detsembri
2. Mõista Viivika Kuusk
3.
lg 1 alusel arvata Viivika Kuusele
lg 1 järgi mõistetud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg neli kuud ja kaksteist päeva vangistust. Lõplikuks karistuseks lugeda viis kuud ja kaheksateist päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga kolm aastat.
märtsist 2008 kuni
aasta kevadest hilissügiseni nõudsid nad G. K.-lt vägivalda kasutades ning vägivalla, tapmise ja vara hävitamisega ähvardades kokku 630 000 krooni üleandmist; samuti selles, et R. P. pani juunis 2009 koos teise isikuga G. K. suhtes toime
Veel kahtlustati R. P.-d
K.d korduvalt tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ning
Kasutades politseiandmebaasi andmeid, edastas V. Kuusk R. P.-le teavet selle kriminaalasjaga seotud juhtumite, isikute ja kriminaalasjas teostatud toimingute kohta. R. P. edastas selle teabe omakorda U. M.-ile. Kahtlustatavale R. P.-le kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete edastamisega võimaldas V. Kuusk R. P.-l saadud teavet arvestades kujundada oma edasist käitumist kriminaalmenetluses ja kaitsepositsiooni. Sellega raskendas V. Kuusk oluliselt R. P. ja U. M.-i süü ning muude tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse raames. 2. V. Kuusele esitati süüdistus
märtsist 2008 kuni
Kuusele süüdistus selles, et tema, olles eraelus R. P.-ga tihedates ja lähedastes suhetes ning olles aidanud
Samuti tunnistati V. Kuusk süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuse aeg, mistõttu ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 1 kuu ja 18 päeva vangistust.
Kuusk ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Samuti tunnistati V. Kuusk süüdi
Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 4.1 Tunnistades V. Kuuse süüdi
P.-le korduvalt kohtueelse menetluse andmeid, millega raskendas oluliselt tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse raames, eeskätt G. K. suhtes toimepandud kuritegude osas. G. K. ei julgenud enne 2010. a oktoobrit politsei poole pöörduda, kuna kartis R. P.-d ja U. M.-i ning teadis, et R. P.-l on V. Kuuse näol politseis suur mõjuvõim. Lisaks kasutas V. Kuusk talle politsei andmebaasidest teatavaks saanud teavet R. P. ja U. M.-i teavitamiseks ning helistas R. P.-le selleks, et U. M.-i ja R. P. ütlusi nende kriminaalasjas kooskõlastada. Sellega on täidetud
V. Kuusk politseiametnikuna teadis kindlalt, et tal puudub õigus avaldada tööalaselt talle teatavaks saavaid kriminaalmenetluse andmeid, kuid sellele vaatamata tegi ta seda. Süüdistatav tegutses sooviga aidata tuttavatest kahtlustatavaid. Seega pani V. Kuusk talle etteheidetava kuriteo toime otsese tahtlusega. 4.2 Tunnistades V. Kuuse süüdi
Kuusk oli isikuandmete töötleja IKS §-de 5 ja 7 mõttes ning tal lasus vastavalt IKS §-le 26 kohustus hoida talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid saladuses.
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. V. Kuusk, omades politseiametnikuna juurdepääsu teenistusülesannete täitmiseks kasutatavatele andmebaasidele ning olles teadlik, et tal puudub õigus edastada kõrvalistele isikutele talle kriminaalasja uurimisel teatavaks saanud infot, kasutas ära oma ametipositsiooni ja edastas teadlikult G. K. eraelu ja äritegevust puudutavat infot kõrvalistele isikutele, s.o tuttavale R. P.-le ja U. M.-ile, s.t pani kuriteo toime otsese tahtlusega. 4.4 Süüdistus
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt vabastati V. Kuusk talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi
Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata, põhjendades seda järgmiselt. 5.1 Maakohus on
järgi esitatud süüdistust kinnitavad tõendid välja toonud ja seostanud neid isikule etteheidetavate tegudega. Kriminaalasjas on tuvastatud, et V. Kuusk edastas korduvalt R. P.-le kohtueelse menetluse andmeid, millega raskendas oluliselt tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse raames. V. Kuusk teadis, et tal puudub õigus avaldada talle tööalaselt teatavaks saanud kriminaalmenetluse andmeid, kuid sellele vaatamata tegi seda, aidates oma tuttavaid, kes olid kriminaalasjas kahtlustatavad. Seega pani V. Kuusk kuriteo toime otsese tahtlusega. Ringkonnakohus kontrollis nii selles kui ka kriminaalasjas nr 10260100856 teostatud jälitustoimingute seaduslikkust ja tuvastas, et need on läbi viidud seaduslikult ning sel teel saadud tõendid on lubatavad. 5.2 Maakohus põhjendas ka V. Kuuse süüdimõistmist
V. Kuusk avaldas andmeid isikutele, kellel puudus õigus ja vajadus nimetatud andmeid teada saada. G. K. ütlustes ei ole alust kahelda, kuna R. P. ja U. M. ähvardasid G. K.-d eelnevalt tapmisega ning on teda ka löönud. V. Kuusk, omades politseiametnikuna juurdepääsu teenistusülesannete täitmiseks kasutatavatele andmebaasidele ning teades, et tal puudub õigus edastada kõrvalistele isikutele talle kriminaalasja uurimisel teatavaks saanud infot, kasutas ära oma ametipositsiooni ja edastas G. K. eraelu ja äritegevust puudutavat infot kõrvalistele isikutele, s.o tuttavale R. P.-le ja U. M.-ile. 5.3
K. ja Ü. K. ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate hirmu R. P. ja V. Kuuse ees kinnitab asjaolu, et nad olid ähvarduste tagajärjel sunnitud kaitsepolitseisse pöörduma. Tunnistaja Ü. K. rääkis, et ta pöördus kaitsepolitseisse, kuna politseinik V. Kuusk oli seotud R. P.-ga ja ähvardas R. K.-d. Ringkonnakohus kontrollis Ü. K. ja R. K. ütlusi ning sarnaselt maakohtule ei tuvastanud neis selliseid vastuolusid, mis annaks alust tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks lugeda. V. Kuusele on 25. mail 2010 tunnistajana ülekuulamisel selgitatud tema õiguseid ja kohustusi ning hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest
Seega on täidetud
Selleks, et tuvastada, kas V. Kuusk andis valeütlusi teadvalt, on vajalik vähemalt otsese tahtluse olemasolu tema tegevuses. Kuna eelnevalt leidis tõendamist, et V. Kuusk, olles R. P.-ga tihedas eraviisilises suhtluses, tegeles R. P. initsiatiivil OÜ V raamatupidamisega ning osales vähemalt kolmel kohtumisel, kus olid ka R. P. ning R. K., kuid eitas seda ülekuulamisel eesmärgiga aidata R. P.-l kahtlustustest vabaneda ning vältida enda suhtluse ilmsikstulekut R. P.-ga, andis süüdistatav valeütlusi otsese tahtlusega. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V. Kuuse kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuningas, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kassatsiooni põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1 Maa- ja ringkonnakohus rikkusid oluliselt kriminaalmenetlusõiguse nõudeid KrMS § 339 lg 1 p 7 ja
MS § 3161 järgi. Nimelt ei ole süüdistuses näidatud, millise kuriteo olemasolu või puudumise tõendamine on olnud andmete avaldamisega raskendatud. On ebaselge, millele tuginedes kohtud tuvastasid, et tunnistaja G. K. kartis politseisse pöörduda, kui keegi ei ole seda tema käest küsinudki ning viimane ei ole seda ka väitnud. Samuti pole põhjendatud seda, kuidas pidi süüdistatav teadma, et tunnistaja G. K. väidetavalt kartis politseisse pöörduda. G. K. suhtes pandi vägivald toime enne, kui süüdistatav tunnistajat üle kuulas ja esmakordselt nägi. 6.2 V. Kuusk tuleb
järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna kohtu põhjendustest ei nähtu, millega on tõendatud G. K. lapse andmete edastamine R. P.-le. Samuti ei ole infosüsteemi KAIRI pidamise ja kasutamise kord käsitatav seadusena
Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 loetleb delikaatsed isikuandmed ning ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja telefoninumber ei kuulu nende andmete hulka. Kui tegemist pole seadusega kaitstud andmetega, ei saa nende avaldamist lugeda õigusvastaseks. Seega ei ole süüdistusaktis nõuetekohaselt kirjeldatud seaduse sätteid, millest tulenevaid kohustusi süüdistatav rikkus. Andmete avaldamine vastastamise käigus ei ole aga
kaitsealas, kuna on ilmne, et menetlustoimingul osaleja võib teada saada andmeid, mille levitamine on keelatud. Seega on loomulik, et vastastamisel osalenud U. M. kuulis räägitut. 6.3 V. Kuuse süüditunnistamisel
K. ja Ü. K. ütlused. Kohtud ei ole kontrollinud nende ütluste sisulist õigsust. Apellatsioonis on üksikasjaliselt välja toodud tunnistajate poolt esitatud faktid, mis sisaldavad lausvalet ning vasturääkivused nende endi ütlustes ning omavahelistes ütlustes, kuid kohtuotsustest puudub ütluste analüüs. Maa- ja ringkonnakohus loevad tunnistajate R. K. ja Ü. K. ütlused kattuvateks. Kui kohtud loevad tunnistajate ütlused kattuvateks, siis tuleb ka põhjendada, millises osas kattuvus esineb. Samal ajal on esitamata jäetud põhjendused selle kohta, millega on tõendatud süüdistatava ja R. P. eelnev tööväline suhtlemine. 7. Prokurör on esitanud kassatsioonivastuse, milles ta ei nõustu kassatsioonis esitatud seisukohtadega ja leiab, et maa- ja ringkonnakohus on oma seisukohti põhjendanud. 7.1 V. Kuuse süüditunnistamisel
järgi tuvastasid kohtud, et süüdistatav avaldas kriminaalasjade nr 09260101779 ja nr 10260100856 kohtueelse menetluse andmeid ebaseaduslikult. V. Kuusk sai need andmed teada seoses töö- või ametiülesannete täitmisega.
järgi on tegemist kuriteoga siis, kui andmete ebaseadusliku avaldamisega on tehtud võimatuks või oluliselt raskendatud kuriteona karistatava teo olemasolu või selle puudumine või muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamine. 7.2 Kriminaalasja nr 09260101779 kohtueelse menetluse andmete edastamisega R. P.-le, kes kasutas saadud informatsiooni koos U. M.-iga G. K. mõjutamiseks, raskendas V. Kuusk oluliselt kuriteona karistatava teo olemasolu või puudumise tuvastamist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse raames G. K. suhtes toimepandud kuritegude osas. Andmete avaldamisega tekitati G. K.-s usaldamatust politsei vastu, mistõttu ta ei teatanud enne 2010. a oktoobrit enda suhtes toimepandud kuritegudest. Seega viivitas V. Kuuse tegevus kriminaalmenetluse alustamist ning raskendas tõendite õigeaegset kogumist ja objektiivse tõe tuvastamist. Kahtlustatavale R. P.-le kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse andmete edastamisega võimaldas V. Kuusk R. P.-l saadud teavet arvestades kujundada oma edasist käitumist kriminaalmenetluses, raskendades sellega oluliselt R. P. ja U. M.-i süü ning muude tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluses. 7.3 Kriminaalmenetluse andmete avaldamine põhjustab objektiivse hindaja arusaama järgi tõendamiseseme asjaolude tuvastamise raskendamist. Kui isik, kelle suhtes on pandud toime kuriteotunnustega tegu, ei julge pöörduda õiguskaitseasutuse poole esimesel võimalusel, vaid teeb seda mitmeid kuid hiljem, siis objektiivse hindaja arusaama järgi on menetluse läbiviimine raskendatud. Kui kriminaalmenetluse andmeid avaldada kahtlustatavale, siis üldise ja tavalise elukogemuse järgi saab järeldada, et kahtlustatav on menetluses paremal positsioonil kui menetleja, kuna kahtlustatav on menetluse käigust teadlik ning käitub nii, et on raske leida tõendeid tema teo tõendamiseks. Isegi kui väita, et
Kuusk oma tegevusega pannud toime süüteokatse. 7.4 Kohtud tunnistasid V. Kuuse põhjendatult süüdi ka
Nimelt saladuses hoitav teave on igasugune faktiline asjaolu, mis ei ole teada üldiselt, vaid ainult väga piiratud inimesteringile ja mille saladuse hoidmiseks on isikul õigustatud huvi. Saladuses hoitav teave peab seonduma isiku tervise, eraelu või äritegevusega. Lapse eesnimi, sünniaeg ning isiku telefoninumber on eraellu puutuv teave ja seega tuleb seda ka saladuses hoida. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Esmalt analüüsib Riigikohtu kriminaalkolleegium
§-s 3161 sisalduva kuriteokoosseisu sisu ja V. Kuuse teos selle tunnuste esinemist (I), seejärel käsitleb kassatsiooni väiteid
ja § 320 puudutavas osas (II) ja võtab lõpuks kokku kassatsioonimenetluse tulemused (III). I 9.
objektiivse koosseisu tunnusena võib tegu seisneda kas kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises või kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks toimetatava jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises. Kolleegium nõustub siinkohal maa- ja ringkonnakohtu seisukohtadega, et kriminaalasjas on tuvastatud V. Kuuse poolt kahe kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete tahtlik ebaseaduslik avaldamine süüdistuses kirjeldatud asjaoludel ega pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda. 10. Lugedes koosseisupärase teo nõuetekohaselt tuvastatuks, tuleb järgnevalt silmas pidada, et
§-s 3161 ettenähtud kuriteokoosseisu puhul ei ole tegemist teodeliktiga, vaid materiaalse- ehk tagajärjedeliktiga.
lg 2 kohaselt on tegu (tegevus või tegevusetus) ja sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg objektiivse süüteokoosseisu eraldiseisvad tunnused, millest üks ei saa olla teise osa ega sellega kattuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. septembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-10, p 12).
dispositsiooni ei tule mõista abstraktse ohudeliktina, mis näeks ette karistuse kohtueelse menetluse või jälitusandmete avaldamise kui kriminaalmenetlust tüüpiliselt ohustava käitumise eest nagu seda sisuliselt tehakse prokuröri kassatsioonivastuses. Ei saa nõustuda seisukohaga, mille kohaselt kohtueelse menetluse andmete avaldamine teatud isikutele kahjustab juba iseenesest kriminaalmenetlust ja selline kahjustamine ongi kahju (tagajärg). Selline arusaam tähendab sisuliselt teo ja tagajärje samastamist. Karistusnormis on seadusandja kirjeldanud konkreetset tagajärge, mis peab järgnema teole ehk andmete avaldamisele. Tagamaks loogilist seost teo kirjeldusega tuleb
§-s 3161 ettenähtud kuriteo tagajärjena käsitada kas kohtueelse menetluse kui terviku eesmärgi (KrMS § 211) saavutamise võimatust või selle olulist raskendamist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
P.-le kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete edastamisega võimaldas V. Kuusk R. P.-l ja U. M.-il saadud teavet arvestades kujundada oma edasist käitumist kriminaalmenetluses ja kaitsepositsiooni ning kohtueelsesse menetlusse seeläbi sekkudes raskendas V. Kuusk oluliselt R. P. ja U. M.-i süü ning muude tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemist kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelse menetluse raames. Põhimõtteliselt nõustub kolleegium sellega, et kahtlustatavatele kohtueelse menetluse andmete avaldamine võib teatud juhtudel välistada või teha oluliselt raskemaks kriminaalasja uurimise, näiteks seetõttu, et andmete avaldamise mõjul kõrvaldatakse tõendid või mõjutatakse tunnistajaid. Samas ei nähtu Riigikohtu hinnangul ka siin V. Kuusele esitatud süüdistusest ega kohtuotsustest, millisel viisil oli praegusel juhul isikute süü ja muude tõendamisesemete asjaolude kindlakstegemine oluliselt raskendatud. Kriminaalasjast nähtub, et R. P.le ja U. M.-ile esitati viidatud kohtueelse menetluse tulemusena kriminaalasjas süüdistus. Kaitsetaktika kujundamine isenesest ei saa olla etteheite sisuks. Olemuslikult võrdsustasid ka siin süüdistus ja kohtud tegu ja tagajärge, leides, et kohtueelse menetluse andmete avaldamisel kahtlustatavale on iseenesest tegemist tema süü ja muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamise olulise raskendamisega. Seega ka selles osas ei olnud juba süüdistuses sisustatud
§-le 3161 vastav tagajärg. 11. Kolleegium märgib, et lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud koosseisupärane tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb esmalt läbida naturalistliku põhjuslikkuse test vajaliku tingimuse (conditio sine qua non) kriteeriumi alusel ja selgitada, kas tagajärg langeks ära siis, kui tegu mõtteliselt kõrvaldada.
puhul eeldab see näitamist, et kriminaalmenetluse eesmärke ei olnud võimalik saavutada (või oli see oluliselt raskem) just süüdistatava teo ehk andmete avaldamise tõttu. Samuti tuleb tagajärg isikule objektiivselt omistada, muu hulgas näidates, et saabunud tagajärg oli normi kaitsealas ehk kohtueelse menetluse andmete avaldamise piiramisega taotletakse muu hulgas sellise tagajärje vältimist. Ka seda küsimust ei ole süüdistuses ega sellest tulenevalt ka kohtuotsustes käsitletud. 12. Lõpuks eeldab
ka selle tuvastamist, et süüdistataval oli tahtlus nii teo, tagajärje kui ka (vähemalt üldjoontes) nendevahelise põhjusliku seose osas. Seega ei piisa asjaolu kindlakstegemisest, et isik avaldas tahtlikult kohtueelse menetluse andmeid, vaid peab tuvastama, et tal oli tahtlus ka sellega kaasneva tagajärje ehk siis näiteks kohtueelse menetluse eesmärkide saavutamise välistamise suhtes. Praeguses asjas piirdusid kohtud nentimisega, et V. Kuusk avaldas andmeid otsese tahtlusega. 13. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et
§-le 3161 vastav tagajärg ning teo ja tagajärje vaheline seos jäi kohtumenetluses tuvastamata, mistõttu kohaldasid kohtud V. Kuuse süüditunnistamisel ebaõigesti materiaalõigust, mõistes ta süüdi
Kohtud jätsid lahendamata ka küsimuse V. Kuuse tahtlusest vastava tagajärje saabumise suhtes, kontrollides tema tahtlust vaid andmete avaldamise suhtes. Eeltoodust tulenevalt tuleb V. Kuusk
Kolleegium märgib, et puudub alus ka V. Kuuse süüditunnistamiseks
Et tunnistada kedagi süüdi tagajärjedelikti katses, peab juba süüdistusest nähtuma, millise konkreetse tagajärje poole pürgimist süüdistatavale ette heidetakse ja ka tema tahtlus selle tagajärje saavutamise osas. II 14. Kolleegium leiab, et V. Kuuse süüditunnistamine
14.1. V. Kuusele heideti
järgi ette seda, et ta rikkus IKS §-s 26 sisalduvat kohustust hoida talle tööülesannete täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid saladuses. Isikuandmete seaduse viidatud sättest ei tulene, et see kohustus laieneb vaid delikaatsetele isikuandmetele. Kohtud tuvastasid, et juurdepääs KAIRI andmebaasile oli süüdistataval tema ametiülesannetest tulenevalt. G. K. ülekuulamisel tema suhtes alustatud kriminaalasja raames sai V. Kuusk teada ka muid andmeid, mille avaldamist talle ette heidetakse. Kohtud näitasid ära, et andmete avaldamine U. M.-ile ei olnud tingitud menetlustoimingu (vastastamise) läbiviimise vajadusest, arvestades ka seda, et vastastamise kohta ei koostatud menetlustoimingi protokolli. Kohtuotsustes on põhjendatud ka seisukohta, et G. K. lapse andmeid (R. K. nimi ja sünniaeg) said R. P. ja U. M. teada just V. Kuuse kaudu. 14.2.
Kuusk andis kriminaalasja nr 10260100856 kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamisel teadvalt valeütlusi, viidates seejuures nii tunnistajate Ü. K. ja R. K. ütlustele, mida loeti usaldusväärseks, kui ka teistele tõenditele. Nendest tõenditest nähtus, et süüdistatav suhtles R. P.-ga eraviisiliselt ja tegeles R. P. initsiatiivil OÜ V raamatupidamisega, osaledes vähemalt kolmel kohtumisel, kus olid ka R. P. ning R. K., kuid eitas seda ülekuulamisel eesmärgiga aidata R. P.-l kahtlustustest vabaneda ning vältida enda suhtluse ilmsikstulekut R. P.-ga. III 15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada osas, milles V. Kuusk tunnistati süüdi ja karistati
järgi, samuti liitkaristuse mõistmises, ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatav
järgi õigeks.
lg 1 alusel lugeda
lg 1 järgi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks viis kuud ja kaheksateist päeva vangistust ning
lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata katseajaga kolm aastat. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.