← Eesti

3-1-1-12-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 3-1-1-12-13

  1. mai 2013 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Süüdimõistetu Olav Prätzi (Prätz) kandmata karistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu
  2. septembri
  3. a määrus kriminaalasjas nr 1-10-8687 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olav Prätzi kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase, Teised määruskaebemenetluse määruskaebus pooled Prokuratuur Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. mai 2013, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  6. septembri
  7. a määrus, millega jäeti Olav Prätzi kaitsja Feliks Luiksaare määruskaebus Tartu Maakohtu
  8. augusti
  9. a määruse peale läbi vaatamata ja saata määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks.
  10. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Maakohtu
  12. juuli
  13. a otsusega tunnistati Olav Prätz süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
  14. novembri
  15. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aastaks ning 2 kuuks. Vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ja §-le 69 asendati vangistus 840 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati alates kohtuotsuse jõustumisest 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati O. Prätzi järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
  16. mail 2012 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule erakorralise ettekande O. Prätzile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks põhjusel, et süüdimõistetu hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Erakorralise ettekande esitamise ajaks oli O. Prätz teinud 93 tundi üldkasulikku tööd.
  17. Tartu Maakohtu
  18. augusti
  19. a määrusega pöörati O. Prätzile Tartu Maakohtu
  20. juuli
  21. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Karistusest loeti kantuks 93 tundi üldkasulikku tööd (47 päeva vangistust) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ning 13 päeva vangistust. Maakohus leidis, et süüdimõistetu oli kohustatud üldkasuliku töö ära tegema hiljemalt
  22. juuliks
  23. O. Prätzi seletuse kohaselt ei võimalda tema tervislik seisund sellises mahus tööd teha, kuid kõnealuse väite kinnitamiseks ta tõendeid ei esitanud. Üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja pikendamiseks puudub alus ja mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. Ühtlasi märkis kohus, et kohtumäärus on edasikaevatav.
  24. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Prätzi kaitsja Feliks Luiksaar, taotledes määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist.
  25. Tartu Ringkonnakohtu
  26. septembri
  27. a määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata ja tagastati see kaebuse esitajale. Ringkonnakohus leidis, et
  28. septembrist 2011 jõustunud KrMS § 385 p 26 kohaselt ei saa määruskaebust esitada KrMS § 427 lg 2 ja § 428 alusel süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramise küsimuses tehtud määruse peale. Maakohus märkis ekslikult, et määrus, millega pöörati O. Prätzile mõistetud karistus täitmisele, on edasikaevatav. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  29. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Prätzi kaitsja vandeadvokaat Olev Kuklase, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramata jätmist, alternatiivselt aga kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Ühtlasi leitakse kaebuses, et vajaduse korral tuleb otsustada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamine. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised. 6.1 Ringkonnakohus märkis õigesti, et kohtuasjas nr 3-1-1-18-12 ei käsitlenud Riigikohtu üldkogu vangistuse täitmisele pööramist nende isikute suhtes, kellele mõistetud vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Tulenevalt tagajärjest ja põhimõtetest, millele üldkogu seonduvalt põhiõiguste ning nende kaitsega osutas, on KrMS § 428 alusel vangistuse täitmisele pööramine olemuselt sarnane KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse täitmisele pööramisega. Seetõttu peaks ka KrMS § 428 lg 1 kohaselt vangistuse täitmisele pööramise korral olema isikule PS § 24 lg-s 5 sätestatud õigus tagatud. Ringkonnakohus ei põhjendanud sisuliselt, miks on KrMS § 385 p-s 26 sätestatud piirang KrMS § 428 lg 1 osas põhiseadusega kooskõlas. Vangistuse täideviimine riivab isiku põhiõigusi, millised on nimetatud üldkogu otsuse punktides 37 ja 48 ning seda sõltumata asjaolust, kas vangistuse täitmisele pööramine leiab aset tingimisi mõistetud vangistuse või üldkasuliku tööga asendatud vangistuse osas. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks KrMS § 385 p-s 26 sätestatud aluseid hindama kaebeõiguse aspektist erinevalt. 6.2 Süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kes ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu suuteline üldkasulikku tööd tegema ja aru saama temale kohtuotsusega pandud kohustusest järgida kontrollnõudeid. Vangistuse täitmisele pööramine võib osutuda ebaproportsionaalseks meetmeks, mis võib seada ohtu O. Prätzi elu ja tervise. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  30. Riigikohtu üldkogu
  31. aprilli
  32. a otsusega tunnistati KrMS § 385 p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku KrMS § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse KarS § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Arvestades, et ringkonnakohus jättis praeguses asjas O. Prätzi kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, toimis kohus ebaõigesti. Kuna määruskaebus jäeti läbi vaatamata, puudub kriminaalkolleegiumil võimalus hinnangu andmiseks kaebaja nendele väidetele, mis puudutavad vangistuse täitmisele pööramise põhjendatust.
  33. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu
  34. aprilli
  35. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
  36. septembri
  37. a määruse, rahuldab määruskaebuse osaliselt ning saadab asja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.