← Eesti

3-1-1-19-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-19-13

  1. mai 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Süüdimõistetu Aleksandra Rumjantseva karistuse täitmisele pööramine Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 1-11-5191 Aleksandra Rumjantseva kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop
  4. veebruar 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. oktoobri
  7. a määrus, millega jäeti Aleksandra Rumjantseva määrusekaebus Harju Maakohtu
  8. septembri
  9. a määruse peale läbi vaatamata ja saata määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
  10. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
  11. Määrata Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandra Rumjantsevale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 19 (üheksateist) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 3 (üheksa) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Harju Maakohtu
  13. mai
  14. a otsusega mõisteti Aleksandra Rumjantseva süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati kolmekuulise vangistusega, mida lühendati KrMS § 238 lg 2 alusel kahe kuuni. Sellele karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel viie kuu ja kahekümne seitsme päevane vangistus varem toime pandud kuritegude eest. A. Rumjantseva lõplikuks karistuseks mõisteti seitsme kuu ja kahekümne kuue päevane vangistus. Vangistus asendati neljasaja seitsmekümne kahe tunni üldkasuliku tööga, kohustades A. Rumjantsevat seda tööd ära tegema ühe aasta ja kuue kuu jooksul.
  15. Harju Maakohtu
  16. septembri
  17. a määrusega tühistati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel üldkasuliku töö kohaldamine ja A. Rumjantsevale mõistetud vangistus pöörati selle ärakandmata osas - s.o kaks kuud ja kakskümmend päeva -täitmisele. Seda põhjusel, et A. Rumjantseva hoidis korduvalt ilma mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Kohus märkis, et määruse peale saab esitada kaebuse kümne päeva jooksul.
  18. Maakohtu määruse peale esitas Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse A. Rumjantseva, kes palus maakohtu määruse tühistada ja jätta vangistus täitmisele pööramata. Kaebaja märkis, et ta jättis töö tegemata mõjuval põhjusel ja soovib üldkasuliku töö tegemist jätkata.
  19. Tallinna Ringkonnakohtu
  20. oktoobri
  21. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kohus leidis, et maakohtu märkus määruse vaidlustamise õiguse kohta ei ole seadusega kooskõlas. KrMS § 385 p 26 kohaselt ei saa esitada kaebust süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  22. Ringkonnakohtu määruse peale esitas A. Rumjantseva kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe määruskaebuse. Kaebuses märgiti, et osaliselt jäi süüdimõistetul üldkasulik töö tegemata temast sõltumata põhjustel. A. Rumjantseva soovib vanglas oleku asemel teha tööd ja tal peaks seda võimaldatama. Seetõttu peaks Riigikohus tühistama ringkonnakohtu määruse ja pikendama A. Rumjantseva katseaega ühe aasta võrra.
  23. Määruskaebusele esitatud vastuses leiab Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop, et ringkonnakohus jättis A. Rumjantseva kaebuse põhjendatult läbi vaatamata ja kohtumääruse tühistamiseks puudub alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  24. Kriminaalkolleegium vaatas määruskaebuse läbi
  25. veebruaril 2013 kirjalikus menetluses. Samal ajal oli kolleegiumi menetluses kriminaalasi nr 3-1-1-5-13, milles tõusetus sama küsimus, mis on oluline käesolevas asjas - kas KrMS § 385 p 26 võib olla põhiseadusega vastuolus osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Kuivõrd kriminaalasi nr 3-1-1-5-13 anti kriminaalkolleegiumi
  26. veebruari
  27. a määrusega arutada Riigikohtu üldkogule, lükkas kolleegium
  28. veebruari
  29. a määrusega käesoleva asja läbivaatamise edasi kuni asjas nr 3-1-1-5-13 üldkogu lahendi tegemiseni.
  30. Riigikohtu üldkogu
  31. aprilli
  32. a otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Kuivõrd ringkonnakohus siiski jättis käesolevas asjas A. Rumjantseva määruskaebuse läbi vaatamata, ei toiminud kohus õigesti.
  33. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu
  34. aprilli
  35. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  36. oktoobri
  37. a määruse, rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
  38. A. Rumjantseva kaitsja M. Allikmäe esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks määruskaebuse koostamise eest Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ-le summas 19,20 eurot (sh käibemaks 3,20 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  39. detsembri
  40. a otsuse (
  41. juulil 2012 jõustunud redaktsioonis) p-dest 2 ja 23 juhindudes rahuldada. KrMS § 187 lg 1 alusel jätab kolleegium selle menetluskulu riigi kanda. Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.