← Eesti

3-1-1-71-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-71-13

  1. juuni 2013 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Väärteoasi C.-F. T. karistamises liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Tartu Maakohtu
  2. veebruari
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-6214 C.-F. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kassatsioon Lõuna prefektuur
  4. juuni 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus C.-F. T. karistamises liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.
  8. Karistada C.-F. T.-d liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.
  9. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt.
  10. Määrata Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le kassatsioonimenetluses C.-F. T.-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Menetlusalune isik C.-F. T. tunnistati kohtuvälise menetleja
  12. novembri
  13. a otsusega süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis ta
  14. oktoobril
  15. a Valgas piiratud juhtimisõigusega isikuna mootorsõidukit, kui tema kõrval puudus seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel on vähemalt kaks aastat olnud B-kategooria juhtimisõigus. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 95 lg-s 2 sätestatud nõudeid.
  16. Otsuse peale esitas C.-F. T. kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 2 järgi. Kaebuse kohaselt on menetlusalune isik 17aastane, s.o alaealine, ja tegemist on esimese rikkumisega, mistõttu saab teda mõjutada karistust kohaldamata.
  17. Tartu Maakohtu
  18. veebruari
  19. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus C.-F. T.-le määratud karistuse osas ja teda karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Muus osas jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu otsuse kohaselt on väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas menetlusaluse isiku enda ütlustega, tuvastatud LS § 95 lg-s 2 sisalduva liiklusnõude rikkumine, s.o sõiduki juhtimine, kui isiku kõrval puudus seaduslik esindaja või tema volitatud isik. Kohus leidis, et selle tingimuse täitmata jätmisel käsitatakse 16-17aastast piiratud juhtimisõigusega juhti isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tegemist ei olnud väheolulise rikkumisega, mille menetlemise vastu puuduks avalik huvi, mistõttu ei tule kõne alla menetluse lõpetamine VTMS § 30 lg 2 alusel. Samas pidas kohus põhjendatuks kergendada isikule väärteo eest mõistetud karistust, arvestades tema poolt süü ülestunnistamist ning toimepandu kahetsemist. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  20. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja märgib, et kohus on jätnud tähelepanuta, et teole on antud vale õiguslik hinnang. Väärteoasjas nr 3-11-16-13 tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt, kui isikul on piiratud juhtimisõigus ja ta juhib sõidukit ilma seaduse nõuetele vastava saatjata, on välistatud tema karistamine LS § 201 lg 1 järgi.
  21. Kassatsioonile esitatud vastuses nõustub kohtuväline menetleja kaitsja seisukohaga. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  22. Kolleegium nõustub kassatsioonis väljendatud seisukohaga, et kooskõlas Riigikohtu
  23. veebruari
  24. a otsusega väärteoasjas nr 3-1-1-16-13 ei ole C.-F. T.-le etteheidetav tegu karistatav LS § 201 lg 1 järgi. Piiratud juhtimisõigusega juhi poolt mootorsõiduki juhtimisel on LS § 95 lg-s 2 sätestatud tingimustele vastava isiku juuresolek küll kohustuslik, kuid tema puudumine tähendab, et piiratud juhtimisõigusega isik on rikkunud temale juhtimiseks kehtestatud tingimusi, mitte aga seda, et tal üldse juhtimisõigus puuduks. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust.
  25. Samas märgib kolleegium, et teole ebaõige õigusliku hinnangu andmine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu
  26. aprilli 2009 a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja
  27. juuni
  28. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1). Samas VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  29. mai
  30. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03, p 7).
  31. Maakohus tuvastas, et C.-F. T. pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo, s.o juhtis piiratud juhtimisõigusega isikuna mootorsõidukit, kui tema kõrval puudus seaduslik esindaja või seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga isik, kellel on vähemalt kaks aastat olnud B-kategooria juhtimisõigus. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 95 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Riigikohtu otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-16-13 järeldub, et selline tegu on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena LS § 242 lg 1 järgi. Kolleegiumi hinnangul ei saa selle normi kohaldamine olla menetlusaluse isiku jaoks üllatav, kuna LS § 242 lg 1 näeb üldnormina ette karistuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine eest, kui ei ole tegemist muus sättes (sh LS § 201) sisalduva väärteokoosseisuga. C.-F. T. ei vaidlustanud menetluse käigus liiklusnõuete rikkumist ja tunnistas oma süüd. Kassatsioonist nähtuvalt on menetlusaluse isiku kaitsja enne kassatsiooni esitamist tutvunud viidatud Riigikohtu lahendiga, mis tähendab, et tal oli võimalik esitada vastuväiteid ka LS § 242 lg 1 kohaldumise osas.
  32. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 175 p-st 1 ja § 174 p-st 8 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu
  33. veebruari
  34. a otsuse C.-F. T. karistamises LS § 201 lg 1 järgi ja teeb uue otsuse, millega karistab menetlusalust isikut LS § 242 lg 1 järgi. Kõnealune säte näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Kolleegium leiab, et arvestades teo asjaolusid, samuti seda, et tegemist on varem karistamata alaealisega, kelle iseseisev sissetulek on piiratud ja kes on teo toimepanemist tunnistanud ja kahetsenud, peab C.-F. T.-le mõistma karistuse, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, kuid siiski mõjutab menetlusalust isikut hoiduma edaspidi liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Seetõttu mõistab Riigikohus C.-F. T.-le karistusena LS § 242 lg 1 järgi rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.
  35. C.-F. T. kaitsja K. Kutsar on koos kassatsiooniga esitanud taotluse määrata C.-F. T.-le kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot (sh käibemaks 16 eurot). Riigikohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
  36. detsembri
  37. a otsuse punktidest 2, 3 ja 33 juhindudes rahuldada. Lähtudes VTMS §-st 38, KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 186 lg-st 1 jääb kaitsjale kassatsioonimenetluses määratud tasu menetluskuluna riigi kanda. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Hannes Kiris

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.