RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-86-12 4. juuni 2013 Eesistu

§ 18

lg 1 kohaselt peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Vastustaja on kaebaja taotluse põhjendamatult üle andnud ega soovi seda läbi vaadata. Taotlus on tsiviilasja lahendava kohtuniku käes ning ei saa eeldada, et sellele vastavad kaks asutust. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse taas käiguta. Kohus selgitas kaebajale veel kord, et haldus​kohtule ei saa esitada kaebust kiirendada

1. mai
2. a taotluse läbivaatamist. Sellised kaebused ei kuulu halduskohtu pädevusse. Isegi kui kaebaja
3. mai
4. a taotluse näol on tegemist kahju​nõudega kinnistusosakonnale, ei saa ikkagi esitada haldus​kohtule taotlust, et kohus kohustaks kinnistus​osakonda kahjunõuet läbi vaatama. Kui kaebaja leiab, et taotluse näol oli tegemist kahju​nõudega kinnistusosakonnale ning see on jäetud täht​aegselt (RVS § 18 lg-s 1 toodud tähtajal) läbi vaatamata, siis tuleb esitada kahjunõue otse halduskohtule (RVS § 18 lg 2). Kaebaja teatas
5. augustil 2012, et ta vaidlustab kinnistus​osakonna tegevuse – taotluse läbi​vaatamisest keeldumise, ta soovib, et kinnistusosakond talle vastaks, ning palub kohtul kohustada vastustajat kaebajale vastama.
6. Tallinna Halduskohtu
7. septembri
8. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebaja
9. mai
10. a taotlus on sisuliselt kahjunõue, mille rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ei ole seisukohta võetud. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et kui tema kahjunõue on jäetud tähtaegselt (

§ 18

lg-s 1 toodud tähtajal) läbi vaatamata, siis tuleb tal esitada kohtule kahjunõue (

§ 18lg 2).

Halduskohtule ei saa esitada kaebust, et kohus kohustaks kinnistus​osakonda kahjunõuet läbi vaatama. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, määratud tähtaja jooksul ei ole puudusi kõrvaldatud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kuna kaebaja ei ole määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule menetletavat nõuet (kahjunõue) ega tasunud selle eest nõutavas määras riigilõivu ning kaebaja taotlust kohus menetleda ei saa, tuleb kaebus tagastada läbivaatamatult.

1. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse rahulda​mata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuses palus kaebaja halduskohtu
2. septembri
3. a määrus tühistada. Kaebaja selgitas, et
4. juunil 2012 sai ta teada, et tema
5. mai
6. a avaldus saadeti tsiviilkohtule, ehkki see oli adresseeritud konkreetselt kinnistusosakonnale.
7. juunil
8. a sai kaebaja L. Boiko esindaja vastuse menetlus​kulude vastuväitele tsiviilasjas nr 2-08-
9. Sellest dokumendist järeldub, et kaebaja taotlus on tõepoolest tsiviilkohtus ning ta ei saa sellele kunagi kinnistusosakonnalt vastust. Kaebajal on õigus saada vastus taotlusele, mille ta esitas
10. mail 2012 Harju Maakohtu kinnistus​osakonnale. Haldus​kohtu
11. septembri
12. a määrus on põhjendamatu. Kaebus vastab nõuetele. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist. HKMS § 38 lg 1 p 7 kohaselt tuleb kaebusesse märkida kaebuse faktiline põhjendus. HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta. HKMS § 80 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus eesti keeles. Kohus rikkus menetlusnorme. Kohus kohaldas ebaõigesti ka materiaal​õiguse norme.
13. Tallinna Ringkonnakohus jättis
14. oktoobri
15. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, kuid muutis Tallinna Halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonna​kohtu määruse punktides 11 ja 12 toodud põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 punkti 2, kuid lõpp​järeldusena on kohus kaebuse siiski õigesti tagastanud. Käesolevas asjas on halduskohus kaebajale selgitanud, et tema eesmärgi saavutamiseks sobivaks ja vajalikuks nõudeks on kahju hüvitamise nõue. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtule esitatud kaebuse täpsustuste ja ka määrus​kaebuse põhjal üheselt selge, et kohtu selgitustele vaatamata ei soovi kaebaja käesolevas asjas esitada halduskohtule kahju hüvitamise kaebust, vaid soovib nimelt Harju Maakohtu kinnistus​osakonna kohustamist tema kahju hüvitamise taotlust läbi vaatama.

§-dest 17 ja 18 tuleneb erisusena, et kahju hüvitamise taotluste puhul isikul kohtus kaitstavat tegevuseks kohustamise nõuet ei ole.

§ 17

lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldus​organile või kaebuse halduskohtule.

§ 18

lg 1 näeb tõepoolest ette haldusorgani kohustuse lahendada taotlus kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates, kuid sellest sättest ei tulene isiku õigust nõuda kahekuulise tähtaja möödumise korral kohtu kaudu taotluse lahendamist, sest sama paragrahvi lg 2 näeb ette kannatanu õiguse esitada taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral 30 päeva jooksul kohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus kaebaja kohtu ettepanekule vaatamata ei muuda kaebust ja ei esita oma eesmärgi saavutamiseks sobivat ja vajalikku nõuet, ei ole õige tagastada kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest tegemist ei ole kaebuse puudusega. Kohane alus kaebuse tagastamiseks on käesoleval juhul HKMS § 121 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustamisnõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Kaebaja taotleb määruskaebuses Riigikohtule ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja läbi​vaatamiseks saatmist esimese astme kohtule. Kaebaja leiab, et on oma avaldust täpsustanud, ning leiab, et tal on õigus saada vastust kinnistusosakonnale esitatud taotlusele. Kaebaja selgitab, et vaidlustab kohtu kinnistus​osakonna toimingu, millega saadeti tema taotlus tsiviilkohtusse. Kaebaja leiab, et ring​konna​kohtu poolt kaebuse tagastamise motiivide muutmine on vastuolus menetlus​seadustiku sätetega ning teise astme kohus ei saa esimese astme kohtu motiive muuta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kolleegium analüüsib kõigepealt

§ 18

lg 2 alusel halduskohtule kohustamis​nõude esitamise võimalikkust (I), selgitab haldusorgani kohustusi kaebaja esitatud taotlusega sarnaste taotluste menetlemisel (II) ning annab hinnangu halduskohtu ning ringkonnakohtu poolt kohaldatud kaebuse tagastamise aluse korrektsusele (III). I 10. Kaebaja on esitanud halduskohtule nõude toimingu tegemiseks HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel – kohustada Harju Maakohtu kinnistusosakonda vastama tema kahju hüvitamise taotlusele. HKMS § 37 lg 2 p 2 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamis​kaebus) ning HKMS § 37 lg 2 p 4 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist (hüvitamiskaebus). HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama.

§ 17

lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

§ 18

lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtud on kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas õigesti leidnud, et kohustamisnõude esitamine ei ole lubatud.

§ 18lg 2 kohaselt esitatakse kohtule hüvitamis-, mitte kohustamis​kaebus.

1. Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsenda​mine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (vt Riigi​kohtu halduskolleegiumi
2. septembri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kolleegium on
4. oktoobri
5. a määruse asjas nr 3-3-1-41-08 p-s 8 leidnud, et eri​regulatsioonina tuleneb

§ 18

lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Seetõttu peab isik, kui ta läbib

§ 17

lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel haldus​kohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Viidatud lahendist tuleneb seegi, et kohane on just kahju hüvitamise nõude esitamine.

§ 17lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtajad sellisel juhul enam ei kohaldu.

II

1. Kaebaja esitas
2. mail 2012 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale taotluse varalise ja mitte​- varalise kahju hüvitamiseks.
3. juunil 2012 sai kaebaja oma täiendavale pöördumisele vastuse, et Harju Maakohtu kinnistusosakond on nimetatud avalduse lisanud tsiviil​asja nr 2-10-56868 (Ljubov Boiko hagi Artur Boiko, AS Starman ja Eesti Vabariigi vastu kinnistu lahusvaraks tunnistamiseks, sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, keelumärke kustutamiseks ja ebaõige omaniku​kande kustutamiseks) raames toimuva menetluskulude kindlaks​määramise menetluse materjalide juurde.

§ 17

lg 1 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule.

§ 17

lg 1 teine lause sätestab, et taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvita​miseks esitatakse sama lõike teise lause kohaselt Justiitsministeeriumile. Kohtute seaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt on kinnistusosakond maakohtu struktuuriüksus. Kinnistus​osakonna poolt tekitatud kahju on käsitatav kohtu poolt tekitatud kahjuna. Seega oleks kaebaja pidanud esitama kahju hüvitamise taotluse kinnistus​osa​konna asemel Justiitsministeeriumile. Kaebajal puudus õigus nõuda kahju hüvitamist kinnistusosakonnalt, kellel ei ole vastava taotluse lahendamise pädevust. 13. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4 esimene lause sätestab, et kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale. Taotluse edastamise või pädevuse selgitamise kohustus laieneb ka kohtule, sh kinnistusosakonnale, kui talle esitatakse ekslikult taotlus haldusmenetluse algatamiseks, nt kahju hüvitamiseks kohtueelses menetluses. Eel​toodud põhimõtetega oleks kooskõlas, kui Harju Maa​kohtu kinnistusosakond oleks teavitanud kaebajat, et

§ 17lg 1 kohaselt tuleks taotlusega pöörduda Justiitsministeeriumi poole.

Samuti oleks kinnistusosakond võinud ise edastada taotluse Justiitsministeeriumile (seal​juures taotlejat edastamisest teavitades). Juhul, kui esitatud taotlus on pädeva haldusorgani määratlemiseks ebaselge, on alati võimalik paluda taotlejal oma pöördumist täiendavalt selgitada. III

1. Kolleegium peab vajalikuks selgitada kaebuse tagastamise aluse valikut olukorras, kus kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud oma õiguste kaitseks sobivat nõuet. HKMS § 121 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel põhjendusega, et kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse puudusi – ei ole kohtu selgitusest hoolimata esitanud määratud tähtaja jooksul sobivat nõuet (kahjunõuet) ega tasunud sellele nõudele vastavas suuruses riigilõivu – ning kaebaja nõuet ei saa menetleda. Ringkonnakohus on leidnud, et olukorras, kus kaebaja hoolimata kohtu ettepanekust ei muuda kaebust ega esita oma eesmärgi saavutamiseks sobivat ja vajalikku nõuet, ei ole õige tagastada kaebust HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, sest tegemist ei ole kaebuse puudusega. Formaalselt vastab kaebus HKMS § 37 lg 2 p 2 nõuetele ning selle sisu ei pea vastama hüvitamiskaebuse sisunõuetele, ja tasutud ei pea olema ka riigilõiv hüvitamiskaebuse esitamisel ette nähtud suuruses. Kohane alus kaebuse tagastamiseks oli ringkonnakohtu arvates HKMS § 121 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kaebuse muutmata jätmine kohtu poolt soovitatud viisil ehk sobiva nõude esitamata jätmine ei saa iseenesest olla käsitatav kaebuse puudusena HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kui kaebus samal ajal vastab formaalselt HKMS § 37-39 nõuetele. Kuid ka ringkonnakohus on kolleegiumi arvates eksinud kaebuse tagastamise aluse määratlemisel. Ringkonnakohus on leidnud, et aluseks kaebuse tagastamisel on HKMS § 121 lg 2 p
3. Ringkonna​kohus ei ole välistanud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust. Ringkonnakohus on leidnud, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel kohustamisnõude esitamine ja menetlemine on iseenesest võimalik, kuid selline kaebus jääks rahuldamata. Selline hinnang viitab, et kohtud oleksid pidanud kohaldama HKMS § 121 lg 2 p-s 2 sätestatut, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (vt Riigikohtu haldus​kolleegiumi
4. märtsi
5. a määrus asjas nr 3-3-1-11-13, p 17). Kui pädev haldusorgan on kahju hüvitamisest keeldunud või jätnud selle alusetult läbi vaatamata või kui hüvitis on isiku arvates liiga väike, tuleb HKMS § 37 lg-t 2 kohaldada koostoimes olukorda reguleeriva eriregulatsiooniga. Sellises situatsioonis ei vasta kohustamiskaebus HKMS § 37 lg-le 2 koostoimes

§ 18lg-ga 2.

Neil juhtudel on võimalik vaid hüvitamiskaebus. Muud kaebused või nõuded tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. 16. Käesoleval juhul

§ 18lg 2 ei rakendu.

Seetõttu tulnuks käesolev kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest sellise kaebuse abil ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Soovitud eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, sest vastavalt

§ 17

lg 1 teisele lausele esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile. Harju Maakohtu kinnistusosakonda ei saa

§ 18lg 1 alusel kohustada kaebaja taotlust kahekuulise tähtaja jooksul lahendama.

1. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Ringkonna​kohtu
2. oktoobri
3. a ja Tallinna Halduskohtu
4. septembri
5. a määruste põhjendusi haldus​asjas nr 3-12-1256 tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele, jättes määruste resolutsioonid muutmata. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann