← Eesti

3-1-1-44-13

Obsah (4)§ 3981§ 44§ 398§ 56

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 3981lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 29.

oktoobri

  1. a otsus kriminaalasjas nr 1-09-18627 Toomas Tooli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja K. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik, kassatsioonid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt
  2. aprill 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus osaliselt, s.o Toomas Toolile mõistetud rahalise karistuse päevamäära elatustasemest lähtuva suurendamise osas.
  6. Saata kriminaalasi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
  7. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsus muutmata.
  10. Toomas Tooli kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  11. K. K. kaitsja kassatsioon jätta rahuldamata.
  12. Määrata AS Advokaadibüroo Aivar Pilv poolt kassatsioonimenetluses Toomas Toolile osutatud õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks 1800 eurot (üks tuhat kaheksasada eurot) ja mõista see välja Eesti Vabariigilt Toomas Tooli kasuks.
  13. Jätta K. K. menetluskulud tema enda kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  14. Toomas Tooli ja K. K-d süüdistatakse selles, et T. Tool andis M. T. volitatud esindajana ajavahemikul 14.-
  15. juuli 2008 AS-i S Kauplemine maaklerile K. K-le tehingukorraldused müüa M. T.-ga seotud AS-i S esindajakontol olevad AS-i A aktsiad suurtes kogustes järjest madalama hinnaga eesmärgiga viia AS-i A aktsia turuhind alla hinnataset 0,56 eurot. Nende tehingukorralduste alusel müüs K. K. M. T. AS-i S esindajakontol olevaid AS-i A aktsiaid Tallinna Börsil järgnevalt:
  16. juulil
  17. a 225 334 aktsiat keskmise hinnaga 0,6107 eurot;
  18. juulil
  19. a 3 727 aktsiat keskmise hinnaga 0,62 eurot;
  20. juulil
  21. a 24 000 aktsiat keskmise hinnaga 0,59 eurot;
  22. juulil
  23. a 1000 aktsiat keskmise hinnaga 0,6 eurot;
  24. juulil
  25. a 175 000 aktsiat keskmise hinnaga 0,58 eurot ja
  26. juulil
  27. a 36 500 aktsiat keskmise hinnaga 0,57 eurot. Kirjeldatud tegevusega panid K. K. ja T. Tool süüdistuse kohaselt kaastäideviijatena toime

§ 3981

lg 1 järgi kvalifitseeritava turumanipulatsiooni: finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva ja tõenäoliselt eksitusse viiva tehingukorralduse ja tehingu tegemise. Sellise turuhinna kavatsetud mõjutamise tulemusel viidi avalikkus (börsil kauplejad) 3-1-1-44-13 eksitusse AS-i A aktsia tegeliku turuväärtuse osas ja AS-i A aktsia hind langes

  1. juulil 2008 börsipäeva lõpul 0,55 euroni. Silmas pidades T. Tooli jätkuvat huvi omandada AS-is A suurosalust ning kõiki T. Tooli, M. T. ja OÜ F poolt tehtud tehinguid AS-i A aktsiatega kogumis, puudus süüdistuses toodud müügitehingutel õigustatud põhjendus ja tehingud ei vastanud turu tunnustatud tavale.
  2. Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsusega mõisteti T. Tool ja K. K. õigeks. 2.
  5. Kohtu arvates ei surutud süüdistuses märgitud ajavahemikul AS-i A aktsia hinda stabiilselt väärtusest 0,62 eurot väärtuseni 0,55 eurot, kuna juba varem oli AS-i A aktsia hinnas kõikumisi alla 0,6 euro. Seega ei viinud süüdistatavad AS-i A aktsia hinda tavapäratule või kunstlikule tasemele ega hoidnud seda tavapäratul või kunstlikul tasemel. T. Tool oli aktiivselt börsil osaleja, kes andis teiste seas ka süüdistuses märgitud ajavahemikul AS-i A aktsiaga seotud tehingukorraldusi. Investorina oli ta ühel hetkel huvitatud nende aktsiate ostust, kuid hinnates järgmisel hetkel ettevõtte perspektiivi, pidas õigemaks aktsiatest loobuda. Seega tegutses T. Tool lähtuvalt enda majanduslikest huvidest ja ta ei pidanud võimalikuks, et tema tegevuse tulemusel AS-i A aktsia hind langeb. On tõendatud, et K. K. tegi süüdistuses märgitud ajavahemikul AS-i A aktsiatega tehinguid ka T. Tooli tehingukorralduste alusel, kuid ta tegi seda oma oskuste ja kogemuste piires parimal võimalikul viisil. Kohus leidis, et T. Tool andis korraldusi õiguspäraste tehingute tegemiseks, milleks on igaühel võõrandamatu õigus. Aktsiatega börsil kauplemisel nende hind kõigubki. Kuna aga tegu, s.o kauplemine, oli õiguspärane, siis ei saanud kauplemise tagajärjena kujunenud hind olla ebaseaduslik. Ei ole tuvastatud, et just T. Tooli tehingukorralduste alusel tehtud tehingud oleksid AS-i A aktsia hinna alla surunud, sest nende aktsiatega kauplesid sel ajal teisedki investorid ja turg oli üldises languses. 2.
  6. Maakohtu otsusega loeti nii T. Tooli kui ka K. K. poolt kaitsjatele makstud tasu mõistlikuks 50 000 krooni ulatuses ja nimetatud summa mõisteti kummagi süüdistatava kasuks välja.
  7. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör, kes taotles T. Tooli ja K. K. süüditunnistamist, ning mõlema süüdistatava kaitsjad, kes taotlesid maakohtu otsuse tühistamist kaitsjatasude hüvitamise osas. 3.
  8. Prokurör leidis, et väärtpaberituru seaduses sätestatust tulenevalt ei olnud T. Toolil piiramatut õigust talle kuuluvaid väärtpabereid võõrandada, vaid ta pidi neid müües arvestama kohustusega järgida väärtpaberituru seaduses sätestatud piiranguid, sh keeldu sooritada turumanipulatsiooni. T. Tooli ütlused selle kohta, et süüdistuses kirjeldatud aktsiatehingud olid kantud üksnes majanduslikust huvist, mitte aga eesmärgist viia AS-i A aktsiahind allapoole hinnataset 0,56 eurot, on ebausaldusväärsed. T. Tooli ja K. K. vahel toimunud telefonikõnedest nähtub, et T. Toolil oli eesmärk viia AS-i A aktsiahind allapoole eelmärgitud hinnataset. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et T. Tooli ja K. K. poolt tehtud tehingud ja tehingukorraldused ei olnud eksitusse viivad. Kohus on käsitlenud

§ 3981

koosseisu kui tagajärjedelikti, asetades rõhu tagajärje saabumisele ja unustades analüüsida prokuratuuri arvates määravat tunnust - eesmärki mõjutada finantsinstrumendi turuhinda. Samuti on kohus ekslikult eeldanud, et kuriteokoosseisu täitmiseks peab olema väärtpaberi hind liikunud tavapäratule või kunstlikule tasemele, ehk siis enneolematule tasemele, kus kunagi varem pole kaubeldud. 3.

  1. K. K. kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Eesti Vabariigilt mõisteti K. K. kasuks välja 50 000 krooni valitud kaitsjale makstud õigusabikulude katteks. Kaitsja taotles õigusabikulude katteks K. K-le 166 800 krooni (10 660,46 euro) väljamõistmist. Samuti taotles kaitsja maakohtu otsuse täiendamist KrMS § 314 p 6 kohase otsustusega ja K. K-le kriminaalmenetlusega tekitatud kahju eest hüvitise määramist. 3.
  2. T. Tooli kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist osas, millega Eesti Vabariigilt mõisteti T. Tooli kasuks välja 50 000 krooni valitud kaitsjale makstud õigusabikulude katteks. Kaitsja taotles õigusabikulude katteks T. Toolile 871 287,60 krooni (55 685,42 euro) väljamõistmist.
  3. Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsusega tühistati maakohtu otsus T. Toolile ja K. K-le õigusabikulude hüvitamise osas. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, muus osas jättis aga maakohtu otsuse muutmata. 2

(11)3-1-1-44-13
  1. Riigikohtu
  2. juuni
  3. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  6. Tallinna Ringkonnakohtu
  7. novembri
  8. a otsusega tühistati maakohtu otsus Eesti Vabariigilt T. Tooli ja K. K. valitud kaitsjatele makstud tasu katteks 50 000 krooni väljamõistmise osas. Ringkonnakohus mõistis uue otsusega Eesti Vabariigilt T. Tooli kasuks välja 19 173,49 eurot (300 000 krooni) ja K. K. kasuks 10 660,46 eurot (166 800 krooni) valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Kaitsjate apellatsioonid rahuldas ringkonnakohus osaliselt ja jättis prokuröri apellatsiooni rahuldamata.
  9. Riigikohtu
  10. mai
  11. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu
  12. novembri
  13. a otsus tühistati ja kriminaalasi saadeti Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  14. Tallinna Ringkonnakohtu
  15. oktoobri
  16. a otsusega rahuldati prokuröri apellatsioon osaliselt. Harju Maakohtu
  17. oktoobri
  18. a otsus tühistati, T. Tool ja K. K. tunnistati

§ 3981

lg 1 järgi süüdi ja neid karistati rahalise karistusega vastavalt 250 päevamäära (s.o 500 000 eurot) ja 150 päevamäära (s.o 10 545,42 eurot). Kaitsjate apellatsioonid jättis ringkonnakohus rahuldamata. 8.1. Ringkonnakohus tsiteeris esmalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2012. a otsust samas kriminaalasjas, tuues välja, et

§ 3981

lg-s 1 sätestatud kuritegu on koosseisu kirjelduselt teodelikt; tegemist ei ole blanketse kirjeldusega koosseisuga, sest selles avatakse ammendavalt karistatava teo kirjeldus; ning et turumanipulatsiooni tunnustele vastavate tehingute või tehingukorralduste tegemisel lasub õigustatud põhjenduste esinemise tõendamise kohustus tehingukorraldusi või tehinguid teinud isikul. 8.2. Kontrollides T. Tooli ja K. K. käitumise vastavust

§ 3981

lg-s 1 sätestatud turumanipulatsiooni koosseisule märkis ringkonnakohus, et vaidlus puudub süüdistuses märgitud tehingukorralduste ja tehingute toimumises. 8.

  1. T. Tool on 500 000 AS A aktsia müüki börsil põhjendanud sellega, et ta soovis vabaneda halvast investeeringust. See põhjendus on aga asjas kogutud tõenditega kummutatud. T. Tool ostis ajavahemikus
  2. kuni
  3. juulini 2008 börsilt ja börsiväliselt kokku enam kui 10 500 000 AS A aktsiat hinnaga 0,52-0,59 eurot aktsia. Ajavahemikul
  4. kuni
  5. juulini 2008 müüs ta aga M. T. esindajakonto vahendusel 500 000 AS A aktsiat, seega üksnes väikse osa ostetud aktsiate kogupaketist. Ringkonnakohus tuvastas, et T. Tool müüs süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil AS A aktsiaid üksnes selleks, et tekitada seeläbi finantsraskusi R. T.-le ja H.-P. L.-ile, kellega seotud ettevõtete T OÜ ja H OÜ repolaenude refinantseerimise kohustus sõltus AS A aktsia hinnast. Vastupidiselt enda väitele halvast investeeringust kiire vabanemise soovi kohta T. Tool hoopis jätkas oma osaluse suurendamist AS-s A. 8.
  6. T. Tooli eesmärk suruda AS A aktsia hinda allapoole nähtub tema telefonivestlustest K. K-ga ajavahemikul
  7. kuni
  8. juulini 2008, milles T. Tool avaldas korduvalt soovi suruda AS A aktsia hinda alla ja kui hind tõepoolest tema soovitud tasemeni oli langenud, siis avaldas selle üle rahulolu. Hinna odavnemise eesmärgi saavutas T. Tool aktsiate järjekindla müügiga süüdistuses märgitud ajavahemikul. Samas, nagu nähtub K. K. ja T. Tooli vahelisest telefonivestlusest
  9. juulil 2008, saanud K. K-lt siseinfona teada, et turule on ilmunud veel üks suur AS A aktsiate müüja, kes on andnud ca 600 000 aktsia müügikorralduse, ei müünud T. Tool järgnevatel päevadel enam aktsiaid, sest täiendava müügisurve tõttu turul ei olnud selleks vajadust. 8.
  10. Kuna T. Tooli eesmärk ei olnud AS A aktsiatest vabanemine, vaid AS A aktsia hinna kunstlik mõjutamine, siis tegutsesid süüdistatavad kavatsetusega. T. Tool andis selgeid korraldusi AS A aktsiate müügiks „tilgutades“ neid turule, millega tekitas neile hinnasurvet ning K. K., täites kogenud börsimaaklerina tema korraldusi, sai väga hästi aru, mis on T. Tooli eesmärk. 8.
  11. Suurema selguse huvides on VPTS § 18815 lg-s 12 loetletud märguanded, mis võivad viidata eksitava või tõenäoliselt eksitava tehingukorralduse ja tehinguga turumanipulatsioonile. Muu hulgas nimetatakse selles olukordi, kus tehingukorraldused või tehingud kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või tehingutest vastaval turul, eelkõige juhul, kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse (p 1); kus finantsinstrumendi puhul märkimisväärset ostu- või müügipositsiooni omavate isikute 3

(11)3-1-1-44-13 tehingukorraldused või tehingud põhjustavad olulisi muutusi turul kauplemisele võetud finantsinstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi või selle alusvara hinnas (p 2); kus tehingukorraldused või tehingud hõlmavad positsioonide muutumist vastupidiseks lühikese ajavahemiku jooksul ning kujutavad endast märkimisväärset osa vastava finantsinstrumendiga tehtud tehingute päevasest käibest või mahust vastaval turul, eriti kui selline tegevus põhjustab finantsinstrumendi hinna olulise muutuse (p 4); ja olukorda, kus tehingukorraldused või tehingud koonduvad kauplemisperioodil lühikesse ajavahemikku ja põhjustavad hinnamuutuse, mis hiljem muutub vastupidiseks (p 5). T. Tooli ja K. K. tegevus börsil AS A aktsiatega vastab eelloetletud märguannetele. Ajavahemikul
  1. kuni
  2. juulini 2008 T. Tooli müüdud AS A kogused moodustasid 22,5% antud päevade kogukäibest, mis tõi kaasa suure allapoole surve aktsiahinnale. Sel perioodil ületas päevakäive börsil T. Tooli ja K. K. tegevuse tulemusena tavapärast ligi kahekordselt. Tehingud AS A aktsiatega koondusid kauplemisperioodil lühikesse ajavahemikku ja põhjustasid negatiivse hinnamuutuse, mis hiljem muutus vastupidiseks. 8.
  3. Süüdistatavatel tulnuks tekkinud olukorras tõendada, et tehtud tehingud ei olnud õigusvastased. Sellekohased selgitused ei ole aga veenvad ja seega oli süüdistuses kirjeldatud turumanipulatsiooni süüteokoosseisule vastav käitumine õigusvastane.
  4. T. Toolile ja K. K-le karistuse mõistmisel asus ringkonnakohus seisukohale, et arvestades süüdistatavate isikuid, nende süüd raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdistatavaid hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on sobiv T. Tooli ja K. K-d karistada rahalise karistusega. 9.
  5. Selgitades välja T. Tooli sissetuleku päevamäära märkis kohtukolleegium alljärgnevat. Rahalist karistust arvutatakse lähtuvalt isiku sissetuleku päevamäärast.

§ 44

lg 1 järgi võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. 2008. aasta andmete kohaselt oli T. Tooli päevasissetulekuks Eesti Vabariigis 95 krooni. Arvestades T. Toolile inkrimineeritud kuriteo iseloomu seadis kolleegium kahtluse alla, et kohtule näidatud sissetulekud kajastavad T. Tooli tegelikku varalist seisu. Tulenevalt

§ 44

lg-st 2 võib kohus päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada elatustasemest lähtudes. Võttes arvesse, et T. Tool omandas

  1. aastal lühikese aja jooksul 10 592 460 AS A aktsiat, mille hind ulatus miljonitesse eurodesse, T. Toolile kuulus
  2. aasta seisuga Eesti Vabariigi territooriumil 19 kinnisasja (nendest 11 Tallinnas) ja 1 korteriomand Tallinnas ning kolm sõiduautot, hindas kohtukolleegium T. Tooli päevasissetulekuks tema elatustasemest lähtudes vähemalt 31 293,2 krooni ehk 2000 eurot. Arvestades T. Tooli rolli turumanipulatsiooni toimepanemises, karistas ringkonnakohus teda rahalise karistusega 250 päevamäära, s.o 7 823 300 krooni e 500 000 eurot. 9.
  3. Kuna K. K. roll kuriteo toimepanemisel oli väiksem, karistas ringkonnakohus teda rahalise karistusega 150 päevamäära. K. K. sissetuleku päevamäär
  4. a oli 1100 krooni, seega on tema karistuse suurus 165 000 krooni e 10 545,42 eurot. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid Riigikohtule kassatsiooni K. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Leppik ja T. Tooli kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv. 10.
  6. K. K. kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu õigeksmõistva otsuse jõustamist või kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on K. K. süüdi tunnistanud tegudes, milles ei ole talle süüdistust esitatud, sest K. K. on süüdi tunnistatud eksitavate tehingute ja tehingukorralduste tegemises, kuid süüdistatud on teda üksnes eksitavate tehingute tegemises. Refereerides üksnes valikuliselt Riigikohtu seisukohti samas asjas varasemalt tehtud otsuses on ringkonnakohus rikkunud põhistamiskohustust, sest ei ole näidanud, milles seisnesid maakohtu vead tõendite hindamisel. Ringkonnakohus ei ole ka tuvastanud süüteo objektiivset koosseisu. Hinnatud pole ühtki börsile tehtud tehingukorraldust ega börsil toimunud tehingut; süüdistus ei kajasta tegelikult toimunud tehinguid ja kohus on lubamatult süüdistusega tehingute osas nõustunud. Ringkonnakohus on muu hulgas tuginenud tõenditele, mida toimikus ei eksisteeri. Kaitsja hinnangul on kohus väljunud apellatsiooni piiridest, asudes sisuliselt 4

(11)3-1-1-44-13 süüdistust muutma. Apellatsioonis esitatud väited ei võimaldanud kassaatori arvates maakohtu otsust muuta, sest süüdistuses ja apellatsioonis ei toodud välja süüdistatavate tegelikke tehinguid. Ei ole tuvastatud, kas ja kuidas võisid konkreetsed tehingud teisi kauplejaid eksitada. K. K. tegutses õiguspäraselt ja turul tavapäraselt, sest kasutas aktsepteeritavaid müügimeetodeid. Apellatsioonis esitas prokurör väiteid, mis ei nähtu süüdistusest (heites K. K-le ette siseinfo väärkasutamist, milles K. K-d ei süüdistata), ringkonnakohus on aga lubamatult nende väidetega nõustunud. Kaitsja arvates on K. K. süüdi tunnistatud määratlemata süüteokoosseisu järgi, sest ei ole selge, millised teod on väärtpaberiturul lubatavad. 10.
  1. T. Tooli kaitsja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu õigeksmõistva otsuse jõustamist. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole kummutanud maakohtu õigeksmõistva otsuse põhistusi. Seega on otsus motiveerimata, paljasõnaline ja kohtu seisukohad faktiliste asjaoludega loogiliselt seostamata. Ringkonnakohtu seisukohad on pealiskaudsed ja nende kujunemine ei ole jälgitav. Ringkonnakohus ei ole ammendavalt käsitlenud süüteokoosseisu ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid; süüdimõistvast otsusest ei ole võimalik aru saada, miks kohus leiab, et just T. Tooli tehingud viisid AS A aktsia hinna langusse. Ringkonnakohus ei ole näidanud, milliseid väärtpaberituru toimimise aluspõhimõtteid T. Tool rikkus, samuti ei ole näidatud, miks tuleb asuda seisukohale, et T. Tool ei käitunud ratsionaalse investorina ja tema tegevus ei vastanud turu tunnustatud tavale. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata kaitsjate selgitused T. Tooli ja K. K. tehtud tehingute majandusliku ja õigusliku põhjendatuse kohta. Kohus on T. Tooli käitumise subjektiivse külje analüüsimisel lähtunud lubamatult üksnes ühest tõendist - T. Tooli ja K. K. vaheliste telefonikõnede salvestustest, jättes muud tõendid põhjendamatult hinnanguta. Ringkonnakohus ei ole selgitanud, miks arutataval juhul valitud aktsiate müügiviisid ja kogused ei ole piisavad, et neid tehinguid õigustada. Tähelepanuta on jäetud, et süüdistus on puudulik ja ebajärjekindel, sest pole üheselt selge, millist tegu T. Toolile ette heidetakse, mistõttu on riivatud tema kaitseõigus. Ei ole selge, millisel viisil pidanuks T. Tool aktsiaid võõrandama, et see olnuks aktsepteeritav. Välja ei ole selgitatud, mis oli süüdistuses kirjeldatud ajal AS A aktsiate turuväärtus. Ei ole selgitatud T. Tooli tegevuse ja AS A aktsiate margin call’i tekkimise vahelist põhjuslikku seost. Välja on selgitamata T. Tooli tahtlus anda eksitavaid või tõenäoliselt eksitavaid tehingukorraldusi. Kaitsja leiab, et T. Toolile mõistetud karistus on põhjendamatu, sest kohus tugineb T. Tooli elatustaset määrates ebaõigetele andmetele ja väärale metoodikale. Kohus ei ole välja selgitanud T. Tooli vara tegelikku koosseisu ega väärtust ja on rikkunud ka põhimõtet, mille kohaselt lähtutakse rahalise karistuse puhul päevasissetuleku suuruse määramisel kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulust. T. Toolile mõistetud karistus ei ole proportsionaalne talle etteheidetavate tehingute kogusumma ja tsiviilhagiga.
  2. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Maria Sutt taotles kassatsioonivastuses ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonide rahuldamata jätmist. 11.
  3. Prokuröri hinnangul on ringkonnakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus on nõuetekohaselt ära näidanud maakohtu vead tõendite hindamisel ja jõudnud asjakohaselt järeldusele, et T. Tool ja K. K. on neile süüks arvatud teod toime pannud. 11.
  4. Kassatsioonides heidetakse ringkonnakohtu otsusele ette kaitsjate poolt välja toodud mitmete asjaolude kohta hinnangu andmata jätmist. Prokuröri hinnangul on tegemist aga süüteokoosseisu tuvastamise seisukohast tähtsusetute ja järelikult asjassepuutumatute asjaoludega, mistõttu ringkonnakohus ei pidanudki nende osas seisukohta kujundama. Arvestades T. Toolile ja K. K-le esitatud süüdistust, pidi ringkonnakohus tuvastama tehingukorralduste andmise ja tehingute toimumise, süüdistatavate eesmärgi mõjutada AS A aktsia hinda ja tehinguteks õigustatud põhjenduste puudumise. Need asjaolud on kohtuotsuses ka tuvastamist leidnud. Seevastu kaitsjate väide, et tuvastades hinnamanipulatsiooni, pidanuks ringkonnakohus ära näitama ka AS A aktsia loomuliku tasakaaluhinna, on demagoogiline. Olukorras, kus manipulatiivsete tehingutega on väärtpaberi hinda mõjutatud, ei olegi võimalik enam tõsikindlalt tuvastada, milline olnuks väärtpaberite loomulik tasakaaluhind ilma neid tehinguid arvestamata. Prokuröri arvates on kaitsjad asunud ka ebaõigele seisukohale, justkui heitnuks ringkonnakohus T. Toolile ja K. K-le ette aktsiate 5
(11)3-1-1-44-13 müügiviisi kui sellist (müük varjatud kogustega ja börsivälise blokktehingu võimaluse mittekasutamine). Ringkonnakohus ei tauninud müügiviisi iseenesest, vaid seda, et aktsiaid müüdi turu eksitamise eesmärgil (kujundamaks hinda kindlas suunas). See on ka põhjus, miks teiste isikute samal perioodil sama hinnaga tehtud tehingud ei ole kuritegelikud. Ebaõige on T. Tooli kaitsja seisukoht, nagu välistaks turumanipulatsiooni juba pelgalt asjaolu, et T. Tool ei saanud väärtpabereid müües kahju. Sellel, kas keelatud tehingu tegemine on isikule kasumlik või mitte, ei ole tehingu keelatud eesmärgi tuvastatute korral õiguslikku tähendust. Prokurör ei nõustu T. Tooli kaitsja kriitikaga selle kohta, et ringkonnakohus ei ole selgitanud järeldust, miks on põhjuslik seos just T. Tooli tehtud tehingukorralduste ja AS A aktsiahinna languse vahel, kuigi sama aktsiaga kauplesid süüdistuses märgitud perioodil ka teised investorid. Ringkonnakohus ei pidanudki sellist kausaalseost tuvastama, sest turumanipulatsioon on teodelikt - karistatav on juba lubamatu eesmärgi saavutamiseks tehtav tehing või tehingukorraldus iseenesest. T. Tooli eesmärk hinda alla suruda on aga tuvastamist leidnud nii tehtud tehingute, T. Tooli ja K. K. telefonivestluse salvestuste kui ka T. Tooli investeerimistegevuse (AS A aktsia osas) laiema pildiga. 11.3. Vastusena T. Tooli kaitsja kriitikale seoses T. Toolile mõistetud rahalise karistusega märgib prokurör alljärgnevat. Kuna T. Tool ei ela Eestis, ei laiene talle Eestis kehtiv tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise kord. Sellega on seletatav, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud, s.o 2008. aastal tema päevasissetuleku suurus 95 krooni. See summa on vastuolus T. Tooli tegeliku elatustasemega. Erinevalt T. Tooli kaitsjast leiab prokurör, et ringkonnakohus on

§ 44lg 2 alusel rahalise karistuse päevamäära T.

Tooli suhtes tema elatustasemest lähtuvalt suurendanud korrektselt. Päevamäära suuruse on ringkonnakohus välja arvestanud Vabariigi Valitsuse

  1. augusti
  2. a määrusega nr 264 kinnitatud keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korrast. Kohus on asjakohaselt juhindunud viidatud määruse § 6 sätetest, mille lg 2 kohaselt lähtutakse elatustaset iseloomustavate andmete väljaselgitamisel kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludest või kogutakse täiendavalt tõendeid, mis iseloomustavad süüdistatava elatustaset. Prokurör juhib tähelepanu veel korra §-le 9, mille kohaselt tuleb keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete kogumisel lähtuda ökonoomsuse põhimõttest, vältides menetluse venimist ja hoidudes ülemäärastest kulutustest. Kriminaalasjas on tuvastatud, et T. Tool ostis
  3. a juulis enam kui 10,5 miljonit AS A aktsiat, mille väärtus küündis miljonitesse eurodesse. Samuti on kriminaalasjas tuvastatud, et T. Tooli isiklikule kontole laekus
  4. aasta suvel 154 511 591,02 eurot. T. Tool on seoses AS A aktsiate ostuga avaldanud arvamust, et on selle ettevõtte osas küll pessimistlik, kuid vahel võib nalja teha. Seega on miljonite eurode suurune rahapaigutus tema jaoks selline, millega võib mängida ja kaotada. Ringkonnakohus on tuvastanud, et T. Toolile kuulub Eestis 20 kinnistut ja kolm sõiduautot. Muu hulgas iseloomustab T. Tooli elatustaset fakt, et ta tasus maakohtus kaitsjale õigusabi eest vähemalt 775 812 krooni. Avalikest registriandmetest nähtuvalt kuulub T. Toolile osalus äriühingutes AS E ja AS S. Nende äriühingute registriandmete väljatrükkide põhjal oli T. Tooli Eestis registreeritud aktsiate väärtus üle 30 miljoni euro. Prokurör leiab, et elatustasemest lähtuva päevasissetuleku arvestamise metoodikas on jäetud menetlejale suur otsustusruum ning arutataval juhul vastavad ringkonnakohtu analüüs ja järeldused kehtestatud nõuetele. Veel leiab prokurör, et elatustasemest lähtuvalt päevasissetuleku määramisel ei ole menetleja seotud üksnes andmetega kriminaalmenetluse alustamisele eelnenud aasta kohta, vaid võib vaadata kõiki kättesaadavaid andmeid süüdistatava varalise seisundi kohta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kriminaalkolleegium käsitleb esmalt kassaatorite väiteid süüdistuse ebaselguse ja süüdistuse piiridest väljumise kohta (I), vastab seejärel kaitsjate kriitikale seoses ringkonnakohtu otsuse põhjendustega (II), võtab seisukoha T. Toolile mõistetud rahalise karistuse osas (III), lahendades lõpuks kassatsioonid ja otsustades menetluskulude jaotuse (IV). 6

(11)3-1-1-44-13 I
  1. Kriminaalkolleegium ei nõustu kassaatorite kriitikaga, nagu oleks ringkonnakohus väljunud T. Tooli ja K. K-d süüdi tunnistades neile esitatud süüdistuse piiridest. 13.
  2. K. K. kaitsja seisukoht, nagu oleks ringkonnakohus väljunud K. K. puhul süüdistuse piirest sellega, et tunnistas ta süüdi finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viivate tehingukorralduste ja tehingute tegemises, on eksitav. Ringkonnakohus on tõepoolest otsuse punktis 8 käsitlenud T. Tooli ja K. K. süüditunnistamist ühes lauses. Seda lauset kontekstiväliselt lugedes võiks seega tekkida ka mulje sellest, nagu oleks K. K. teinud nii vaidlusalusaluseid tehingukorraldusi kui ka sooritanud tehingud. Samas, lugedes ringkonnakohtu põhjendusi tervikuna, ei teki kahtlust, et otsuse punktis 8 kokkuvõtva lausega konstateeritu käib toimunu kohta tervikuna ja kummagi süüdistatava konkreetset osa etteheidetavas käitumises on ringkonnakohus käsitlenud üksikasjalikumalt eespool. 13.
  3. Ebaõige on ka K. K. kaitsja arusaam, nagu väljunuks ringkonnakohus süüdistuse piirest sellega, et käsitles K. K. poolt T. Toolile teise AS A aktsiate müügi korralduse teinud isiku kohta teabe andmist siseinfo avaldamisena. K. K-le on süüdistus esitatud

§ 3981

lg 1 järgi selles, et ta pani toime turumanipulatsiooni finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva ja tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu tegemisega. Samas süüdistuses on ta ka ringkonnakohtu otsusega süüdi tunnistatud. Siseteabe väärkasutamises, mis on karistatav kuriteona

§ 398või väärteona VPTS § 23741 järgi, ei ole K.

K-d süüdi tunnistatud. See, et ringkonnakohus on konkreetses asjas süüdistatavate poolt turumanipulatsiooni toimepanemist kirjeldades kasutanud sõna siseinfo, ei viita veel süüdistuse piiridest väljumisele. Viimasel süüdistuses käsitletud aktsiate müügipäeval

  1. juulil 2008 oli T. Tooli tehingukorralduse alusel müüdud aktsiate hind 0,57 eurot. Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et T. Tool loobus K. K-lt teise müüja kohta saadud teabe põhjal AS A aktsiate edasisest müügist, sest see ei olnud tema lõppeesmärgi jaoks enam vajalik. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus sellist järeldust tehes menetlusnormide vastu eksinud, sest kohtu järeldus puudutab üheselt üksnes süüdistust turumanipulatsiooni toimepanemises.
  2. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on põhjendamatu K. K. kaitsja seisukoht, nagu ei vastaks süüdistuses toodud teo kirjeldus turumanipulatsiooni teokoosseisule, kuna süüdistuses ei ole välja toodud iga konkreetset tehingut eraldi, vaid üksnes päeva lõikes T. Tooli käsutuses olnud AS A aktsiate müük ja keskmine hind. See, et süüdistuses ei ole välja toodud iga üksikut tehingut ja selle hinda, ei oma sisulist tähendust. Asjas puudub vaidlus, et T. Tooli antud korralduste alusel müüs K. K. vastavalt süüdistuses toodud kronoloogiale T. Tooli käsutuses olnud AS A aktsiaid. Vaieldamatult on tuvastatud ka see, et nende väärtpaberite müügil oli hind langustrendis. Kuna T. Tooli käsutuses olnud AS A aktsiad moodustasid suure osa (22,5%) Tallinna Börsi kogukäibest süüdistus kirjeldatud perioodil ja müügiorderid ületasid tunduvalt ostuordereid, siis on kohus õigesti tuvastanud ka selle, et T. Tool tekitas AS A aktsiatele kunstlikult müügisurve, mis viis selle väärtpaberi hinna langusse.
  3. Nõustuda ei saa ka kassatsioonides väidetuga, nagu heidetaks ringkonnakohtu vaidlustatud otsusega süüdistatavatele ette aktsiate müügiviisi kui sellist. Analüüsides turumanipulatsiooni objektiivse koosseisu täitmist käsitleb ringkonnakohus küll ka T. Tooli ja K. K. valitud viisi AS A aktsiate müümiseks Tallinna Börsil, kuid ei tee pelgalt selle põhjal järeldust süüteo toimepanemise kohta. Otsustavaks momendiks, mille põhjal järeldatakse, et toime on pandud turumanipulatsioon

§ 3981mõttes, on siiski käsitlus tehtud tehingute eesmärgist.

Nii märgitakse otsuse p-s 7.1, et T. Tooli käsutuses olnud AS A aktsiatega juulis 2008 tehtud tehingud olid lühikese asja jooksul vastassuunalised - esmalt omandas T. Tool börsilt ja börsivälise tehinguga suure koguse AS A aktsiaid (kokku enam kui 10 500 000 aktsiat), seejärel müüs nädalase perioodi jooksul järjest langeva hinnaga väikse osa omandatud aktsiatest (ca 500 000 aktsiat) ning asus siis taas oma osalust nimetatud äriühingus suurendama. Samuti on otsuse viidatud punktis osutusega tunnistajate R. T. ja H.-P. L.-i ütlustele tuvastatud, miks oli T. Toolil vaja vahepeal lühiajaliselt AS A aktsiaid müüa, kuigi tema eesmärk pikemas perspektiivis oli osaluse suurendamine selles äriühingus. Otsuse p-s 7.2 jätkab ringkonnakohus T. Tooli süüdistuses kirjeldatud tegevuse eesmärgi analüüsimist, järeldades 7

(11)3-1-1-44-13 T. Tooli ja K. K. vaheliste telefonivestluste stenogrammide põhjal, et T. Toolil oli pikaajaline eesmärk suurendada enda osalust AS-s A, kuid tulenevalt tema lühiajalisest eesmärgist saavutada selle aktsia hinna langemine alla 0,56 euro, müüs ta lühikese perioodi vältel väikse osa tema kontrolli all olevast aktsiapakist, tegutsedes seega kavatsetult. Ringkonnakohus on seejuures ka igati õigustatult järeldanud, et K. K., aidates realiseerida T. Toolil plaani aktsiahinda alla suruda, jagas tema eesmärki ja tegutses seega samuti kavatsetult.
  1. Kriminaalkolleegium ei jaga T. Tooli kaitsja arusaama, nagu oleks T. Toolil aktsiahinna mõjutamise eesmärk välistatud seetõttu, et ta ei müünud aktsiaid ühelgi süüdistuses märgitud müügipäeval turu madalaima hinnaga. Hinnasurve tekitamiseks ei olnud see vajalik ning hinna langetamiseks piisas ka müügist hinnakoridori keskel. Üksteise järel müüki paisatud suured aktsiakogused võimaldasid T. Toolil saavutada efekti, kus aktsia hind langes.
  2. Põhjendamatu on ka kaitsjate seisukoht, nagu ei vastaks turumanipulatsiooni süüteokoosseis määratletusnõudele, sest sellest ei selgu, millised tehingud on lubatud ja millised keelatud.

§ 3981

lg 1 kohaselt on koosseisupärane tegu määratud alternatiivaktiliselt kui reguleeritud turu või finantsinstrumendi turuhinna või reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil eksitusse viiva või tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemise eest või emitendi finantsinstrumendi suhtes teadvalt ebaõige või eksitava teabe levitamise eest emitendi aktsia- või osakapitalis osalust omava või emitendiga töö- või ametiülesannete kaudu seotud isiku poolt. Seega arutatava kriminaalasja kontekstis on karistatav tegu määratletud kui reguleeritud kauplemissüsteemis kauplemiseks võetud finantsinstrumendi turuhinna mõjutamise eesmärgil tõenäoliselt eksitusse viiva tehingu või tehingukorralduse tegemine. See, milliseid konkreetseid börsil kauplemise võtteid kasutades teisi turuosalisi (tõenäoliselt) eksitatakse, ei ole koosseisu realiseerimise seisukohast oluline. Tulenevalt sellest, et väärtpaberiturg on ühelt poolt keeruline süsteem ja teisalt kehtib sellel kauplemiseks suur hulk nii riigisiseseid kui ka riigiüleseid reegleid, on seadusandja täiendava selguse huvides andnud väärtpaberituruseaduse § 18815 lg-s 12 loetelu märguannetest, mis võivad viidata turumanipulatsiooni toimumisele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-70-11, p 9.1). Ringkonnakohus on põhjendatult tuvastanud, et T. Tooli ja K. K. koostöös tehtud AS A aktsiate müügitehingud vastasid märgitud lõike p-des 1, 2, 4 ja 5 toodud märguannetele. Kuigi ei ole välistatud, et ka turumanipulatsioonile viitavate märguannete esinemisel ei pruugi tehingud turumanipulatsiooni koosseisu täita, on arutatavas asjas kahtlusteta selge, et T. Tooli korralduste alusel tehtud müügitehingud vähemalt tõenäoliselt eksitasid teisi väärtpaberituruosalisi AS A aktsia tegeliku müügihuvi ja hinna osas. II
  3. Kassaatorite hinnangul on ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest otsuses pole näidatud, milles seisnesid maakohtu vead tõendite hindamisel ja lubamatult on jäetud vastamata mitmele kaitsjate esitatud väitele. Ringkonnakohtu seisukohtade kujunemine pole jälgitav; ei ole selgitatud, milliseid väärtpaberituru toimimise aluspõhimõtteid süüdistatavad rikkusid ning miks ei vastanud T. Tooli käitumine turu tunnustatud tavale ja ratsionaalsele investeerimisstrateegiale. Samuti ei ole põhjendatud T. Tooli tahtlust anda vähemalt tõenäoliselt eksitavaid tehingukorraldusi. K. K. kaitsja arvates on põhjendamiskohustust rikutud ka sellega, et süüdistatavatele on ette heidetud tehingute tegemist keskmise hinna alusel, kuid ei ole tuvastatud iga konkreetse tehingu eksitavust.
  4. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsjate eeltoodud kriitikaga ringkonnakohtu otsuse aadressil ja märgib selle kohta alljärgnevat. 19.
  5. Ringkonnakohus on selgesõnaliselt osutanud maakohtu vigadele tõendite hindamisel ja on seejuures ka põhjendanud, miks tuleb teha tõenditest teistsugused järeldused. Otsuse p-s 7.1 refereeritakse esmalt maakohtu järeldust, nagu oleks T. Tool käitunud ratsionaalse investorina, kes ühel hetkel soovis suurendada oma osalust AS-s A ja siis osalusest loobuda. Sellele järgnevas analüüsis kummutab ringkonnakohus maakohtu eelnimetatud järelduse ja selgitab, millised olid asjas kogutud tõendite põhjal T. Tooli tegevuse tegelikud eesmärgid. Otsuse p-s 7.4 asub 8

(11)3-1-1-44-13 ringkonnakohus seisukohale, et eelnevalt p-des 7.2 ja 7.3 märgitu valguses on maakohus ebaõigesti tuginenud T. Tooli ütlustele, mis on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ja ebausaldusväärsed. 19.
  1. Seisukoht, nagu oleks jäetud kaitsjate väited tähelepanuta, on kohatu. Osale kaitsjate väidetest on juba vastatud arutatava kriminaalasja menetluse varasemates etappides. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-36-12 p-s 11.3 selgitatud, et turumanipulatsioon on teodelikt. Sama otsuse p-des 10-11.2 on Riigikohus selgitanud, milles võis K. K. ja T. Tooli käitumises seisneda turumanipulatsiooni koosseisuga garanteeritud õigushüve rikkumine. Arvestades seda, et arutatavas asjas on T. Toolile ja K. K-le turumanipulatsioonina süüks arvatud just aktsiahinnaga eesmärgipärane manipuleerimine, on loogiline ja nõutav ka see, et koosseisuanalüüs keskendub nimetatud eesmärgi tuvastamisele e subjektiivse külje analüüsile. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse põhistustest nähtub piisava selgusega, milles seisnes süüdistatavate tahtlus vähemalt tõenäoliselt eksitavateks AS A aktsia müügitehinguteks. 19.
  4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste stiil, milles on väga ulatuslikult kirjutatud ümber Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt asjas nr 3-1-1-36-12 tehtud otsuse seisukohti, ei ole siiski korrektne. Ringkonnakohus pidanuks sõnaselgelt väljendama oma nõustumist refereeritavate seisukohtadega ja osutama seeläbi nende seotusele kohtuotsuse põhjendustega. Sellegipoolest on kolleegiumi hinnangul võimalik käsitada ringkonnakohtu otsuse p-s 6 refereeritud seisukohti osana ringkonnakohtu otsuse põhjendustest ja seal sisalduvaid väiteid vastusena kaitsjate argumentidele turumanipulatsiooni süüteokoosseisu deliktitüübi ja normitehnilise ülesehituse ning õigustatud põhjenduste puudumise kohta. Ringkonnakohtu otsuse viidatud punktist on üheselt arusaadav kohtu seisukoht, miks ei saa turuosaline enda omandipõhiõiguse või investeerimisstrateegiaga põhjendada teisi turuosalisi eksitada võivat turukäitumist. Asjaolu, et kaitsjad keelduvad nimetatud seisukohti märkamast, ei tähenda, et need ka tegelikult otsusest puuduksid.
  5. Kriminaalkolleegium rõhutab ka seda, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljapoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti. Arutataval juhul on kaitsjad heitnud ringkonnakohtule ette muu hulgas nt alljärgnevat: kohus ei ole selgitanud, mil viisil võinuks T. Tool AS A aktsiaid õiguspäraselt müüa; milline oli kohtu hinnangul süüdistuses kirjeldatud perioodil nende aktsiate õige turuväärtus; miks ei ole turumanipulatsiooni nähtud teiste turuosaliste poolt süüdistuses kirjeldatud perioodil AS A aktsiate müügis; välja ei ole selgitatud T. Tooli aktsiatega tehtud tehingute ja AS A laenuga tagatud aktsiate margin call vahelist põhjuslikku seost jne. Kuna loetletud küsimused ei puuduta arutusel oleva kriminaalasja tõendamiseset ega tuvastatud asjaoludele antavat õiguslikku hinnangut, ei pidanudki ringkonnakohus nende osas seisukohta kujundama.
  6. Ringkonnakohtu otsusele on muu hulgas ette heidetud tuginemist tõendile, mida toimikus ei sisaldu: viidet äriregistri väljavõttele T. Tooli positsiooni kohta AS A juhtorganites. Kolleegiumi hinnangul ei kuulu see, kas T. Tool soovis saavutada liikmestaatust AS A juhtorganites, süüdistuse sisusse ning kohus ei ole sellele asjaolule oma järeldusi rajanud. See, et kohus on täiendavalt märkinud, nagu kinnitaks ka T. Tooli süüdistuses kirjeldatud tegude järgne hilisem käitumine süüdistuse versiooni toimunust, on seetõttu arutatava kriminaalasja kontekstis asjassepuutumatu. Kuna ringkonnakohtu selline konstateering ei ole kuidagi mõjutanud süüdistuse sisuks olevatele tegudele antud hinnangut, siis ei näe kolleegium sellise tõenditele mittetugineva asjaolu otsuses kajastamises kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. III
  7. T. Tooli karistati ringkonnakohtu otsusega rahalise karistusega 250 päevamäära. Seejuures suurendas kohus

§ 44lg 2 teise lause alusel päevamäära tulenevalt T.

Tooli elatustasemest, lähtudes elatustaseme kindlaksmääramisel sellest, et T. Tool ostis

  1. aastal lühikese ajavahemiku jooksul ligi 10,6 miljonit AS A aktsiat, mille hind küündib miljonitesse eurodesse; talle kuulus
  2. aasta seisuga Eestis 20 kinnisasja ja 3 sõiduautot. Kaitsja leiab, et ringkonnakohus toimis eelkirjeldatud viisil T. Tooli elatustaset kindlaks määrates meelevaldselt, sest tugines ebaõigetele andmetele ja väärale metoodikale. Kohus ei selgitanud välja T. Tooli vara tegelikku koosseisu ega 9

(11)3-1-1-44-13 väärtust ja rikkus ka põhimõtet, mille kohaselt lähtutakse rahalise karistuse puhul päevasissetuleku suuruse määramisel kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta tulust. Samuti ei ole kaitsja arvates T. Toolile mõistetud karistus proportsionaalne talle etteheidetavate tehingute kogusummaga. 23. Kaitsja seisukoht, nagu peaks ka päevasissetuleku suurendamisel isiku elatustasemest lähtuvalt võtma aluseks kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta andmed, ei ole õige.

§ 44

lg 2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Süüle vastava rahalise karistuse päevamäära arvestamine peab lähtuma isiku karistustundlikkusest, mida rahalise karistuse kontekstis väljendab isiku varaline seis. Erandlikud asjaolud, mis sunnivad päevamäära vähendama, ei pruugi seonduda kriminaalmenetluse alustamise ajaga. Nii näiteks on võimalik, et kriminaalmenetluse alustamise eelselt materiaalselt hästi kindlustatud ja suure sissetulekuga isik vaesub ning seega võib sissetuleku ja vara kaotus olla käsitatav erandliku asjaoluna, mis tingib rahalise karistuse päevamäära erandliku vähendamise. Samas võib aga isiku majanduslik olukord kriminaalmenetluse alustamise järgselt oluliselt paraneda, millisel puhul ei pruugi menetluse alustamise eelsetele andmetele tuginevalt kindlaks määratud päevasissetuleku määr olla selline, et rahaline karistus isegi

§ 44

lg-s 1 ette nähtud maksimaalmääras suudaks talle mõju avaldada, muutudes seetõttu eesmärgipäratuks. Kuna karistusega soovitakse põhjustada süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid, siis kaotaks rahaline karistus taolisel juhul mõtte.

  1. Puutuvalt T. Tooli karistuse põhjendusse märgib kolleegium aga alljärgnevat. 24.
  2. Ringkonnakohus on asunud õigustatult seisukohale, et T. Toolile rahalist karistust mõistes tuli teatise kohaselt T. Tooli keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (Teatis) päevamäära suurendada tema elatustasemest lähtudes. Samas ei saa siiski nõustuda ringkonnakohtu põhjendustega T. Tooli elatustaseme kohta. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  3. augusti
  4. a määrusega kinnitatud keskmise päevasissetuleku arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra (Kord) § 6 lg-st 2 lähtutakse elatustaset iseloomustavate andmete väljaselgitamisel kriminaalmenetluses tuvastatud asjaoludest või kogutakse täiendavalt tõendeid, mis iseloomustavad süüdistatava elatustaset. Korra § 9 kohaselt tuleb nende andmete väljaselgitamisel lähtuda ökonoomsuse põhimõttest, vältides menetluse venimist ja hoidudes ülemäärastest kulutustest. 24.
  5. Ringkonnakohus on T. Tooli elatustaseme väljaselgitamisel märkinud Teatise ja sellele lisatud registriandmete põhjal, et T. Toolile kuulub Eestis rida kinnistuid ja sõiduautosid. Lisaks on ringkonnakohus välja toonud asjaolu, et T. Tool ostis
  6. aasta suvel miljonite eurode väärtuses AS A aktsiaid. Samas ei ole tähelepanu pööratud sellele, et mitmed T. Toolile kuuluvad kinnistud on koormatud asjaõigusega kolmanda isiku kasuks. Välja ei ole selgitatud, mis on kinnistute ja sõidukite ligikaudne väärtus. Seetõttu ei ole jälgitav, mil viisil ja kui suures ulatuses mõjutab eelmärgitud vara olemasolu T. Tooli elatustasemest lähtuvat päevasissetulekut. Kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohus saanuks T. Tooli elatustaseme väljaselgitamisel arvesse võtta ka avalikke registriandmeid selle kohta, et T. Toolile kuulub osalus mitmes äriühingus, nagu ka Teatises märgitud asjaolu, mille kohaselt oli T. Toolile kuuluval pangakontol
  7. aastal juunist kuni augustini enam kui 154 000 000 euro suurune käive. Kohus seda aga teinud ei ole. 24.
  8. Kolleegium asub seisukohale, et Korra §-st 9 nähtuv ökonoomia põhimõte elatustaset iseloomustavate andmete väljaselgitamiseks ei tähenda, et kohus võib jätta olulistele aspektidele tähelepanu pööramata. Arutataval juhul on aga ringkonnakohus jätnud välja selgitamata T. Tooli vara ligikaudsegi koosseisu ega ole pööranud tähelepanu varaga seonduvatele kohustustele ja 10

(11)3-1-1-44-13 kolmandate isikute õigustele, mis mõjutavad vara väärtust. Seega ei nähtu ringkonnakohtu otsusest, millised asjaolud luges kohus T. Tooli rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines - selles osas ei ole ringkonnakohtu otsus lugejale jälgitav. Kriminaalkolleegium kordab varasemas praktikas omaksvõetud seisukohta, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a kohtuotsus asjas nr 3-1-1-77-11, p 12.2).
  3. Kuna ringkonnakohus on T. Toolile karistust mõistes oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, tuleb ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
  4. Käesoleva otsuse p-s 24.3 märgitu kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust sellega, et jättis põhjendamata, millised asjaolud luges kohus T. Tooli rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamisel tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Samas ei nõustu kriminaalkolleegium kaitsja kriitikaga selle kohta, et T. Toolile mõistetud karistus ei ole proportsionaalne süüdistuse sisuks olevate tehingute kogusummaga. Kolleegium märgib, et mõistetava karistuse aluseks on

§ 56

lg 1 kohaselt isiku süü suurus, mis tuleb asjassepuutuva kuriteokoosseisu sanktsioonivahemikku arvestades määrata kvantitatiivselt. Kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et arvestades T. Tooli rolli süüdistuse sisuks oleva teo toimepanemises on põhjendatud tema karistamine

§-s 3981 ettenähtud karistustest kergemaliigilisemaga, s.o rahalise karistusega. Põhjendatud on ka tema karistamine sanktsiooni keskmises määras, s.o rahalise karistusega 250 päevamäära. IV

  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a otsuse osaliselt, s.o T. Toolile mõistetud rahalise karistuse päevamäära suuruse osas ja saadab kriminaalasja selles osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Muus osas jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. T. Tooli kaitsja kassatsiooni rahuldab kriminaalkolleegium osaliselt, K. K. kaitsja kassatsiooni jätab aga rahuldamata.
  4. Nii T. Tooli kui ka K. K. kaitsja on esitanud taotluse hüvitada nende kaitsealustele kassatsioonimenetluses kantud õigusabikulud. T. Tooli kaitsja taotleb oma kaitsealuse kasuks 8073 euro väljamõistmist ja K. K. kaitsja taotleb oma kaitsealuse kasuks 2607,53 euro väljamõistmist. 28.
  5. KrMS § 186 lg-st 2 lähtuvalt jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud, kui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 361 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend. Kuna kriminaalkolleegium jätab K. K. kaitsja kassatsiooni rahuldamata, tuleb tema taotlus jätta rahuldamata. 28.
  6. T. Tooli kaitsja kassatsioon rahuldatakse osaliselt, s.t Riigikohus teeb T. Tooli suhtes KrMS § 361 lg 1 p-s 6 nimetatud lahendi, mistõttu tuleb talle KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 186 lg 1 kohaselt hüvitada kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Võttes arvesse kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu, samuti asjaolu, et kassatsioonis esitatud argumentatsioon kordab suures osas kaitsja poolt kriminaalasja menetlemise varasematel etappidel väljendatut, on kolleegiumi hinnangul kassatsioonimenetluses T. Tooli poolt kaitsjale makstud tasust mõistlik KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes 1800 eurot, mis tuleb süüdistatavale hüvitada. Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.