) § 188 lg-st 2 ja § 189 lg-st 1 ei saa hageja nõuda kostjalt I lepingujärgsete osamaksete võlgnevust, samuti seadmete jääkmaksumuse hüvitamist. Kuna seadmed (v.a lintsaag ning hööveldusliin) on kostja I valduses, siis on hagejal võimalus nõuda
Hagejal on õigus nõuda kostjalt I intressivõlgnevust 6885 eurot 18 senti ja viivisevõlgnevust 4039 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I jättis ajavahemikul
§-st 155 ei tulene, et garantiinõude maksimumsuuruse kindlaksmääramine on garantii kehtivuse eelduseks. Sellisel juhul tuleb garantiisumma kindlaksmääramisel lähtuda heauskse käitumise kohustusest (
ÜS) § 138 lg-st 2 tulenevalt õiguse kuritarvitamise keelust. Viidatud sätetest tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt II rahasumma maksmist suuruses, milles tal kostja I vastu nõuet olla ei saa (tuvastatud asjaoludel ei ole hagejal kostja I vastu osamaksete tasumise nõuet ja seadmete jääkväärtuse hüvitamise nõuet). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 10 924 eurot 18 senti (s.o intressivõlgnevus 6885 eurot 18 senti ja viivisevõlgnevus 4039 eurot). 4. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja palus uue otsusega hagi rahuldada. Hageja märkis, et nõuab kahjuhüvitist lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest
lg 1 alusel (lepingust tulenevate osamaksete tasumata jätmise eest), samuti kahjuhüvitist selle eest, et ta kaotas lintsae ja hööveldusliini võõrandamise tõttu nende omandiõiguse. Maakohus leidis valesti, et hageja ei nõua vaidlusaluste seadmete jääkmaksumuse hüvitamist. Hageja ei nõudnud maakohtu menetluses hüvitist seni kostja I valduses olevate seadmete eest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Põhjendatud ei ole aga maakohtu seisukoht, et hageja ei saa kostjalt I nõuda enne lepingust taganemist kostja I maksmata jäänud lepingujärgseid osamakseid. Lepingut tuli täita kuni selle lõppemiseni hagejapoolse taganemisega.
lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Maakohus ei tuvastanud, et kostja I ei vastuta kohustuse rikkumise eest maksete tasumata jätmise osas. Samuti puuduvad muud seadusest tulenevad alused, mis võimaldaksid jätta lepingujärgsed maksed välja mõistmata. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista
lg 1 alusel 54 926 eurot 25 senti (s.o põhimaksed 44 002 eurot 7 senti + intress 6885 eurot 18 senti + viivis 4039 eurot). Kostja I ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid viivise määra vähendada. Muuta tuleb maakohtu põhjendusi, mis käsitlevad seadmete jääkmaksumuse hüvitamist. Maakohus leidis ekslikult, et hageja nõudis lintsae ja hööveldusliini ning ülejäänud kostja I valduses olevate seadmete jääkmaksumuse hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja 59 051 euro 3 sendi suurust kahjuhüvitist võõrandatud lintsae ja hööveldusliini eest. Eeltoodut kinnitas hageja apellatsioonkaebuses. Hageja heitis kostjale I ette sisuliselt seda, et viimane andis lintsae ja hööveldusliini kolmanda isiku valdusesse ja seeläbi sai võimalikuks, et Osaühing Garela Projekt võõrandas need seadmed edasi. Tagastamise ja üleandmise asemel väärtuse hüvitamise nõue saab olla põhjendatud
Need sätted aga asjas ei kohaldu, sest pooled ei vaidle selle üle, et kostja I lepingu eset ei võõrandanud. Üleantu ei ole ka hävinud, vaid see on võõrandatud kolmandale isikule. Ei esine ka muid aluseid hüvitamiskohustuse tekkimiseks. Seega jääb hageja nõue kostjate vastu solidaarselt 59 051 euro 3 senti suuruse kahju väljamõistmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega kostja II garantiikirjast tulenevate kohustuste tekkimise ja ulatusega. Kuivõrd hageja nõue kostja I vastu tuleb rahuldada suuremas ulatuses kui maakohtus, suureneb vastavalt ka kostja II garantiikohustus. Kuna ringkonnakohtu otsuse põhjendustel ei ole kostjal I kohustust hüvitada hagejale kahju 59 051 eurot 3 senti, ei ole alust täitmistagatist selles ulatuses realiseerida. Maakohus tugines õigesti
§-s 6 ja TsÜS § 138 lg-s 2 sätestatule. Ringkonnakohus jättis kostjate tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 alusel esitatud vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata, sest apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks ei olnud alust. Tulenevalt asjaoludest (sh sellest, et ringkonnakohtu konsultant lahendas hageja taotluse menetlustähtaja pikendamiseks vastuoluliselt) tuli lugeda riigilõiv tasutuks tähtaegselt. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise ajaks
Asjas tuli kohaldada
lg-t 2, sest vaidlusalune leping on krediidileping (kestvusleping), mille ennetähtaegsele lõpetamisele kohaldatakse lepingu ülesütlemise kohta käivaid sätteid. Ringkonnakohus leidis valesti, et asjas ei kohaldu
Asja hävimisega (viidatud sätte p 3) on võrdsustatav olukord, kui asi läheb ostja valdusest välja ning valduse taastamine ei ole enam võimalik, mh seetõttu, et asi on võõrandatud heausksele kolmandale isikule. Seejuures ei ole tähtsust asjaolul, kas müüjale kuulunud asja võõrandas ostja või kolmas isik, kelle kasutusse oli ostja vahepeal asja andnud. Garantii mitteaktsessoorset funktsiooni arvestades ei mõjuta vaidlus hageja ja kostja I sõlmitud lepingust tulenevate nõuete üle garantiinõuet, kui kõik eeldused garantiinõude rahuldamiseks on täidetud. Seega tuli garantiinõue kostja II vastu rahuldada sõltumata sellest, et hageja ja kostja I sõlmitud lepingust tulenev nõue rahuldati osaliselt. 7. Kostjad paluvad kassatsioonkaebustes tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles kostjatelt mõisteti täiendavalt välja 44 002 eurot 7 senti, ja saata asi selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti
lg 2 teist lauset, samuti
lg-t 1, kui rahuldas hageja nõude 44 002 euro 7 sendi suuruse lepingujärgse hinna osamaksete saamiseks. Kummastki õigusnormist ei tulene alust selle nõude rahuldamiseks. Maakohus asus
Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui ei vastanud kostjate väitele, et lepingu üldtingimuste p 7.1.4 kohaldamise eelduseks on kostja I tahtlik tegevus või tegevusetus. Kostja I tegevust/tegevusetust Osaühing Garela Projekt poolt vaidlusaluste seadmete valduse hõivamisel ei saa pidada tahtlikuks olukorras, kus Osaühing Garela Projekt oli esitanud kostjale
lg-ga 2; · kostjal I oli õigus müügilepingust taganeda hageja olulise lepingurikkumise tõttu: hageja ei olnud õigustatud lintsae ja hööveldusliini valdust kostjale I üle andma, sest nende omanik oli Osaühing Garela Projekt; lisaks ei saa hageja lintsae ja hööveldusliini omandiõigust kostjale I üle anda, sest Osaühing Garela Projekt on need võõrandanud; · kõik ülejäänud müügilepingu esemeks olevad seadmed on kostjal I alles ja nende eest on täies ulatuses tasutud. 11. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas hagejal oli õigus kostjaga I sõlmitud leping üles öelda või lepingust taganeda, ning kui oli, siis millised on lepingust taganemisega lepingupooltele kaasnevad õiguslikud tagajärjed. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas ja millises ulatuses tuleb rahuldada hageja nõue kostja II kui garantii andja vastu. Kolleegium juhib tähelepanu, et kostja II saab
lg 3 järgi esitada hageja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid (vt ka otsuse p 16). Kostjad ei ole kassatsioonkaebuses garantiist tulenevaid vastuväiteid esitanud. Seetõttu vastab kolleegium üksnes kassatsioonkaebuses toodud kostja I väidetele, et hageja ei saanud lepingu üldtingimuste p-le 7.1.4 tuginedes lepingust taganeda ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingujärgse hinna osamaksete tasumist. Kostja II nimetatud väited jätab kolleegium tähelepanuta.
lg-st 1 ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Kehtiva müügilepingu olemasolu ei välista seda, et hageja saab lepingueseme tagasi ja täidab kostja I vastu oma lepingujärgse kohustuse (annab üle vaidlusaluste lepinguesemete omandi). Ringkonnakohus leidis õigesti, et vaidluse lahendamisel on oluline see, et pooled pidid täitma lepingus kokkulepitud kohustusi.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Poolte sõlmitud lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused on sätestatud lepingu üldtingimuste p-s
, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine
juuni
lg 2), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist reguleerivad sätted (
jj).
lg 2 järgi, kui lepingupool võib seaduse või lepingu kohaselt lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
lg 2 sätestab juhud, mil tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse. Viidatud sätte kohaselt tuleb hüvitada üleantu väärtus juhul, kui lepingupool on üleantud eseme ära tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud (p 2), samuti juhul, kui üleantu on hävinud (p 3). Kolleegium on selgitanud, et taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 27; 1. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-129-07, p 17). Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled
lg 1 teise lause järgi täitma ühel ajal, kusjuures vastavalt kohaldatakse
§-s 111 sätestatut. Selliselt tagatakse, et pool, kellelt taganemise tõttu lepingu alusel üleantu tagastamist nõutakse, ei satuks saadu väljaandmisega ebasoodsasse olukorda seeläbi, et tema enda vastunõude täitmine ei oleks tagatud (vt Riigikohtu
lg 1) või tagastamise võimatuse korral hüvitama üleantu väärtuse (
lg 2) ning hageja nõudel hüvitama hagejale sellest saadud kasutuseelise väärtuse (
Samas peab hageja kostjale I tagastama viimase makstud lepingujärgsed osamaksed koos sellelt arvestatava intressiga (
Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et lepingust taganemisel on hagejal õigus nõuda kostjalt I ka lepingueseme maksmata jäänud hinna osamaksete tasumist. Eeltoodu ei ole kooskõlas kõnealustes sätetes reguleeritud tagasitäitmise põhimõttega.
lg 2 teisest lausest tulenevalt ei kaota aga hageja õigust intressile ja viivisele, mille nõudeõigus tekkis enne lepingust taganemist. Samuti tugines ringkonnakohus siinkohal ebaõigesti
lg-le 1, jättes tähelepanuta, et hageja ei saanud nõuda tasumata osamakseid debitoorse võlgnevusena (st nõuda kohustuse täitmist) ja samal ajal sama summat talle tekitatud kahjuna. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga
Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd vaidlusaluse lepingueseme võõrandas Osaühing Garela Projekt, mitte kostja I, siis viidatud sätte p-d 2 ja 3 asjas ei kohaldu. Kolleegiumi arvates on kõnealuse sätte eesmärgiks kehtestada alternatiiv juhuks, kui asja ei ole võimalik tagastada. Sellisel juhul tuleb hüvitada üleantu väärtus. Kuna taganemisel on vaid võlaõiguslik toime, ei saa taganemisel nõuda asja välja kolmandalt isikult, kes on selle kehtivalt omandanud. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus asja tagastamine on võimatu. Siinkohal ei ole tähtsust sellel, millised on asja võõrandamise asjaolud. Eeltoodul võib olla tähtsus
kohaldamisel, mis piirab heauskse võlgniku kaitsmise eesmärgil tema vastutust, kui ta pole ise tagastamise võimatust põhjustanud. 16. Vastuseks hageja kassatsioonkaebuse väitele
Viidatud sätte lg 2 järgi ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja vastu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Sama sätte lg 3 kohaselt võib garantii andja esitada võlausaldaja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garandil on üldjuhul õigus esitada võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide) või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi
jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära (vt 5. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 tehtud otsuse p 13). Samuti on kolleegium asunud seisukohale, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet (vt TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ja
Seejuures peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta (vt Riigikohtu
Viidatud sätte järgi tekib solidaarkohustus juhul, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
lg 1 järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Praeguses asjas saavad kostjad vastutada solidaarselt juhul, kui ka kostja I osas tehakse otsus, millega talt mõistetakse tulenevalt müügilepingust välja sama rahasumma. Kolleegium ei nõustu eeltoodut arvestades ringkonnakohtu lõppjäreldusega, mille kohaselt tuleb kostjalt II hageja kasuks välja mõista 54 926 eurot 25 senti, s.o summa, milles rahuldati hagi kostja I vastu. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas hageja nõue kostja II vastu on garantiist tulenevalt põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.