastuvõetud summade üleandmise nõudmisest. Seega ei vasta süüdistuses kirjeldatu ning ka maakohtu poolt tuvastatu KarS §-s 209 sätestatud kelmuse koosseisu tunnustele, mistõttu on vääralt kohaldatud materiaalõigust. 7.
  76. Kohtul tuleb sellisel juhul ex officio, s.o omal intsiatiivil kontrollida, kas süüdistatava käitumine ei vasta mõne muu süüteokoosseisu, käesolevas kriminaalasjas siis KarS § 201 tunnustele. Siinkohal tuleb aga süüdistatavale tagada ärakuulamisõigus, mis tähendab, et tal peab olema küllaldane võimalus ennast uue kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Praegusel juhul sellist riivet ärakuulamisõiguse suhtes - s.o süüdistuses kirjeldatud teo ümberkvalifitseerimise korral - ei esine. Nimelt on juba süüdistusaktis kirjeldatud seda, kuidas H. Mavljanova, saades üliõpilaste tasutud summad enda valdusesse, ei edastanud seda raha OÜ-le R, vaid omastas selle. Järelikult on juba süüdistusaktis sõnaselgelt keskendutud H. Mavljanova poolt võõra raha omastamisele. Teiseks tuleb vaadata seda, mille üle on maakohtus selle episoodi kontekstis vaieldud - kas H. Mavljanoval oli õigus need summad jätta OÜ-le R üle kandmata (enda väitel OÜ R arendustegevuseks Narvas) või mitte. Järelikult ei esine ühtegi uut koosseisulist tunnust, mille ringkonnakohus süüdistatava käitumisele uut õiguslikku hinnangut andes talle üllatuslikult inkrimineeriks ning nendes küsimustes, mis puudutavad tudengitelt vastuvõetud raha väidetavat enda kasuks pööramist, on H. Mavljanova ning ka tema kaitsja saanud enda seisukohti kohtumenetluses piisavalt esitada. 7.
  77. Süüdistuse piiride osas tuleb märkida, et omastamise koosseisu võimalikul inkrimineerimisel tulevad kõne alla ainult need summad, mis H. Mavljanova sai süüdistuses näidatud ajavahemikul enda valdusesse sularahas ning mille ta kandis edasiselt enda arveldusarvele Hansapangas. Tuleb silmas pidada, et süüdistusakti kohaselt ülejäänud kadunud raha omastamist H. Mavljanovale ette ei heideta. Kokkuvõttes saab rääkida H. Mavljanova poolt OÜ-le R kuulunud raha omastamisest summas 131 700 krooni (s.o 8417.16 eurot). Üksnes see summa saab olla H. Mavljanovale esitatud süüdistuse osiseks kui tema poolt omastatu. 7.
  78. Üliõpilastelt vastuvõetud raha oli H. Mavljanova kui füüsilise isiku jaoks võõras. Seda raha ei antud temale, vaid tema esindatavale juriidilisele isikule OÜ R seal õppimise eest. Süüdistatava ütlused on tervikuna ebausaldusväärsed. Võõra vara enda kasuks pööramist kinnitavad ennekõike süüdistuses näidatud perioodil H. Mavljanova tehtud sularaha sissemaksed enda arveldusarvele. Kontole kantud sularaha pärineb nendest summadest, mille OÜ R Narva osakonnas õppivad tudengid tõid sularahas H. Mavljanova juhitud MTÜ-sse ja mille süüdistatav sealt võttis. Nende summade enda kontole kandmisega manifesteeris H. Mavljanova selle raha kestvat enda kasuks pööramist, s.o omastamistahet, v.a 106 000 krooni osas, mille ta tegelikkuses ka OÜ-le R üle kandis. H. Mavljanova järjepidev käitumine, enda tegevuse pidev väljavabandamine OÜ R ees, kuid samaaegselt juba väljakujunenud käitumismustri kestev järgimine (s.o õppemaksu kestev sularahas vastuvõtmine, nende summade osaline enda kontole kandmine) ei jäta kahtlust, et süüteo pani ta toime otsese tahtlusega. 7.
  79. Kannatanute ning tunnistajate ütlusi hinnates ei ole võimalik lugeda tõeseks süüdistatava väiteid, et tema tegeles Inglismaal töötada soovijatele vaid kontaktide, s.o info vahendamisega ning kellelegi mingit tööd Inglismaal tema ei lubanud. Uskuda ei saa süüdistatava kinnitust selle kohta, et kannatanud olid nõus maksma 150 naela isiku pealt pelgalt info eest, mis oli seejuures internetis ka vabalt saadaval. H. Mavljanova valetas kannatanutele nii enda pakutava teenuse olemuse osas kui ka edasiselt siis, kui vanemad küsimustega tema poole pöördusid. H. Mavljanova oli algusest peale teadlik, et mingit tööd tema abil Inglismaale sõitvad isikud seal ei saa, s.o ta andis algusest peale teadvalt ning eesmärgipäraselt kannatanutele tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, s.o pani kuriteo toime minimaalselt otsese tahtlusega. 7.
  80. Mõistliku menetlusaja riivet tuleb arvestada karistuse mõistmisel, nagu seda nõuab selgesõnaliselt KrMS § 306 lg 1 p
  81. See riive on erandlikuks asjaoluks, mis toob kaasa süüdistatava vabastamise karistuse kandmisest KarS § 73 alusel OÜ R episoodis. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  82. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. Mavljanova kaitsja vandeadvokaat K. Namm. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning uue kohtuotsuse tegemist, millisega mõistetaks H. Mavljanova kõigis temale esitatud süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 201 lg 1 järgi õigeks. Kassatsiooni põhistused on lühidalt järgmised. 8.
  83. Kuni
  84. detsembrini 2003 kehtinud redaktsioonis käsitas KarS § 201 lg 1 omastamisena valduses oleva, leitud või juhuslikult oma valdusse sattunud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Vallasasja tunnustele mittevastav vara (nt pangakontol olev raha) on käsitatav omastamise objektina alles alates
  85. jaanuarist 2004 kehtiva KarS § 201 redaktsiooni järgi, kuna asjana ei ole käsitatav pangakontol olev raha, sest sellel puuduvad kehalise eseme tunnused. Et ringkonnakohus ei ole otsuses eristanud sularaha ja ülekantud summasid, siis mõistis kohus H. Mavljanova süüdi MTÜ pangakontole kantud määratlemata raha summa omastamises, mis aga kuni
  86. jaanuarini 2004 oli välistatud. 8.
  87. Ringkonnakohtu poolt süüdistuse muutmine on süüdistatavale üllatuslik. Ta ei saanud seda ette näha ning end kaitsta ringkonnakohtu poolt esitatud etteheidete vastu. 8.
  88. Ringkonnakohus ei kontrollinud maakohtus kogutud tõendeid, rikkudes sellega ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, ja suhtudes kogutud tõenditesse ilmselgelt pealiskaudselt. Kohus juhindus ilmselt ainult oma siseveendumusest, jättes kõrvale tõendid. 8.
  89. H. Mavljanovalt tsiviilhagina välja mõistetud summa 8417.16 euro arvestus on arusaamatu ja põhjendamatu ning vastuolus KrMS § 306 lg 1 p 11 sätestatud põhimõttega. 8.
  90. Kohus on Inglismaale tööle vahendamise episoodis tsiviilõiguslikule käsundile ebaõigesti omistanud karistusõigusliku tähenduse. Süüdistatav tegi seda, mis oli talle lepinguga ülesandeks seatud ja mida ta vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele lubas teha. D. J. ja J. M. loobusid ise tööst Inglismaal. Samuti on maakohtu otsuses sedastatud, et H. Mavljanova pani kelmuse toime kaudse tahtlusega. Ringkonnakohus on asja kaitsja apellatsiooni alusel lahendades aga raskendanud süüdistatava olukorda ja leidnud, et H. Mavljanova pani teo toime otsese tahtlusega. 8.
  91. Ringkonnakohus on vastupidiselt maakohtule lugenud tuvastatuks, et H. Mavljanova põhjustas kahju ka A. ja J. O.-le, raskendades sellega süüdistatava olukorda. Selline seisukoht ei vasta asjas kogutud tõenditele (OÜ S kviitungid sularaha makse vastuvõtmise kohta). Isikutele töö leidmisega, nende transportimisega lennujaama ja majutamise organiseerimisega kaasnesid süüdistatavale kulutused, mistõttu ei saa rääkida kelmusega kahju tekitamisest. 8.
  92. Kogu teabe, mille O. J. sai ja mille alusel ta varakäsutuse tegi, sai ta B.-lt ja A. M.-ilt. Seega ei saanud süüdistatav O. J.-i millegagi petta ega eksimusse viia. Ka A. M. tutvus H. Mavljanovaga alles poja tööle saatmisel, nõustudes H. Mavljanova pakutava teenusega S. E. ja B. soovitusel. Seega ei ole tõendatud, et süüdistav oleks petnud kannatanuid O. J.-i ja A. M.-i. 8.
  93. Ringkonnakohus jättis põhjendamatult kriminaalmenetluse lõpetamata mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.
  94. Kassatsioonile esitas vastuse Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör I. Karo. Prokurör leiab, et kohtute otsused on seaduslikud ja kaitsja kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kaitsja väited pangakontol oleva raha kohta ei seostu vaadeldavas asjas tuvastatud asjaoludega. Kriminaalasja menetlemisel on tuvastatud, et sularaha, mille ajavahemikul
  95. veebruarist 2003 kuni
  96. märtsini 2004 võttis süüdistatav tudengitelt vastu, kandis ta oma pangaarvele, sel moel omastades selle. Seega nii karistusõiguse teooria kui ka kohtupraktika loevad sularaha üksmeelselt asjaks. Kassaatori arvamus süüdistuse piiridest väljumise kohta on väär, kuna tegemist ei ole süüdistatava jaoks kaitseõiguse rikkumisega või süüdistuse seisukohast täiesti uue asjaoluga. Ringkonnakohus kvalifitseeris KrMS § 268 lg 6 alusel süüdistatava tegevuse KarS § 201 lg 1 järgi, raskendamata süüdistatava olukorda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
  97. Kohtupraktikas valitseva arusaama kohaselt ei ole välistatud, et apellatsioonikohus lähtub kohtuotsuse tegemisel sellisest materiaalõiguse normist, mida varasemas kohtumenetluses ei ole käsitletud. Seda aga vaid tingimusel, et uue normi kohaldamisele poleks võimalik esitada niisuguseid vastuväiteid, mis eeldaks süüdistuses märgitud kvalifikatsiooniga võrreldes täiesti uute faktiliste asjaolude tuvastamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  98. novembri
  99. a otsus asjas nr 3-11-66-07, p 10). Süüdistuse oluline muutmine võib seisneda ka selles, et kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  100. juuni
  101. a otsus asjas nr 3-1-1-116-06, p 17;
  102. detsembri
  103. a otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p 32). KrMS § 268 lg 6 kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt ex officio (omal initsiatiivil) muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Samas lõikes nähakse muuhulgas ette ka nõuded, kuidas peab kohus toimima kaitseõiguse tagamise vajadust silmas pidades juhtudel, mil tõusetub kuriteo kvalifikatsiooni muutmise vajadus. Seejuures on eeskätt oluline, et süüdistatavale tagataks ärakuulamisõigus, s.o õigus esitada uuele võimalikule karistusõiguslikule hinnangule omapoolseid vastuväiteid. Juhul kui kohus annab süüdistuses kirjeldatud faktilistele asjaoludele süüdistuses märgitust oluliselt erineva õigusliku hinnangu, kuid ei taga süüdistatavale enne süüdistuse muutmist tõhusat võimalust end kohtu kohaldatud kvalifikatsiooni vastu kaitsta, on see käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  104. detsembri
  105. a otsus asjas nr 3-1-1-46-08, p-d 30-35;
  106. märtsi
  107. a otsus asjas nr 3-1-1-13-12, p-d 23-24).
  108. Ringkonnakohus leidis, et H. Mavljanova tegu OÜ R puudutavas osas tuleb subsumeerida KarS § 201 lg 1, mitte KarS § 209 lg 2 p 1 järgi. Seejuures ei pidanud ringkonnakohus poolte täiendavate seisukohtade küsimist vajalikuks, kuna materiaalõigusliku hinnangu muutmine pole süüdistatavale üllatuslik ega eelda uute faktiliste asjaolude tuvastamist, sest juba süüdistusaktis heidetakse H. Mavljanovale ette võõra raha omastamist. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et KarS § 201 lg 1 koosseis erineb oluliselt KarS § 209 lg 2 p 1 koosseisust. Süüdistuse sõnastuse osaline kokkulangevus KarS § 201 lg 1 koosseisu kirjeldusega ei korva siiski ootamatust õigusliku hinnangu muutmisest tulenevat kaitseõiguse kahjustamist. Süüdistataval ei olnud võimalik oma teole sellise karistusõigusliku hinnangu andmisele vastuväiteid esitada. Nii näiteks oleks pooltelt arvamuse küsimise korral saanud kaitsja juba apellatsioonimenetluses osundada KarS § 201 lg 1 enne
  109. jaanuari 2004 kehtinud redaktsiooni kohaldumisele üksnes vallasasjadele ja ringkonnakohus anda hinnangu selle väite asjakohasusele selles kriminaalasjas. Samuti võib vaatamata samale tõendikogumile erinevate tõendite kaal ja sellest tingituna ka kaitsetaktika rõhuasetused olla kelmuse (KarS 209 lg 2 p 1) ja omastamise (KarS § 201 lg 1) koosseisude puhul oluliselt erinevad (vt ka Seliverstov vs. Venemaa, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus
  110. septembrist
  111. a). Näiteks kelmuse puhul on vaidluse esemeks sageli, sh käesolevas asjas, süüdistatava pettuse ja kannatanul eksimuse tekkimise omavahelise seose ja varakäsutuse olemasolu. Seevastu omastamise puhul on keskse tähendusega hoopis vara valduse ja selle enda või kolmanda isiku kasuks pööramise, sh omastamistahte tuvastamine. Asja enda kasuks pööramise ajahetke tuvastamisest võinuks selles kriminaalasjas omakorda sõltuda ka kohtu hinnang, kas H. Mavljanova tegu oleks olnud karistatav KarS § 201 lg 1 kuni
  112. detsembrini 2003 kehtinud redaktsiooni järgi (sularaha omastamine) või mitte (nt kontol oleva raha omastamine). Seega võis asjas esineda süüdistatava süüd omastamises välistavaid või kergendavaid asjaolusid, mille kohta süüdistataval ja tema kaitsjal polnud võimalik maakohtu ega apellatsioonimenetluses seisukohti esitada. Järelikult KrMS § 331 lg-test 1 ja 2, § 268 lg-st 6, § 305¹ lg-st 2 ja § 307 lg 1 p-st 2 lähtuvalt tulnuks ringkonnakohtul küsida poolte seisukohta kuriteo kvalifikatsiooni kohta. Jättes poolte seisukohad küsimata, rikkus ringkonnakohus H. Mavljanova tegu OÜ R episoodis KarS § 201 lg 1 järgi ümber kvalifitseerides oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses.
  113. Kuna ringkonnakohus on H. Mavljanova kriminaalasja OÜ R episoodi arutades oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, tuleks ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada ja saata kriminaalasi KrMS § 361 lg 1 p 6 alusel uueks arutamiseks samale kohtule. Kolleegium jääb aga enda
  114. aprilli
  115. a otsuses asjas nr 3-1-1-14-11, p-s 10 väljendatud seisukoha juurde, et kui kõrgema astme kohus satub olukorda, kus ühelt poolt on tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, kuid teisalt on tegemist kriminaalmenetluse mõistliku aja põhimõtte rikkumisega, prevaleerib kriminaalasja mõistliku aja jooksul menetlemise nõue. Kohtupraktikas on sedastatud mõistliku menetlusaja riive juhul, kui kõrgema astme kohtud on alama astme kohtute otsuseid korduvalt tühistanud ja asja tagasisaatmisel uuele arutamisele võib aktualiseeruda kuriteo aegumine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  116. detsembri
  117. a otsus asjas nr 3-1-1-100-09, p 17).
  118. Käesolevas kriminaalasjas on OÜ R puudutavas osas rikutud süüdistatava Põhiseaduse §-st 14 ja EIÕK art 6 lg-st 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Seda asjaolu on möönnud ka asja arutanud maakohus ja ringkonnakohus, kuid kohtud on siiski leidnud, et süüdistatava õiguste riive pole olnud nõnda ulatuslik, et lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274² lg 1 alusel. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kui ka maakohtus ja ringkonnakohtus otsuse tegemise ajal võis süüdistatava õiguste riive olla veel heastatav KrMS § 306 lg 1 p 6¹ kohaldamisega, siis kassatsioonimenetluses ringkonnakohtu otsuse osalisel tühistamisel pole asjas lõpliku lahendi tegemine mõistliku aja jooksul enam võimalik. Kriminaalmenetlus H. Mavljanova suhtes on Riigikohtu otsuse tegemise ajaks kestnud ligi 8 aastat. Tegemist on keskmise keerulisusega teise astme kuriteo kriminaalasjaga, mille lahendamine on veninud eelkõige õiguskaitsesüsteemi minetuste tõttu. Tuleb nõustuda kohtute seisukohaga, et osaliselt on kriminaalmenetluse ebamõistlik kestus tingitud ka süüdistatava ja tema kaitsja käitumisest. Siiski on kriminaalasja seismine Viru Maakohtus aastatel 2007 kuni 2010, samuti maakohtu otsused, mis tühistati kahel korral, ja ringkonnakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine omistatavad üksnes riigile. Lisaks aeguvad süüdistuse esemeks olevad kuriteod KarS § 81 lg 6 kohaselt hiljemalt märtsis
  119. Järelikult on selles kriminaalasjas alus menetlus lõpetada KrMS § 274² lg 1 alusel, kuna menetluse ebamõistlik kestus poleks edasises menetluses enam heastatav muul viisil. Süüdistatava kaitsja on kassatsioonis taotlenud alternatiivselt kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Seega loeb kriminaalkolleegium süüdistatava sellekohase nõusoleku antuks ja lõpetab kriminaalmenetluse H. Mavljanova süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi OÜ R episoodis KrMS § 274² lg 1 alusel. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks kassatsiooni materiaalõiguse kohaldamist puudutavate väidete käsitlemist seoses OÜ R suhtes toimepandud kuriteoga.
  120. Kannatanu OÜ R on kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi H. Mavljanova vastu summas 295 633 krooni (18 894, 33 eurot). Kui kohus teeb KrMS § 274² lg-s 1 märgitud otsustuse, tuleb tsiviilhagi jätta KrMS § 274 lg 4 alusel reeglina läbi vaatamata. Sellisel juhul tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel alustada kannatanu nõude lahendamiseks uut kohtumenetlust tsiviilkohtupidamise korras. See tähendab, et vaidluseseme ühe osa suhtes pikeneks menetlusaeg märkimisväärselt. Välja arvatud juhtudel, kui kannatanuks on riik või muu avalik-õiguslik isik, tuleb arvestada ka kannatanu õigusega saavutada oma tsiviilnõude lahendamine mõistliku aja jooksul. Kui kannatanu tsiviilhagi jäetakse pärast pikaajalist kriminaalmenetlust läbi vaatamata ja ta peab alustama uut kohtuteed tsiviilkohtumenetluses, võib see tähendada kannatanu konventsioonijärgsete õiguste rikkumist (vt ka Dinchev vs Bulgaaria, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus
  121. jaanuarist
  122. a; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  123. märtsi
  124. a otsus asjas nr 3-1-1-6-11, p 19.2). Seetõttu tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel kohtul kaaluda ka tsiviilhagi lahendamise võimalust lõpetatud kriminaalmenetluse raames.
  125. Selles kriminaalasjas on ringkonnakohus rahuldanud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5 alusel OÜ R tsiviilhagi summas 8417,16 eurot (131 700 krooni). Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukoha ja selle põhistustega hagi rahuldamise osas ning märgib, et Riigikohtu otsuse tegemisel pole ilmnenud selliseid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, mis seaksid kahtluse alla kohtute tuvastatud faktilised asjaolud H. Mavljanova poolt OÜ-le R tekitatud kahju osas. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada üksnes süüdistuse piiridest väljumisest tingitud kaitseõiguse rikkumise tõttu ja vaidlus on asjas kohaldatava õige materiaalõiguse normi üle. Seega on kriminaalkolleegiumil võimalik vaatamata sellele, et kriminaalasja ei saadeta uuele arutamisele mõistliku menetlusaja möödumise tõttu, teha sisuline otsustus kannatanu tsiviilhagi osas ja jätta ringkonnakohtu otsus selles osas muutmata. II
  126. Kaitsja kassatsioonis leitakse, et kohtud on H. Mavljanova süüditunnistamisel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi Inglismaale tööle vahendamist puudutavate episoodide osas kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu, märkides, et kassatsioonis vaidlustatakse kohtute tuvastatud faktilisi asjaolusid, väites, et kohtud ei ole tõendeid õigesti ega kogumis hinnanud. Ei kassatsioonist ega kriminaalasjast nähtu kriminaalmenetluse olulist rikkumist, mis tooks endaga kaasa kohtute otsuste tühistamise nn Inglismaaga seonduvate episoodide osas. Kassaator palub teha Riigikohtul õigeksmõistev otsus, tuginedes mitte kohtute poolt kindlakstehtule, vaid süüdistatava versioonile sündmuste käigust. Kuna vastavalt KrMS § 363 lg-le 5 ei või Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid, jätab kriminaalkolleegium kaitsja sellekohased taotlused tähelepanuta.
  127. Asjaolu, et kaitsja hinnangul oli süüdistatava tegevus hõlmatud tsiviilõigusliku käsundiga, ei välista karistusõiguslikku vastutust, kui esinevad KarS § 209 lg 2 p 1 kuriteo tunnused (vt ka Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-120-03, p 13 ja kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-2311, p 11). III
  128. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  129. detsembri
  130. a otsuse osaliselt H. Mavljanova süüditunnistamises ja karistamises KarS § 201 lg 1 järgi, talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas ja lõpetab selles osas kriminaalmenetluse KrMS § 274² lg 1 alusel. Selles osas, milles H. Mavljanova tunnistati süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, arvati KarS § 68 lg 1 alusel tema karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 9 kuud ja 21 päeva vangistust, samuti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaldamise ning tingimuste osas jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata.
  131. Ka ülejäänud osas jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata ja rahuldab kaitsja kassatsiooni osaliselt.
  132. Kaitsja esitas taotluse menetluskuludena H. Mavljanovale kassatsioonimenetluses lepingulise kaitsja õigusabi kulude summas euro 1944 eurot (sh käibemaks 324 eurot) väljamõistmiseks ja Eesti Vabariigi kanda jätmiseks. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistes põhjendatud ja mõistlik. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 ja § 274² lg-s 1 märgitud lahendi, tuleb ülalnimetatud menetluskulu jätta KrMS § 186 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigi kanda. Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.