Obsah (6)

§ 31§ 158§ 171§ 173§ 175§ 176

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-60-13 Määruse kuupäev Tartu, 5. juuni 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks Kohtuasi Marko Le

) § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus sellisel juhul jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohus kuulutas 22. juuli 2011. a määrusega

§ 31lg 1 alusel välja võlgniku pankroti, sest võlgniku maksejõuetus on tõendatud.

1. Maakohus lõpetas
2. novembri
3. a määrusega

§ 158lg 4 alusel võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Samas algatas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jättis usaldusisiku kohustused võlgniku kanda. Maakohus määras kindlaks võlgniku kohustused ja märkis, et viie aasta möödumisel määruse jõustumisest otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamise. Maakohtu määruse põhjendustel ei ole alust kahelda, et võlgnikul ei ole vara nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotivara ei ole võimalik moodustada vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise teel. Ka ei ole alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik mõisteti süüdi

1. mai
2. a Tallinna Linnkohtu otsusega kriminaalkoodeksi § 1481 lg 2 järgi ja karistati vangistusega, mille kandmisest ta vabastati karistusseadustiku § 73 lg 1 alusel tingimisi kolmeaastase katseajaga. Viimane algas kohtuotsuse kuulutamise päevast ja lõppes
3. mail
4. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 6 kohaselt kustutatakse andmed karistusregistrist, kui katseaja lõpust on möödunud kolm aastat, ja sama seaduse § 5 lg 1 järgi loetakse isik kuriteo eest karistatuks kuni andmete registrist kustutamiseni. Seega ei ole võlgnik enam kriminaalkorras karistatud isik ja

§ 171

lg 2 p 1 ei ole enam aluseks keelduda kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

1. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada määruse osas, milles algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. jaanuari
4. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendustel kasutas maakohus

§ 171lg 2 p-s 1 sätestatud kaalutlusõigust ja kohaldas viidatud õigusnormi õigesti.

Kohus juhindub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel

§ 171

lg-st 1.

§ 173

sätestab kohustused, mida võlgnikul tuleb võlgadest vabastamise menetluse ajal täita.

§ 175

lg 1 näeb ette, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. See on piisavalt pikk tähtaeg, mille jooksul peab võlgnik oma käitumisega tõendama, et võlgadest vabastamine on tema puhul põhjendatud ja võimalik. See, et võlgnikku on varem maksualases kuriteos karistatud, ei saa olla takistuseks võlgadest vabastamise menetluse algatamisele, kui karistus on kustunud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Määruskaebuses palub võlausaldaja tühistada nii ringkonna- kui ka maakohtu määruse osas, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohtud kohaldasid valesti võlgadest vabastamise menetlust sätestavaid õigusnorme ja jätsid arvestamata, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on siiani riigile hüvitamata. Kohtutel tuli kohaldada

§ 171

lg 2 p 1 koosmõjus

§ 176lg-ga 2.

Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest moodustab 99,58% maksuhalduri nõue. Seega tuleneb kohtute seisukohast, et juhul, kui võlgnik täidab menetluse kestel kohtumääruses märgitud võlgniku kohustused, vabaneb ta kohustusest vaatamata sellele, et tegemist on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Samuti ei ole heade kommetega kooskõlas olukord, kus maksualase kuriteo eest karistatud võlgnik vabaneb sarnaselt heauskse võlgnikuga viie aasta möödumisel oma kohustustest

§ 175lg 1 järgi.

1. Vastuses võlausaldaja määruskaebusele vaidleb võlgnik kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 ning § 695 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jäeti usaldusisiku kohustused võlgniku kanda ja määrati kohustustest vabastamise menetluses kindlaks võlgniku kohustused. Asi tuleb saata selles osas TsMS § 701 lg 3 kohaselt maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäävad alama astme kohtute määrused muutmata.
3. Maakohus lõpetas

§ 158

lg 4 järgi võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, märkides määruse resolutsiooni sellekohased otsustused. Sama määrusega algatas maakohus

§ 171

lg 1 järgi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättes usaldusisiku kohustused võlgniku kanda ja määrates algatatud menetluses kindlaks võlgniku kohustused. Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud TsMS § 456 lg 4 ja § 463 lg 2 järgi osas, milles võlgniku pankrotimenetlus lõpetati. Kassatsiooniastmes vaieldakse võlgniku kohustustest vabastamise avalduse lahendamise üle. TsMS § 688 lg 1 ja § 695 järgi kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. 9.

§ 171

lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Tuvastatud asjaoludel on võlgnik süüdi mõistetud maksualases kuriteos. Kohtud asusid seisukohale, et kuigi võlgnik on süüdi mõistetud kuriteos, ei takista see kohustustest vabastamise menetluse algatamist, sest andmed võlgniku karistatuse kohta on karistusregistrist kustutatud. Eeltoodust tuleneb, et kohtute seisukoha järgi viidatud asjaoludel kõnealune säte ei kohaldu. 10. Kolleegium leiab, et kohtud hindasid võlgniku kohustustest vabastamise avalduse lahendamisel valesti

§ 171lg 2 p 1 kohaldamise eeldusi.

Riigikohus on selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud

§ 171lg 2 p-des 1–5.

Kolleegiumi arvates kohaldub

§ 171lg 2 p 1 juhul, kui võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos.

Viidatud sätte kohaldamine ei sõltu isiku karistatusest, nagu kohtud ekslikult leidsid karistusregistri seaduse sätetele tuginedes. KarRS § 1 järgi on karistusregister andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta, ning sama seaduse § 3 järgi on selle registri pidamise eesmärgiks eelkõige usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta. Karistusregistrisse kantud karistusandmete kustutamise ja arhiivi ülekandmise tähtajad sätestab KarRS §

1. KarRS § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni (v.a KarRS § 5 lg-s 2 toodud erandid). Seega lähtutakse kõnealusesse registrisse kantud kehtivatest karistusandmetest ning erandina ka selles seaduses loetletud juhtudel registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetest vaid isiku karistatuse, samuti kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Isiku karistatus ei ole aga PanksS § 171 lg 2 p 1 järgi selle sätte kohaldamise eelduseks. Viidatud sätte järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi.
2. Kuivõrd asjas on tuvastatud

§ 171

lg 2 p 1 kohaldamise eeldused (vt otsuse p 10), tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kaaluda, kas esiletoodud asjaoludel tuleb võlgniku taotlus algatada kohustustest vabastamise menetlus rahuldada või rahuldamata jätta. Võlausaldaja on väitnud, et kohtul tuli võlgniku avalduse lahendamisel arvestada sellega, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on siiani riigile hüvitamata. Samuti sellega, et võlgnik taotleb kohustustest vabastamist olukorras, kus pankrotimenetluses on tunnustatud peamiselt nõuet, mis võlausaldaja hinnangul on käsitatav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena. 12. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. 13. Võlausaldaja on TsMS § 145 järgi kautsjoni tasumisest vabastatud. Jaak Luik, Peeter Jerofejev, Henn Jõks