RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-48-08 Määruse kuupäev Tartu, 28. mai 2008. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi P.R hagi Pulp

) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

§ 24

lg 3 järgi võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. 5. Harju Maakohus keeldus 10. oktoobri 2007. a määrusega hageja täiendavaid nõudeid (tasunõue õhtusel ja öisel ajal töötamise eest ning viivise nõue) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hageja täiendavad nõuded tuleb praeguse tsiviilasja raames läbi vaadata. Asja materjalide kohaselt esitas hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja 14. juunil 2006. a kohtule esitatud hagiavalduses nõude puhkepäeval töötatud aja eest põhipalga maksmiseks TLS § 49 p 2, PalS § 2 lg-te 1 ja 2 alusel ning puhkepäevadel töötatud aja eest 50%-lise lisatasu maksmiseks TLS § 49 p 2 ning PalS § 2 lg-te 1 ja 4 ning § 15 lg 2 alusel. 5. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustes esitas hageja lisaks veel järgmised nõuded: õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-

1. ni)töötamise eest 10%-lise lisatasu maksmise nõue TLS § 49 p 2 ja PalS § 2 lg-te 1 ja 4 ning § 17 alusel; öisel ajal (kella 22-st kuni 6-
2. ni)töötamise eest 20%-lise lisatasu maksmise nõue TLS § 49 p 2 ja PalS § 2 lg-te 1 ja 4 ning § 17 alusel; riigipühal töötamise eest 100%lise lisatasu maksmise nõue TLS § 49 p 2 ning PalS § 2 lg-te 1 ja 4 ning § 16 lg 1 alusel; palga maksmisega viivitamise eest viivise nõue PalS § 35 alusel. Eelnevast järeldub, et hageja esitas 3. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustes kohtule rohkem nõudeid kui töövaidluskomisjonile. Esitatud nõuete õiguslik ja faktiline alus on erinev võrreldes nõuetega, mis sisaldusid töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ning 14. juuni 2006. a hagiavalduses. 3. jaanuari 2007. a ja 7. märtsi 2007. a avaldustes kohtule esitatud nõudeid hageja töövaidluskomisjonile ei esitanud.

§ 24

lg-test 1 ja 3 tuleneb üheselt, et kohus vaatab hagimenetluse korras läbi üksnes need nõuded, mida on juba läbi vaadanud töövaidluskomisjon ja mille kohta on töövaidluskomisjon teinud otsuse. Olenemata sellest, et vaidlusalused nõuded on palganõuded PalS § 2 tähenduses ja TLS § 49 p 2 alusel esitatud palganõude raames võib esitada ka seaduses ettenähtud juhtudel makstavate lisatasude nõudeid, ei saa neid läbi vaadata praeguses kohtuvaidluses, sest hageja väidetavat töötamist õhtusel ja öisel ajal ning riigipühadel, samuti viivisenõuet töövaidluskomisjon läbi ei vaadanud ega selle kohta otsust ei teinud.

§ 24

järgi ei saa kohus menetleda palganõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud. Hageja ei suurendanud

1. jaanuari
2. a ja
3. märtsi
4. a avaldustega mitte oma esialgset nõuet, vaid esitas kostja vastu uued nõuded. Nõude suurendamisega on tegemist üksnes juhul, kui suurendatakse nõutava rahasumma suurust, hagi alus ja ese jäävad aga samaks. Kui lisaks nõutava rahasumma suurusele muudetakse ka hagi alust ja eset, on tegemist juba uute nõuete esitamisega, mida kohus sama töövaidluse raames läbi vaadata ei saa.

§ 24

lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maa- või linnakohtusse. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. Praegusel juhul on

1. jaanuari
2. a ja
3. märtsi
4. a avaldustes esitatud nõuete õiguslik ning faktiline alus erinev võrreldes nõuetega, mis sisaldusid töövaidluskomisjonile esitatud avalduses ja
5. juuni
6. a hagiavalduses. Kohus ei saa praeguses asjas, mille algatas tööandja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise tõttu, vaadata läbi töötaja täiendavaid nõudeid.
7. Hageja esitas
8. oktoobril
9. a määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

§ 24

lg 3 väära tõlgendamise tõttu tühistada ja saata asja samale maakohule hageja avalduste menetlusse võtmiseks.

1. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. jaanuari
4. a määrusega maakohtu määruse muutmata, kordamata maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib

§ 4

lg 2 järgi töövaidlust algatav isik pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Praegusel juhul pöördus töötaja vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni, kus tema avaldus rahuldati. Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamist reguleerib

§ 24

, mille teise lõike kohaselt võib tööandja juhul, kui töövaidluskomisjon töötaja avalduse rahuldab, esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Seda kostja ka tegi. Seega oli praeguses asjas töövaidlust lahendavaks esmaseks organiks töövaidluskomisjon ning sel juhul on kohtul kontrollifunktsioon. Töövaidluse uuel läbivaatamisel tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamisel arvestada individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenevaid menetluslikke erisusi.

§ 24

lg 3 teise lause kohaselt võib hagis esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Töötajal on siiski õigus esitada kohtule iseseisev hagi muude nõuetega tööandja vastu. Sel juhul on töövaidlust lahendavaks esmaseks organiks kohus. Isikul on õigus valida, kumma töövaidlust lahendava organi poole ta pöördub. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule esitatud avalduste menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendasid alama astme kohtud vääralt

§ 24ja jätsid ebaõigesti hageja avaldused menetlusse võtmata. Samuti rikkusid kohtud Ts

MS §-s 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks asja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja esitas kostja vastu palganõude, mida ta menetluse käigus suurendas ja laiendas. TsMS § 376 lg 5 järgi ei ole see hagi muutmine. Kuna hageja hagi ei muutnud, on tegemist sama nõudega, mille vaatas läbi töövaidluskomisjon, ja puudub alus jätta hageja avaldused TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kohtud ei põhjendanud, miks ei saa hageja töövaidluskomisjonis läbivaadatud nõuet TsMS § 376 lg 5 kohaselt suurendada või laiendada. Hageja nõudeks oli palganõue TLS § 49 p 2 alusel. Kuna palk koosneb PalS § 2 järgi nii põhipalgast kui ka lisatasudest, võib hageja esitada TLS § 49 p 2 alusel lisatasude nõuded. Kohtud tõlgendasid

§ 24liialt kitsendavalt.

Lisaks ei saa praeguses asjas kohaldada

§ 24

lg-t 3, sest see kohaldub üksnes juhtudele, kui kohtusse pöördub töövaidluskomisjoni pöördunud isik. Hageja ei ole muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja parandas ja täiendas faktilisi väiteid töötatud puhkepäevade kuupäevade osas, mis ei muutnud hagi aluseks olevat asjaolu, et hageja töötas puhkepäevadel. Lisaks laiendas hageja palganõuet ja nõudis lisatasu riiklikel pühadel, õhtusel ja öisel ajal töötatud aja eest. Hagejal oli õigus nõuet TsMS § 376 lg 5 alusel suurendada ja laiendada. 10. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi. Hageja esitas uued nõuded, mida kohus sama töövaidluse raames

§ 24lg 3 järgi läbi vaadata ei saa. Seega keeldusid alama astme kohtud põhjendatult Ts

MS § 371 lg 1 p 1 alusel nende nõuete menetlusse võtmisest. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

1. Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 372 järgi.
2. Hageja pöördus
3. veebruaril
4. a töövaidluskomisjoni ja palus kostjalt puhkepäevadel töötamise eest välja mõista töötasu 25 574 krooni. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude. Kostja ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja taotles asja menetlemist kohtus. Hageja suurendas
5. jaanuaril ja
6. märtsil
7. a esitatud avaldustes töövaidluskomisjonile esitatud töötasunõuet 56 308 krooni 53 sendini ja palus välja mõista ka töötasu maksmisega viivitamise eest viivise 21 960 krooni 33 senti. Hageja arvates suurendas ja laiendas ta haginõuet, mis TsMS § 376 lg 5 järgi ei ole hagi muutmine ning on seetõttu

§ 24lg 3 teise lause järgi lubatav.

Kolleegium sellega ei nõustu. 13. Töövaidlust algatav isik võib

§ 4

lg 2 järgi pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled

§ 24

lg 1 järgi pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kui töövaidluskomisjoni otsusega ei ole rahul töövaidluse töövaidluskomisjonis algatanud isik, võib ta

§ 24

lg 3 teise lause järgi esitada hagis üksnes samad nõuded, mis ta esitas töövaidluskomisjonile. Kui kohtusse pöördub isik, kelle vastu töövaidluskomisjonis töövaidlus algatati, loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus

§ 24

lg 5 järgi hagiavalduseks ja vajadusel annab kohus pooltele tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks või täiendavate tõendite esitamiseks. Kolleegium jääb

1. veebruari
2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 väljendatud seisukoha juurde, et kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka

§ 24lg-s 5 reguleeritud juhtumil.

Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning seda ka juhul, kui kohus kohustab tulenevalt

§ 24lg-st 5 hagejat oma avaldust parandama.

1. Ülaltoodust tuleneb eelkõige see, et kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Riigikohus selgitas
2. oktoobri
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-01, et kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega.
4. veebruari
5. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 juhtis kolleegium tähelepanu asjaolule, et

§ 24

lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse nt rahalise nõudega ja pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Samas leidis kolleegium, et nimetatud sätted ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (nt võib suurendada viivisenõuet). Viimati nimetatud lahendis ei pidanud kolleegium siiski silmas, et hageja võib kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada oma nõuet, mida TsMS § 376 lg 1 järgi on hagejal õigus teha kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. TsMS § 376 lg 5 järgi ei loeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; samuti esialgselt nõutud eseme asemel hilisema asjaolude muutuse tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on kolleegiumi arvates selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Siiski võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni TsMS § 376 lg 7 järgi muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet, samuti nõuda esialgses nõudes nimetatud eseme asemel eset asendavat hüvitist rahas ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. Arvestades ülaltoodut ja

§ 24

lg-tes 3 ja 5 sätestatud piirangute mõtet, ei saa hageja kolleegiumi arvates oma nõuet kohtus suurendada ega laiendada sel määral, nagu hageja seda tegi. Hageja nõudis töövaidluskomisjonis puhkepäevadel töötatud aja eest töötasu 25 574 krooni. Kohtus hagiavaldust täpsustades soovis hageja saada kostjalt täiendavalt puhkepäevadel, riigipühadel, õhtusel ja öisel ajal töötamise eest tasu 56 308 krooni 53 senti ning tasu maksmisega viivitamise eest viivist 21 960 krooni 33 senti. Hageja töötasu nõude eelnimetatud muudatused, on käsitatavad hagi aluse ja eseme muutmisena TsMS § 376 lg 1 mõttes ja viivisenõue uue nõudena. Selliste nõuete esitamine ei ole

§ 24

lg 3 teise lause järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kohtus enam lubatav. Seetõttu on õige alama astme kohtute seisukoht, et

§ 24järgi ei ole hagejal võimalik kohtus hagi soovitud viisil muuta.

15. Õige ei ole siiski alama astme kohtute seisukoht, et kohus ei saa üldse menetleda neid hageja nõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et

§ 4

lg 2 järgi võib töövaidlust algatav isik pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse, st isikul on õigus valida, kumma töövaidlust lahendava organi poole ta pöördub. Asudes seisukohale, et hageja saab esitada kohtule iseseisva hagi tööandja vastu, jättis kohus tähelepanuta, et hageja on need nõuded kohtule juba

1. jaanuari ja
2. märtsi
3. a avaldustes esitanud. Kõik hageja esitatud uued asjaolud ja nõuded on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena. Kuna hageja esitas maakohtule töösuhtest tulenevad nõuded, ei saanud maakohus keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel nende menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 4lg 1 järgi lahendavad individuaalseid töövaidlusi töövaidluskomisjon ja kohus.

Seega oli maakohus pädev hagiavaldust lahendama ega saanud hagiavalduse menetlemisest keelduda.

1. Kuna
2. jaanuari ja
3. märtsi
4. a avaldusi saab pidada iseseisvaks hagiavalduseks, tuleb hageja neid nõudeid ka menetleda. Kui hagiavaldus on esitatud puudusega, mis takistab hagiavalduse menetlusse võtmist, tuleb TsMS § 372 lg 2 järgi jätta hagiavaldus käiguta ja anda hagejale võimalus mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kolleegium juhib siiski tähelepanu asjaolule, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus TsMS § 374 järgi liita need hagid ühte menetlusse mh juhul, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Hagide liitmise teel on võimalik tagada TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesanne - lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
5. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastab kolleegium TsMS § 149 lg 4 alusel määruskaebuselt tasutud kautsjoni. Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik