Obsah (6)

§ 385§ 428§ 432§ 390§ 173§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend 3-1-1-39-13 23. mai 2013 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja H

§ 385p-st 26 vaidlustatav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R.T kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Teet Veer, kes taotleb maakohtu ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata jätmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks saatmist. Kokkuvõtlikult on määruskaebuse esitaja seisukohad järgmised. 5.1.

§ 385

p 26 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise

§ 428lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus Kar

S § 69 lg 6 alusel täitmisele. 5.2. Põhiseadusega on vastuolus ka

§ 432

lg 3 teine lause, mille kohaselt kutsutakse kaitsja

§-s 428 sätestatud juhul kohtusse üksnes süüdimõistetu taotlusel. Kuna karistuse täitmisele pööramine riivab vabaduspõhiõigust karistusjärgse kinnipidamisega samal määral, peaks kaitsja osavõtt olema ka

§-s 428 sätestatud juhul kohustuslik. 5.

1. Maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhistamata. Samuti on ekslik seisukoht, et R.T ei soovinud üldkasulikku tööd teha. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.T teinud pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasulikku tööd. Samuti pole süüdimõistetu kontrollnõudeid rikkunud. Enne erakorralise ettekande esitamist polnud R.T võimalik üldkasulikku tööd teha. Oma väidete kinnitamiseks esitab kaitsja Riigikohtule tõendid, milliste kohaselt on R.T teinud ajavahemikus alates
2. novembrist 2012 kuni
3. märtsini 2013 kokku 304 tundi üldkasulikku tööd.
4. Määruskaebusele esitas vastuse Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu, kelle seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 6.
5. Arvestades Riigikohtu üldkogu
6. juuli
7. a otsuses nr 3-1-1-18-12 ja
8. novembri
9. a otsuses nr 3-1-1-45-12 väljendatud seisukohti, on kaitsjal õigus selles, et

§ 385

p 26 võib olla põhiseadusega vastuolus ka osas, milles see välistab määruskaebuse esitamise

§ 428lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse üldkasuliku tööga asendatud vangistus Kar

S § 69 lg 6 alusel täitmisele. 6.2.

§ 432lg 3 teine lause on põhiseadusega kooskõlas.

Kuna süüdimõistetul on õigus taotleda karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel kohtuistungil kaitsja osalemist, on tema kaitseõigus piisavalt tagatud. Arvestades, et karistusjärgne kinnipidamine riivab vabaduspõhiõigust karistuse täitmisele pööramisest enam, on põhjendatud ka regulatsiooni erinevus, mille kohaselt on kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisest kohustuslik. 6.

1. Kuna R.T rikkus talle pandud kontrollkohustusi ja hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, pööras maakohus talle karistuseks mõistetud vangistuse põhjendatult täitmisele. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Riigikohtu üldkogu
3. aprilli
4. a otsusega asjas nr 3-1-1-5-13 tunnistati

§ 385

p 26 põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku

§ 428lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse Kar

S § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. Et ringkonnakohus jättis R.T määruskaebuse läbi vaatamata, toimis kohus ebaõigesti. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Arvestades, et käesoleva määruskaebemenetluse esemeks saab olla küsimus ringkonnakohtu otsustuse seaduslikkusest jätta läbi vaatamata maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus, jätab kolleegium kaitsja need väited, mis puudutavad maakohtu määruse sisulist õigsust ja

§ 432lg 3 teise lause põhiseaduspärasust, tähelepanuta.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja Riigikohtu üldkogu 30.

aprilli

1. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-5-13, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määruse ja saadab R.T määruskaebuse samale ringkonnakohtule sisuliseks arutamiseks. Kolleegium rahuldab kaitsja määruskaebuse.
4. R.T kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada R.T isale K. P.-le seoses R.T suhtes toimuva määruskaebemenetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 1200 eurot. Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt kulutas kaitsja kriminaalasja materjalidega ja Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning edasikaebevõimaluse välja selgitamiseks kolm tundi ning määruskaebuse koostamiseks seitse tundi. Kokku osutas kaitsja R.T-le õigusabiteenust kümne tunni vältel. Kolleegiumi arvates tuleb kaitsja taotlus rahuldada osaliselt.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtuotsus väärteoasjas nr 3-1-1-99-11, p 9). Kolleegium leiab, et R.T-le määruskaebemenetluses osutatud õigusabi tasumäär 120 €/h (sh käibemaks) on mõistlik. Põhjendamatult suur on aga õigusteenuse osutamise ajakuluna märgitud 10 tundi. Arvestades, et ringkonnakohus jättis maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse läbi vaatamata ja et seetõttu saab praeguse määruskaebemenetluse esemeks olla küsimus ringkonnakohtu nimetatud otsustuse seaduslikkusest, pole maakohtu määruse sisulist õigsust ega

§ 432

lg 3 teise lause põhiseaduspärasust puudutavad väited R.T kaitseõiguse teostamiseks Riigikohtus vajalikud ega nende esitamiseks kulunud aeg järelikult põhjendatud. Kuna ülekaaluka osa R.T huvides esitatud määruskaebusest moodustavad just need väited, loeb kolleegium määruskaebuse koostamiseks kulunud aja (7 tundi) põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Kriminaalasja materjalidega ja Riigikohtu praktikaga tutvumiseks ning edasikaebevõimaluse välja selgitamiseks kulutatud aeg (3 tundi) on tervikuna põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on R.T-le määruskaebemenetluses osutatud õigusabi mõistlik hind 5 h * 120 = 600 eurot. Kuna Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse, tuleb see menetluskulu

§ 187lg 1 alusel Eesti Vabariigilt K.

P. kasuks välja mõista. Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Hannes Kiris