Obsah (8)

§ 101§ 142§ 167§ 159§ 334§ 42§ 44§ 195

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-53-13 Määruse kuupäev Tartu, 5. juuni 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Swed

) § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Kuna kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega, on hagejal õigus nõuda viivist.

§ 142

lgst 1 ja § 145 lg-test 1 ja 2 tuleneb käendaja vastutus kohustuse täitmise eest.

1. Kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada. Kostja leidis, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused ei olnud täidetud. Hagiavalduses toodud asjaolud ei ole õiged ning on õiguslikult põhjendamata. Kostja ei ole sõlminud üürileandjaga käenduslepingut. See on võltsitud. Üürileandja nõue ei ole hagejale üle läinud, kuna ei ole kehtivat käsutustehingut ning kostjale ei ole sellest teatatud.
2. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
3. Pärnu Maakohus jättis
4. oktoobri
5. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 viimase lause kohaselt loetakse juhul, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja jättis hagile vastamata. Seega pidi kostja arvestama, et kohus loeb hageja väited kostja poolt omaksvõetuks ning need ei vaja seetõttu tõendamist. Kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemisel vaatlema ega hindama tõendeid, vaid võib tagaseljaotsusega rahuldada hagi ulatuses, milles hageja nõue oli kostjale teatavaks tehtud. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuna leidis, et hagiavalduses esitatud asjaoludel oli hagi õiguslikult veenev. Tagaseljaotsuses on kohus märkinud lühikokkuvõtte hagi veenvuse kontrollist, st seda, et on nimetanud hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväited, samuti viidanud hagi rahuldamise aluseks olevatele õigusnormidele. Kostja tugines kajas järgmistele argumentidele: hagiavalduse rahuldamisel ei saa õiguslikult põhjendatud asjaoluks olla hageja esitatud kostja võltsitud allkirjaga käendusleping, mida kostja ei ole sõlminud; hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevast üürilepingust tuleneva nõudeõiguse loovutamist hagejale, mistõttu ei saa hageja olla isikuks, kellel on nõue kostja vastu; nõude hagejale loovutamise teadet ei ole kostjale edastatud. Käenduslepingu kehtetuse tuvastamine eeldab käenduslepingu kui tõendi hindamist, mida kohus ei saa tagaseljaotsust tehes ega ka kaja lahendades teha. Kuna hagiavaldusest nähtus üürilepingust tuleneva nõudeõiguse loovutamine hagejale, oli hagejale üle läinud ka üürilepingu tagamiseks kostjaga sõlmitud käenduslepingust tulenev nõudeõigus, sest

§ 167

kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. Seega oli hageja hagiavalduses märgitud asjaoludel õigustatud esitama nõuet kostja vastu. Hagiavalduses märgitu kohaselt pidi kostja olema teadlik nõude üleandmisest hagejale, kuna hageja saatis kostjale

1. märtsil 2009 teatise, milles teatas käenduslepingust tulenevast kohustusest ja võimalikust leppetrahvist lepingu ülesütlemisel. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et üürilepingust ja selle tagamiseks hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenev nõudeõigus ei ole hagejale üle läinud, kuna loovutamist pole toimunud (loovutamislepingut ei ole sõlmitud) või et loovutamisleping on kehtetu. Eeltoodu alusel oli hagi rahuldamine õiguslikult põhjendatud ja tagaseljaotsus nõuetekohaselt õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuses märgitud asjaoludel.
2. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada. Kostja leidis, et haginõue ei olnud õiguslikult põhjendatud. Hagis ei olnud välja toodud, et üürilepingu ülesütlemise teade oleks üürnikule edastatud, mistõttu ei saa lugeda ka üürilepingut üles öelduks. Üürilepingu järgi ei saa üürnikult nõuda valduse taastamise ning auto parkimise ja pesu kulu. Hagis ei ole märgitud, et hageja oleks esitanud üürnikule leppetrahvinõude. Seega on ta selle

§ 159lg 2 järgi kaotanud.

Leppetrahvi kokkulepe on ka tüüptingimusena tühine.

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. novembri
4. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on tagaseljaotsust nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuses toodud uusi põhjendusi menetluse taastamiseks ei saa määruskaebuse lahendamisel arvestada. Kostja ei ole neid vastuväiteid kajas esitanud, mistõttu ei saa nendega arvestamata jätmist maakohtule ette heita. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kaja rahuldada ja menetlus taastada. Kostja leiab, et ringkonnakohus jättis ekslikult määruskaebuses esitatud uued väited kontrollimata. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuses esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samuti peab kohus kaja lahendamisel omal algatusel hagi õiguslikku põhjendatust kontrollima. Haginõue ei olnud õiguslikult põhjendatud. Hagis ei olnud välja toodud, et üürilepingu ülesütlemise teade oleks üürnikule edastatud, mistõttu ei saa lugeda ka üürilepingut üles öelduks. Ainuüksi hagis sisalduvat väljendit, et hageja luges üürilepingu ennetähtaegselt üles öelduks, ei saa pidada piisavaks. Üürilepingu ülesütlemiseks on vajalik tahteavaldus, mis tuleb selle saajale kätte toimetada. Üürilepingu järgi ei saa üürnikult nõuda valduse taastamise ning auto parkimise ja pesu kulu. Kohtud jätsid tähelepanuta

§ 334lg 1.

Hagis ei ole märgitud, et hageja oleks esitanud üürnikule leppetrahvinõude. Seega on ta selle

§ 159lg 2 järgi kaotanud.

Leppetrahvi kokkulepe on tüüptingimusena

§ 42

lg 3 p 5 kohaselt ebamõistlikult kahjustav ning tühine.

§ 44

kohaselt tuleb sellise tüüptingimuse tühisust eeldada ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul. Leppetrahv 10 617 eurot 51 senti on ilmselgelt ebamõistlikult suur ning kahjustab üürniku huve.

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tuleb tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Kaja tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.
3. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on ekslikult piirdunud määruskaebuse lahendamisel üksnes nende kostja väidete kontrollimisega, mille kostja kajas esitas. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause), samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-187-12, p 13). Seega oleks ringkonnakohus pidanud praeguses asjas kontrollima omal algatusel hagi veenvust tervikuna. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus rikkus kostja määruskaebuses esitatud vastuväiteid arvestamata jättes ka TsMS § 662 lg-t 3, mille kohaselt võib määruskaebuses esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kuna hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid, on kolleegiumil võimalik ringkonnakohtu menetlusnormide rikkumine kõrvaldada (vt ka Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12).
8. Kolleegium leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, mistõttu ei võinud TsMS § 407 lg 1 järgi asjas hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2 teise lause ja § 415 lg 1 p 3 alusel kaja rahuldada ja menetlus taastada.
9. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et ta oli üürilepingu üles öelnud. Hagis sisalduvat lauset „Kuna Üürnik ei tasunud kohaselt Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi, luges hageja lepingu ennetähtaegselt üles öelduks 20.05.2009" ei saa pidada selleks piisavaks.

§ 195

lg 1 kohaselt saab lepingu üles öelda ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Lepingut ei ole võimalik lihtsalt lugeda üles öelduks. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, et ta oleks lepingu üles öelnud või kostjale ülesütlemisavalduse esitanud. Kuna hageja esitatud asjaolude järgi ei olnud üürileping erakorraliselt üles öeldud, ei ole õiguslikult põhjendatud ka hageja nõuded, mis tulenevad lepingu erakorralisest ülesütlemisest, st leppetrahvi, vara valduse taastamiseks tehtud kulu hüvitamise ja auto parkimise ning pesu kulu hüvitamise nõue. Kolleegium märgib, et kostja väide, et leppetrahvinõue lõppes

§ 159lg 2 järgi, ei ole iseenesest kaja rahuldamise aluseks.

Oma olemuselt on tegemist kostja vastuväitega hagile, mida tagaseljaotsuse tegemisel ei arvestata. Seega ei ole leppetrahvinõude tagaseljaotsusega rahuldamise eelduseks, et hagist nähtuks, kas ja millal on teisele poolele leppetrahvi nõudmisest teatatud. Üksnes juhul, kui hagiavalduses on välja toodud asjaolud, millest nähtub, et leppetrahvi nõudmisest ei ole mõistliku aja jooksul teatatud, peab kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel arvestama. Kuivõrd praeguses asjas oli üürnikuks äriühing ning

§ 44

kohaselt üksnes eeldatakse

§ 42

lg-s 3 nimetatud tüüptingimuste ebamõistlikkust lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, st tüüptingimuste kasutajal on võimalus see eeldus ümber lükata, siis kehtib eespool

§ 159lg 2 kohta öeldu ka tüüptingimuste kehtivuse kohta.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka ülejäänud hagis esitatud nõuded. Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud. Praeguses asjas on hageja välja toonud küll lepingust tuleneva üürniku kohustuse tasuda üüri ja kindlustusmakseid, kuid hagis esitatud väited üürniku võla suuruse kohta on vastuolulised. Hagi kohaselt on üürnik jätnud tasumata seitse makset, millest igaühe suurus on 15 850 krooni 64 senti (1013 eurot 4 senti). Koguvõlg on selle järgi 7 * 1013 eurot 4 senti = 7091 eurot 28 senti. Seejuures ei ole täpsustatud, millest arvetes nõutud summad koosnesid. Samas on hageja välja toonud, et üürniku koguvõlg on 6681 eurot 35 senti (osamakse 4017 eurot 48 senti, intress 565 eurot 64 senti ja kindlustusmaksed 2098 eurot 23 senti). Lisaks eeltoodud vastuolule võla suuruse osas ei nähtu hagist ka seda, millisel alusel ning millise ajavahemiku eest nõuab hageja intressi. Üldjuhul ei ole üürilepingu järgi üürnikul üürileandjale intressi maksmise kohustust. Samuti ei nähtu hagist, mida kujutab endast hagis nimetatud osamakse. Hageja on välja toonud, et üürnik oli kohustatud tasuma üüri, kuid ei ole selge, kas osamakse puhul on tegemist üüriga.
2. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtus, sh arvestades TsMS § 169 lg-s 2 sätestatut.
3. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu