Obsah (8)

§ 43§ 39§ 53§ 12§ 38§ 29§ 40§ 41

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-13 Otsuse kuupäev Tartu, 22. mai 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Jaak Lu

) § 53 lg 2 alusel nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud ühispakkujatelt kahju hüvitamist. Kahju seisnes tagasivõetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse hinnavahes, mis oli 12 549 eurot 21 senti. Kuna ühispakkujad esitasid pakkumuse tagatisena AS-i SEB Pank garantii, hüvitas viimane garantiinõude täitmisega kahju 7669 eurot 40 senti, kuid hüvitamata jäi 4879 eurot 81 senti, mille eest vastutavad pakkujad

§ 43lg-s 3 ja pakkumuses märgitu kohaselt solidaarselt.

Kuna Harju Maakohus kuulutas

1. veebruari
2. a määrusega välja pakkuja I pankroti, saab tema vastu esitada nõude pankrotimenetluses. Kuna ühispakkujad ei ole hagejale kahju hüvitanud, on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi viivist seaduses sätestatud määras kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Viivist tuleb arvestada alates
3. veebruarist 2011, millal lõppes ühispakkujatele antud tähtaeg kahju hüvitamiseks.
4. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole ühispakkujad esitanud teadet pakkumuse tagasivõtmise kohta. Ühispakkujad volitasid Hanno Muga esindama ennast hankemenetluse ja hankelepingu sõlmimisega seotud toimingutes. Hageja lähtus aga esindusõiguseta isiku Adu Haki
5. detsembri
6. a kirjast, milles teatati pakkuja I likvideerimisest ning sellest, et ühispakkujad ei saa seetõttu täita riigihankes võetud kohustusi. Kuna ühispakkujad ei vastanud pakkuja I likvideerimismenetluse tõttu hankelepingu sõlmimise ajal kvalifitseerimistingimustele ega riigihangete seaduse nõuetele, pidi hageja

§ 39lg-te 1 ja 3 ning § 38 lg 1 p 2 järgi pakkujad menetlusest kõrvaldama.

Hageja luges

1. jaanuari
2. a korraldust tehes ekslikult, et ühispakkujad võtsid pakkumuse tagasi. Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt kahju hüvitamist ja hageja peab garantiikirja alusetu realiseerimisega saadud kasu 7669 eurot 40 senti ühispakkujatele tagastama.
4. septembril 2011 peatas Viru Maakohus kostja taotlusel tsiviilasja menetluse kuni lahendi jõustumiseni haldusasjas, kus kostja vaidlustas korralduse nr 22-k.
5. aprillil 2012 uuendas Viru Maakohus menetluse, kuna haldusasjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud.
6. Viru Maakohus rahuldas
7. juuni
8. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4879 eurot 81 senti ja viivise alates
9. veebruarist 2011 8% aastas kuni põhivõla kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste järgi andsid ühispakkujad volituse pakkujale I kui juriidilisele isikule, mitte füüsilisele isikule H. Mugale. Volikirjas ettenähtud toiminguid sai pakkuja I teha oma igakordse seadusliku esindaja kaudu, kelleks oli pärast pakkuja I likvideerimisotsuse vastuvõtmist ja sellekohase registrikande tegemist pakkuja I likvideerijaks määratud A. Haki. Õige ei ole kostja väide, et A. Haki
10. detsembril 2010 allkirjastatud dokumendis ei ole esitatud tahteavaldust pakkumusest loobumise kohta.
11. detsembri
12. a kirjas sisalduvat kinnitust „OÜ Wolmreks Ehitus, OÜ Kristiine Ehitus ja OÜ Arco Ehitus ei saa täita riigihankes /.../ võetud kohustusi" ei saa tõlgendada muul viisil, kui et ühispakkujad on asjaolude muutumise tõttu loobunud hankes osalemast. Ühispakkujad on kinnitanud, et vastutavad täitmise eest solidaarselt. Õige on hageja
13. veebruaril 2011 kostjale saadetud kirjas avaldatu, et ühe ühispakkuja likvideerimine ei tähenda ühispakkujate mittekvalifitseerimist ning et vaatamata pakkuja I likvideerimisele vastasid ülejäänud ühispakkujad oma majandus- ja finantsseisundi ning tehniliste ja kutsealaste näitajate poolest kvalifitseerimistingimustele, mistõttu ei olnud alust ühispakkujaid hankija algatusel hankemenetlusest kõrvaldada. Hankelepingu vormistamise menetlust saanuks jätkata pakkumusse alles jäänud äriühingutega. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsustusega lõppes hankemenetlus ja pärast seda ei saanud hankija enam omal algatusel kedagi kõrvaldada.

§ 39

ei kohusta hankijat menetluse kestel kontrollima, kas pakkuja ei ole likvideerimisel ega pankrotis. Nimetatud asjaolu kontrollib hankija enne hankelepingu sõlmimist ning võib siis keelduda hankelepingu sõlmimisest. Hankelepingut ei olnud veel sõlmitud ja kuna pakkumused olid jõus 5. märtsini 2011, ei saanud enne nimetatud kuupäeva kerkida küsimust hankelepingu sõlmimise kohta. Ühispakkujatega lepingu sõlmimisest keeldumine ei sõltunud hankijast, st hankijast ei sõltunud pakkuja I likvideerimismenetluse alustamine. Kuna tegemist oli ühispakkumusega, oli hageja otsustada, kas ta jätkab muutunud asjaoludele vaatamata hankemenetlust kahe pakkumusse alles jäänud äriühinguga või keeldub hankelepingu sõlmimisest seetõttu, et ei ole enam sellist pakkujate koosseisu, kes oli kinnitanud hankelepingu täitmise tagamist üksnes solidaarselt. Kostja saanuks esitada nõude pakkuja I vastu, kui ta leidis, et ta saanuks ja tahtnuks hankemenetluses edasi osaleda, kuid pakkuja I on alusetult pakkumuse tagasivõtmise teadet esitades talle kahju tekitanud. Sisesuhte võimalik problemaatika ei saanud olla hagejale aluseks jätta hankeleping sõlmimata, küll aga ei olnud hankijal muud valikut, kui tunnistada

§ 53

alusel edukaks järgmine hanketingimustele vastav pakkumus, kui pakkujad võtsid pädeva esindaja vahendusel pakkumuse tagasi. Kahjunõude arvutuslikule osale vastu ei vaieldud. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on

§ 53lg 2, nõude ulatuse ja sisu aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 127.

Hagejal on kahju tekkinud, sest hageja pidi ühispakkumuse edukaks tunnistamise otsust muutma ja valima järgmise, s.o kallima pakkumuse. Olemas on ka põhjuslik seos kostja tegevuse ning tekkinud kahju vahel. Kui üks ühispakkumuses osalenud äriühingutest ei oleks kolm kuud pärast pakkumuse edukaks tunnistamist võtnud vastu otsust likvideerimismenetluse kohta, oleks pakkumuse alusel sõlmitud hankeleping ning hageja ei oleks pidanud tunnistama edukaks kallimat pakkumust. Realiseeritud garantiikirjast saadud kasu tagastamiseks tulnuks kostjal esitada hagi.

1. Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
3. detsembri
4. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Otsuse põhjenduste järgi kohaldas maakohus vääralt

§ 53lg 1 p 1 ja lg-t 2 ning rahuldas hageja nõude alusetult.

Seadusandja on pidanud eduka pakkumuse esitanud pakkuja pakkumuse tagasivõtmist hankelepingu sõlmimisest keeldumiseks ja seda hankijast olenematutel põhjustel. Maakohus tõlgendas vääralt 21. detsembri 2010. a kirja hankes osalemisest loobumisena ja pidas seda ekslikult pakkumuse tagasivõtmiseks

§ 53lg 1 p 1 tähenduses.

Õige on maakohtu seisukoht, et volikirja järgi oli ühispakkujate esindajaks pakkuja I, mitte selle seaduslik esindaja H. Muga füüsilise isikuna. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et pakkuja I likvideerija

1. detsembri
2. a kiri oli vastus hageja
3. detsembri
4. a kirjale, mis esitati ühispakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks ning milles paluti selgitusi, kas pakkuja I likvideerimise tõttu on kõik ühispakkujad endiselt pakkumusega seotud, st kas pakkumus on jõus ning kas pakkujate majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastab kvalifitseerimise tingimustele (arvestades riigihangete seaduses pakkujale kehtestatud nõudeid). Hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni tuleneb

§-dest 38–41. Pakkuja I likvideerija vastusest nähtub, et pakkujat I likvideeritakse ja ühe ühispakkuja likvideerimisega muutub pakkumus kehtetuks. Seetõttu ei saa ühispakkujad täita riigihankes võetud kohustusi. Kuigi nimetatud vastus hageja kirjale on pealkirjastatud pakkumusest loobumisena, ei saa seda käsitada pakkumuse tagasivõtmisega

§ 53lg 1 p 1 tähenduses.

Ühispakkujad esitasid ühispakkumuse

§ 12lg 4 tähenduses ning see tunnistati edukaks.

Koos pakkumusega esitasid ühispakkujad hagejale kinnituse, et nad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Sellest kinnitusest järeldub, et ühispakkujad tuginesid pakkumust esitades nende kõigi majandusliku ja finantsseisundi näitajatele ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele ning ühe pakkuja suhtes likvideerimismenetluse algatamise tõttu ei suuda nad riigihanke pakkumuses võetud kohustusi täita. Seetõttu saab pakkuja I likvideerija 21. detsembri 2010. a vastust hageja 17. detsembri 2010. a kirjale käsitada kinnitusena selle kohta, et nad ei vasta kvalifitseerimise tingimustele.

§ 38

lg 1 p 2 järgi ei sõlmi hankija hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel. Saanud selle kohta 21. detsembril 2010 kinnituse, oleks hageja pidanud pakkujad hankemenetlusest kõrvaldama. Hankemenetlus lõpeb

§ 29lg 3 p 1 järgi hankelepingu sõlmimisega.

Kuna pakkujatega ei olnud hankelepingut sõlmitud, on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hankemenetlus lõppes pakkumuse edukaks tunnistamisega ning pärast seda ei saanud hageja enam ühispakkujaid hankemenetlusest kõrvaldada.

§ 39

järgi on hankijal kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni ning seda kuni hankelepingu sõlmimiseni, mitte pakkumuse edukaks tunnistamiseni. Selliselt on ka hageja riigihanke seadust tõlgendanud, nõudes ühispakkujatelt

1. detsembri
2. a kirjaga kinnitust selle kohta, et nad vastavad kvalifitseerimise tingimustele. Kuna pakkujad ei keeldunud hankelepingut sõlmimast, vaid esines

§ 38

lg 1 p-s 2 sätestatud alus kõrvaldada ühispakkujad hankemenetlusest, ei saa asjas kohaldada

§ 53

. Kuna kahjuhüvitise nõude esitamise eeldused ei ole

§ 53lg 2 järgi täidetud, tuleb hagi jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väitel hindas ringkonnakohus tõendeid valikuliselt ega põhjendanud, miks tuleb tõendeid hinnata maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks tuleb pakkuja I likvideerija
2. detsembri
3. a kirja kui asjas keskset tähendust omavat tõendit hinnata teisiti, kui seda tegi maakohus. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta hageja kõigi maa- ja ringkonnakohtus esitatud väidete ja vastuväidete kohta, sh väite kohta, et keegi ei ole vaidlustanud hageja korraldust, millega kvalifitseeriti pakkujad, ega korraldust, millega tunnistati ühispakkujate pakkumuse tagasivõtmise tõttu edukaks pakkumuseks paremuselt teine pakkumus. Kuna hageja haldusaktid kehtivad, on need asjas kohaseks tõendiks. Ringkonnakohus tõlgendas vääralt

§ 53lg-t 1.

Selle sätte kohaldamisel ei ole tähtsust, mis põhjusel pakkuja pakkumusest loobub. Pakkuja on pakkumusega seotud ja peab arvestama sellega, et sõlmib hankelepingu. Kui pakkuja pakkumusest loobub, peab hankija saama õiglase hüvitise. Seadusest tulenevate pakkuja kõrvaldamise või pakkumuse tagasilükkamise aluste esinemine ei mõjuta pakkumisest loobumist ja loobumise korral saabuvad ka seaduses sätestatud tagajärjed.

§ 53

lg 1 peab hõlmama ka olukordi, kus pakkuja tekitab oma tegevuse või tegevusetusega olukorra, kus ta ei vasta kvalifitseerimistingimustele, ja tuleb kõrvaldada. Kuna pakkuja I alustas ise kolm kuud pärast pakkumuse esitamist enda likvideerimismenetlust, tekitas ta ise olukorra, kus ta ei vastanud enam kvalifitseerimistingimustele. Ringkonnakohus asus vääralt seisukohale, et

§ 38

järgi ei vasta ühispakkujad enam kvalifitseerimistingimustele, kui üks neist nendele ei vasta, ning et kõik pakkujad tuleb hankest kõrvaldada. Kuna ülejäänud ühispakkujad vastasid tingimustele, ei olnud alust neid hankest kõrvaldada. Kuna kostja ei vaidlustanud hageja korraldust nr 22-k, milles hageja märkis, et ühispakkujad loobusid pakkumusest ja hageja kavatseb nõuda kahju hüvitamist, on kostja käitumisega aktsepteerinud hageja õigust saada

§ 53alusel hüvitist.

Selline käitumine viitab sellele, et ka ühispakkujad ise pidasid seda loobumiseks. Ringkonnakohus eksis pakkuja I likvideerija kirja tõlgendades tahteavalduse tõlgendusreeglite vastu. Kuna hageja ei teadnud ega pidanudki teadma ühispakkujate tahet, tuleb seda kirja tõlgendada objektiivselt, s.o nii, nagu mõistlik isik oleks sellest aru saanud. Kiri ei jäta mingit kahtlust, et sellega loobusid ühispakkujad oma pakkumusest.

1. Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
3. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt

§ 53lg 2 järgi kahju hüvitamist.

Hageja tugineb seda nõudes asjaolule, et edukaks tunnistatud ühispakkujad, sh kostja, võtsid ühispakkumuse enne lepingu sõlmimist tagasi, st keeldusid hankelepingut sõlmimast. Kostja väitel ei ole pakkumust aga tagasi võetud ega lepingut sõlmimast keeldutud, kuid lepingu sõlmimine osutus võimatuks, kuna ühispakkujad tuli pakkuja I likvideerimise tõttu hankemenetlusest

§ 38lg 1 p 2 alusel kõrvaldada.

11. Kolleegiumi hinnangul tõlgendas ja kohaldas ringkonnakohus vääralt

§ 53

lg 1 p 1 ja lg-t 2 koosmõjus

§ 38lg 1 p-ga 2.

12. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast olenematutel põhjustel oma pakkumuse tagasi, tunnistab hankija, kui ta sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel,

§ 53

lg 1 järgi edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse või kui ta sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hindab ta kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsam. Esimesel juhul on hankijal

§ 53

lg 2 järgi õigus nõuda edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses. Eeltoodu kohaselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui selle pakkuja pakkumus oli tunnistatud edukaks, kuid pakkuja võttis pakkumuse hankijast olenematutel põhjustel tagasi (keeldus hankelepingut sõlmimast), mille tagajärjel tunnistas hankija edukaks hinna poolest järgmise pakkumuse ja sõlmis järgmise pakkujaga hankelepingu. 13. Teisalt peab hankija hankemenetluses arvestama ka asjaolu, et seaduses sätestatud juhtudel ei ole hankijal võimalik edukaks tunnistatud pakkumuse teinud isikuga hankelepingut sõlmida ning pakkuja tuleb menetlusest kõrvaldada.

§ 38

lg 1 p 2 järgi ei või hankija sõlmida hankelepingut mh isikuga, kes on likvideerimisel, ning hankija peab sellise isiku hankemenetlusest kõrvaldama. Kolleegiumi hinnangul tuleb viidatud sätet mõista selliselt, et likvideeritav isik kui pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada ka siis, kui isik ise võtab pakkumuse tagasi (keeldub hankelepingut sõlmimast likvideerimismenetluse tõttu). Kuna hankija ei saa sellise isikuga hankelepingut

§ 38

lg 1 p 2 järgi sõlmida, ei ole hankijal ka õigust nõuda selliselt pakkujalt kahju hüvitamist

§ 53lg 2 järgi.

See ei ole siiski välistatud pakkuja vabatahtliku likvideerimise alustamise korral, kui seda saab vastavalt asjaoludele tõlgendada pakkumisest loobumisena. 14. Olukorras, kus edukaks on tunnistatud mitme pakkuja ühispakkumus, ei tähenda kolleegiumi hinnangul ühe ühispakkuja likvideerimine iseenesest veel seda, et kõik ühispakkujad tuleb hankemenetlusest

§ 38lg 1 p 2 alusel kõrvaldada.

Sellises olukorras on alus kõrvaldada menetlusest eelkõige see ühispakkuja, keda likvideeritakse. Kui teised ühispakkujad ja nende pakkumus vastavad vaatamata ühe pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisele hanketeates ja dokumentides esitatud tingimustele ning järele jäänud pakkujad suudavad täita pakkumuses võetud kohustusi, ei ole alust neid hankemenetlusest kõrvaldada. Sellisel juhul vastavad edukaks tunnistatud pakkumuse teinud ühispakkujad hanketingimustele ning hankija saab sõlmida nendega hankelepingu. Kui ühispakkujad keelduvad hankelepingust sõlmimast üksnes põhjusel, et üks pakkujatest on likvideerimisel, saab nende pakkujate tahteavaldust pidada pakkumusest taganemiseks (hankelepingu sõlmimisest keeldumiseks), mis annab hankijale aluse nõuda pakkujatelt

§ 53lg 2 järgi kahju hüvitamist.

Ühispakkujad saavad keelduda lepingut sõlmimast kahju hüvitamise kohustuseta üksnes siis, kui ühe pakkuja kõrvaldamise tõttu ei vasta ka nemad kui pakkujad või ühispakkumus tervikuna enam hanke tingimustele.

1. Eeltoodut arvestades on õige ringkonnakohtu arusaam, et pakkuja I likvideerimise tõttu tuli ta hankemenetlusest kõrvaldada. Põhjendatud ei ole aga ringkonnakohtu järeldus, et ühispakkujate
2. detsembri
3. a kirjas edastatud kinnitus, et nad ei vasta pakkuja I likvideerimise tõttu enam hanke tingimustele, tähendab seda, et selle teate alusel pidanuks hankija kõik ühispakkujad hankemenetlusest kõrvaldama. Ringkonnakohus juhtis õigesti tähelepanu, et ühispakkujate
4. detsembri
5. a kiri oli vastus hageja
6. detsembri
7. a kirjale, mis esitati ühispakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks ning milles paluti selgitusi, kas vaatamata pakkuja I likvideerimisele on pakkujad endiselt pakkumusega seotud. Õige on ka ringkonnakohtu seisukoht, et hankijal oli kohustus kontrollida, et pakkujad ja nende pakkumus vastaks hanketingimustele. Ennatlik on aga ringkonnakohtu järeldus, et kuna pakkujad esitasid ühispakkumuse ja kinnituse, et vastutavad ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt, tuginesid nad pakkumust esitades kõigi ühispakkujate majandusliku ja finantsseisundi näitajatele ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele, mistõttu ei suuda nad pakkuja I likvideerimismenetluse tõttu riigihanke pakkumuses võetud kohustusi täita. Ühispakkujad ei ole
8. detsembri
9. a kirjas märkinud, et nad ei vasta pakkuja I likvideerimise tõttu enam hanketingimustele, sh ei ole pakkujad viidanud, et nende majanduslik ja finantsseisund ei vastaks hanketingimustele

§ 40

mõttes või et nende tehniline ja kutsealane pädevus ei vastaks pakkuja I kõrvaldamise korral hanketingimustele

§ 41mõttes.

Seda ei ole kostja ka kohtumenetluses väitnud. Kolleegiumi hinnangul ei anna üksnes asjaolu, et pakkujad esitasid ühispakkumuse ja kinnitasid, et vastutavad pakkumuses võetud kohustuste täitmise eest solidaarselt, alust järeldada, et ühe ühispakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise korral ei vasta ka teised ühispakkujad ja pakkumus enam hanketingimustele. Solidaarne vastutus tähendab VÕS § 65 lg 1 järgi, et iga pakkuja pidi ka eraldi olema valmis võetud kohustusi täitma.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul tuvastada, kas esines alus teiste ühispakkujate, sh kostja kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Kui selline alus esines, ei ole pakkujate
2. detsembri
3. a kirjas tehtud võimalikul pakkumusest loobumise avaldusel tähtsust, sest nendega ei oleks saanud hankija hankelepingut sõlmida. Sellisel juhul ei ole hankijal alust nõuda ühispakkumusest loobunud kostjalt ka kahju hüvitamist

§ 53lg 2 alusel.

Kui aga järelejäänud ühispakkujate, sh kostja hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei olnud alust, pidanuks edukaks tunnistatud ühispakkujad sõlmima hankijaga hankelepingu. Sellisel juhul saab lugeda, et ühispakkujad, sh kostja võtsid ühispakkumuse 21. detsembri 2010. a kirjas tehtud avaldusega tagasi, s.o keeldusid hankijaga hankelepingut sõlmimast, mistõttu on hankijal õigus nõuda kostjalt

§ 53lg 2 alusel kahju hüvitamist.

17. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Jaak Luik