← Eesti

3-1-1-51-13

Obsah (5)§ 363§ 306§ 126§ 339§ 361

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 363

lg 4 p-st 2 juhindudes ei käsitle Riigikohus üksikasjalikult kaitsja neid väited, mis puudutavad K.-R. Reva süüditunnistamist ja karistamist. 7. Samas nõustub kolleegium kassaatoriga selles, et kohtud on jätnud nõuetekohaselt põhistamata osade asitõendite kohta tehtud otsustuse. 8.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohtu otsustus asitõendina ära võetud eseme või muu kriminaalmenetluses ära võetud objekti edasise saatuse kohta peab põhinema konkreetsel seaduslikul alusel ja olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud. Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavaid meetmeid reguleerib eeskätt

§ 126, mille lõige 3 sätestab järgmist: "

(3)Menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks." Osutatud sätet kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend (

§ 126lg 5).

9.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt tuleb asitõend üldjuhul tagastada omanikule või seaduslikule valdajale. See tähendab muu hulgas seda, et kohus ei saa otsuse tegemisel määrata

§ 126

lg 2 p 4 alusel hävitamisele asitõendit, mis ei kuulu riigile ja mille omanik või seaduslik valdaja on teada. Vastupidise tõlgenduse korral riivataks ebaproportsionaalselt asitõendina ära võetud eseme omaniku omandipõhiõigust (põhiseaduse § 32). Kohtul puudub seaduslik alus anda riigile luba teisele isikule kuuluva vara hävitamiseks. Kohus saab kohtuotsuse tegemisel määrata asitõendi hävitamisele või ümbertöötamisele (

§ 126

lg 3 p 4) üksnes juhul, kui asitõendina ära võetud ese kuulub (hiljemalt otsuse täitmise ajaks) riigile või kui tegemist on peremehetu asjaga asjaõigusseaduse (AÕS) § 96 lg 3 mõttes (nt kui asja senine omanik on avaldanud tahet asja omandist loobuda).

  1. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et süüdistatava või kolmanda isiku omandis oleva asitõendi võib kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult konfiskeerib. Näiteks on KarS § 83 lg-te 1 või 3 alusel võimalik konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahend, KarS § 83 lg 4 alusel aga vahend, aine või ese, mille omamiseks vajalik luba isikul puudub. Konfiskeerimisotsustuse jõustumisel läheb konfiskeeritud vara omandiõigus KarS § 85 lg 1 alusel automaatselt riigile üle, välja arvatud juhul, kui konfiskeerimisotsustus on ekslikult tehtud isiku suhtes, kes ei ole asja omanik (vt Riigikohtu üldkogu
  2. aprilli
  3. a määrus asjas nr 3-1-2-3-12, p 53). Seega konfiskeerimisel läheb varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle muude eelduste olemasolul ka

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata.

11. Praeguses kriminaalasjas ei ole maakohus tuvastanud, kellele mapis Centrum olevad dokumendid kuuluvad, ega neid dokumente konfiskeerinud. Sellele vaatamata otsustas kohus kõnealused dokumendid hävitada. Seejuures ei ole kohus põhjendanud, miks tuleb K.-R. Revale tagastatava mapi Centrum vahel olevad dokumendid - erinevalt mapist endast ja teistest pakendites 14 ja 15 olevatest esemetest - kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Vastupidi, maakohtu otsuse põhiosas on mappi koos "selles sisalduvate esemetega" nimetatud nende asjade hulgas, mis tuleb K.-R. Revale

§ 126lg 2 p 2 alusel tagastada (toimiku IV kd, tl 39).

Kolleegium leiab, et nendel põhjustel on maakohus kõnealuseid dokumente hävitamisele määrates rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest kohtu selline otsustus on põhistamata (

§ 339

lg 1 p 7), samuti on kohtuotsuse resolutiiv- ja põhiosa omavahel vastuolus (

§ 339lg 1 p 8).

Ringkonnakohus maakohtu kõnealusele minetusele tähelepanu ei pööranud. 12. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes

§ 361

lg 1 p-st 6 ja lg-st 2, § 362 p-st 2 ning § 341 lgtest 2 ja 4, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu

  1. septembri
  2. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsused osas, millega otsustati kohtuotsuse jõustumisel hävitada mapi Centrum vahel olevad dokumendid, ning saadab kriminaalasja tühistatud osas uue kohtuotsuse tegemiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus. Muus osas jätab Riigikohus kohtuotsused muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.