Obsah (5)

§ 25§ 24§ 23§ 8§ 4

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-127-07 Määruse kuupäev Tartu, 11. jaanuar 2008. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu Kohtuas

) § 24 lg-st 1 lähtudes töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kohtusse pöörduda ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kostja esindaja väitis oma avalduses, et ta sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte

1. aprillil
2. a. Kuid töövaidluskomisjoni toimikust nähtub, et kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse allkirja vastu kätte juba
3. aprillil
4. a. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

§ 25

lg 1 järgi jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtule.

§ 25

lg 2 kohaselt on jõustunud töövaidluskomisjoni otsus pooltele täitmiseks kohustuslik. Kuna kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte

1. aprillil
2. a, lõppes kohtusse avalduse esitamise tähtaeg
3. mail
4. a. Siis on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud, sest nimetatud tähtaja jooksul ei esitatud maakohtule avaldust hagi menetlusse võtmiseks.
5. Kostja esitas Tartu Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega ennistada avalduse esitamise tähtaeg. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6. Tartu Ringkonnakohus jättis
7. augusti
8. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei korranud tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus märkis, et ükski määruskaebuse põhjendus ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte
9. aprillil
10. a ning esitades hagi sama töövaidluse lahendamiseks kohtusse alles
11. mail
12. a, ei järginud

§ 24

lg-s 1 sätestatud ühekuulist tähtaega.

§ 24

lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

§ 23

lg 2 kohaselt antakse otsuse teatavakstegemise päeval pooltele otsuse ärakiri või saadetakse see pooltele samal päeval posti teel. Kuna

ei sätesta reegleid selle kohta, millal saab lugeda töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja juriidilisest isikust vaidlevale poolele kättetoimetatuks, tuleb selles osas analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et kostja asukoht ja aadress äriregistri andmete järgi on Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 50. Selle aadressi oli kostja näidanud oma postiaadressina ka töövaidluskomisjonile esitatud dokumentides. Järelikult oli kostja määratlenud asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis eelnimetatud asukoha kohana, kus asuvad TsMS § 323 lg-te 1 ja 2 mõttes tema äriruumid ning kust ta saab kätte talle posti teel saadetavad menetlusdokumendid. Kostja nimele eespool mainitud aadressil posti teel saadetud menetlusdokumendi - töövaidluskomisjoni otsuse koopia - võttis vastu No Rest International AS-i töötaja A-L. Volbrit. Asja materjalidest nähtuvalt asuvad selle aktsiaseltsi äriruumid kostja äriruumidega samal aadressil. Kuigi samas äriruumis töötav AL. Volbrit ei ole kostja töötaja, saab teda vaatamata sellele käsitada kostjale adresseeritud dokumendi vastuvõtmisel TsMS § 323 lg 1 tähenduses muu töötajana, kes püsivalt viibib juriidilise isiku äriruumis või osutab talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid. Asjaolude põhjal saab eeldada, et kostja oli korraldanud oma posti vastuvõtu tema töötajate äraoleku juhuks selliselt, et selle võtavad vastu samades äriruumides asuva No Rest International AS-i töötajad. Veendumust nimetatud eelduse kehtivuses tugevdab asjaolu, et kõnesoleval aadressil asuvate äriühingute juhatuse liikmed on omavahel seotud (No Rest International AS-i juhatuse liige Malcolm Whitehall osaleb koos kostja juhatuse liikme Paal Juul Aschjemiga samal aadressil asuvate AS Brilliance ning OÜ Helic Holding juhtimises). Kõnesolevate äriühingute seotust kinnitab samuti määruskaebusele lisatud No Rest International AS-i juhatuse esimehe E. Tammenurme seletuskiri, milles on muu hulgas märgitud järgmist "...pr Volbrit ei ole teinud midagi firma huvidega vastuolus olevat, aitas üksnes firma koostööpartneril infot paremini kätte saada." Õiguslikku tähendust ei oma E. Tammenurme poolt samas seletuskirjas märgitu, et AL. Volbrit ei omanud kostja nimele saadetud tähitud kirja vastuvõtmiseks vastavat volitust või korraldust. TsMS § 323 lõigetes 1 ja 2 toodu ei eeldagi, et samas äriruumis viibivale muule töötajale saadetise üleandmisel peab viimasel olema eraldi antud vastuvõtmisvolitus. Põhjendatud ei ole ka kostja alternatiivne taotlus möödalastud tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 näeb ette võimaluse ennistada üksnes seaduses sätestatud menetlustähtaega.

§ 24

lõikes 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu ja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega saata asi Tartu Maakohtu menetlusse. Määruskaebuse kohaselt ei saa praegusel juhul menetlusdokumendi vastu võtnud isikut lugeda TsMS § 323 lg 1 mõttes õigustatud isikuks, kuna ta ei ole kostja töötaja ega muu sellesarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid osutav isik. Dokumendi vastu võtnud isik töötas teise äriühingu raamatupidajana. Menetlusdokumendid, mille kättetoimetamise kuupäevast on seadusandja seadnud sõltuvusse dokumendi saajale pöördumatute tagajärgede tekkimise (nt lahendi jõustumise), tuleb kätte toimetada isiklikult või juriidilise isiku volitatud esindajale (analoogia Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 esitatud seisukohaga TsMS § 415 lg 1 p 1 kohta). Vastasel juhul oleks dokumendi saajale seatud ebamõistlikud kohustused vastutada kolmandate isikute tegevuse eest, s.o tagada, et juriidilise isiku kolimise järel ei võtaks tema registrisse kantud tegevuskoha aadressil dokumente vastu keegi muu kui selleks spetsiaalselt juriidilise isiku volitatud isik. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kostja oli ringkonnakohtu arvates korraldanud oma posti vastuvõtu tema töötajate äraoleku juhuks selliselt, et selle võtavad vastu samades äriruumides asuva No Rest International AS-i töötajad. Põhjendamatu on ka ringkonnakohtu järeldus, et eelduse kehtivust tugevdab samades äriruumides asuvate äriühingute juhatuse liikmete omavaheline seotus.
4. Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. TsMS § 692 lg 5 esimese lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus ja asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata samale maakohtule hagide menetlusse võtmise otsustamiseks.
6. Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et

§ 24

lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg on hagi aegumise tähtaeg (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsust tsiviilasjas nr 3-21-19-02 (RT III 2002, 17, 196)). Alates
3. jaanuarist
4. a sätestab

§ 24

lg 4 esimene lause, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kuigi sellise taotluse esitamise korral loetakse

§ 24

lg 4 teise lause järgi hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud isikut, on taotluse enda esitamine

§ 24

lg 1 järgi (sõltumata sellest, kas selle esitab töövaidluskomisjoni pöördunud isik või töövaidluse teine pool) aegumise mõttes võrdsustatud hagiga. Seega nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et

§ 24

lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtusse pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei kehti

§ 8, mis võimaldas taotleda aegumise kohaldamata jätmist.

Praegusel juhul tegi töövaidluskomisjon otsuse pärast

1. jaanuari
2. a.
3. Kohtud kohaldasid ebaõigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143, mille kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kuna sellise taotluse saab pool esitada alles pärast hagi menetlusse võtmist, siis ei saa võtta enne hagi menetlusse võtmist seisukohta küsimuses, kas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud

§ 25lg 1 esimese lause järgi.

Viimati nimetatud sätte kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtule. Seega keeldusid kohtud ebaõigesti hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, tuginedes

§ 24

lg-s 1 sätestatud tähtaja rikkumisele ja töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisele. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 669 lg 2 mõttes ja see rikkumine annab Riigikohtule õiguse poolte taotlustest olenemata tühistada TsMS § 692 lg 5 esimese lause alusel nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse. 10. Kui maakohus asja uuesti läbi vaadates võtab hagi menetlusse, siis juhul, kui hageja taotleb aegumise kohaldamist kostja taotluse suhtes, peab maakohus võtma selle kohta seisukoha. Taotluse rahuldamine toob kaasa töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise

§ 25lg 1 esimese lause järgi ja hagimenetluse lõpetamise Ts

MS § 371 lg 1 p-ga 4 sõnastuse poolest sarnase sätte - TsMS § 428 lg 1 p 2 - alusel.

1. Kohtud on jätnud tähelepanuta selle, et lisaks taotlusele menetleda K.R töövaidluskomisjoni esitatud avaldust hagiavaldusena esitas kostja ka ise hagiavalduse, milles taotleb hagejalt töölt omavolilise lahkumise tõttu hüvitist hageja ühe kuu keskmise palga (13 199 krooni) ulatuses. Maakohus luges oma määruse põhjendavas osas osaühingu DUVELIN INVEST üksnes kostjaks ning ringkonnakohus ei ole seda seisukohta muutnud. Seega ei ole kohtud teinud otsustust osaühingu DUVELIN INVEST hagi K.Rlt 13 199 krooni saamiseks menetlusse võtmise osas. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma seisukoha, kas ta võtab selle hagi menetlusse.
2. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele saab analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid.

§ 4

lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga

-st tulenevate erisustega. Viimati nimetatud sättest tuleneb, et seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Kuivõrd töövaidluskomisjon ei ole kohtuorgan ja tema otsus ei ole kohtuotsus, siis ei saa töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamise suhtes kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS). Töövaidluskomisjoni otsust saab muuhulgas kätte toimetada HMS § 26 lg 3 järgi, mille kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Ringkonnakohus ongi praeguses asjas tuvastanud (küll ebaõiget normi kohaldades), et kostja korraldas saadetiste vastuvõtmise registrijärgsel aadressil sel viisil, et saadetised võttis vastu No Rest International AS-i töötaja. Selle asjaolu tuvastamisel ei ole rikutud HMS § 26 lg-t 3. 13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et olulisemad menetlusdokumendid tuleb menetlusosalisele kätte toimetada isiklikult allkirja vastu. Menetlusdokumentide kättetoimetamine isiklikult allkirja vastu on oluline tagaseljaotsuse kohta esitatud kaja ja hageja kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu hagi läbivaatamata jätmise määruse kohta esitatud menetluse taastamise avalduse rahuldamise seisukohalt TsMS § 415 lg 1 p 1 ja TsMS § 412 lg 4 järgi. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu