Obsah (7)

§ 45§ 47§ 41§ 37§ 46§ 107§ 15

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-18-13 10. juuni 2013 Eesist

) § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on veoki läbivaatuse akt halduse toiming, mitte haldusakt. Sellest tulenevalt ei ole võimalik tühisuse tuvastamine, kuna tühine saab olla üksnes haldusakt. Kaebaja on soovinud ka veoki läbivaatuse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuid tuvastamiskaebuse saab

§ 45lg 2 kohaselt esitada ainult siis, kui puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid.

Kaebusega taotletavaks ees​märgiks on aktsiisi maksmise kohustuse vaidlustamine ja tollideklaratsiooni alusel tasutud maksu​summa tagastamine kaebajale. Kohus selgitab, et sellise eesmärgi saavutamine ei ole veoki läbivaatuse akti õigusvastasuse kindlakstegemise nõude esitamise läbi saavutatav. Taotlus tuleb esitada sellele maksu- ja tollikeskusele, kelle piirkonnas aktsepteeriti tollideklaratsioon või asub isiku keskne raamatupidamine. Juhul, kui tolliasutus jätab taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, võib isik esitada tolliasutusele vaide või pöörduda kaebusega kohtu poole. Kaebaja on esitanud ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Maksud on kaebaja tasunud kehtiva tolli​deklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 alusel, kuid kaebaja ei ole tollideklaratsiooni vaidlustanud. Maksud on tasutud kehtiva tollideklaratsiooni alusel ning maksude tagastamiseks peaks kaebaja vaidlustama tollideklaratsiooni Maksu- ja Tolliametis ning esitama tagastusnõude haldusorganile.

1. V. Tsilman esitas
2. oktoobril 2012 määruskaebuse Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kohus ekslikult asunud seisukohale, et kaebus on esitatud veoki läbi​vaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks ning avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha 38 eurot ja 34 senti tagastamise nõudes. Antud asjaolud tõid kaebaja hinnangul kaasa ebaseadusliku määruse. Kaebaja hinnangul on esitatud kaebusega võimalik saavutada soovitud eesmärk. Kõik toimingud, mis olid suunatud aktsiisivaba kütuse deklareeri​miseks, olid ebaseaduslikud.
3. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet märgib oma
4. oktoobri
5. a vastuses, et Tartu Haldus​kohus on õigesti leidnud, et V. Tsilmani kaebus käesolevas asjas tuleb jätta läbi vaatamata. Maksu- ja Tolliamet viitab, et Euroopa Kohus on asunud
6. septembri
7. a otsuses kohtuasjas C-138/10: DP grup EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ seisukohale, et Liidu tollialaseid norme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu
8. oktoobri
9. a määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast tolli poolt kauba vabastamist. Hindamise lõpuks peab toll kas deklaratsiooni taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama. Tartu Halduskohus on jõudnud õigele seisukohale, et kaebusega silmas peetavat ees​märki ei ole kaebajal võimalik kaebuses esitatud tuvastusnõudega saavutada ning ka nõude muutmine ei annaks siinkohal tulemust, sest enne tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise vaidlus​küsimuse lahendamist ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o maksusumma 38 eurot 34 senti tagastamist. Kaebaja saab kohtusse pöörduda pärast seda, kui ta on esitanud Maksu- ja Tolli​ametile deklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse ja Maksu- ja Tolliamet on jätnud taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.
10. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
11. detsembri
12. a määrusega V. Tsilmani määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu määruse ning saatis asja Tartu Halduskohtusse menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on halduskohus õigesti leidnud, et veoki läbivaatuse akti ei saa käsitada haldusaktina, vaid tegemist on toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes, mille kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik. Õigusvastasuse tuvastamise kaebus ei ole lubatav

§ 45

lg-st 2 tulenevalt, kuna kaebajal on tõhusam võimalus oma õiguste kaitseks tühistamis- ja kohustamiskaebuse näol. Halduskohus on jõudnud ekslikule järeldusel, et õigus​aktidest (tolliseaduse (TS) § 49 lg 1 ja 2, Euroopa Nõukogu

1. oktoobri
2. a määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS) artikkel 66 lg 2, Euroopa Komisjoni
3. juuli
4. a määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92 artiklist 251 ja rahandusministri
5. mai
6. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tolli​deklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7) tuleneb kohustuslik kohtueelne vaidluste lahendamise kord ning kaebajal pole enne LMTK-le taotluse esitamist tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks võimalik pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse. Tõlgendades TS § 49, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist oleks kohustusliku kohtueelse menetlusega

§ 47lg 1 mõttes.

Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega saab halduskohtusse pöörduda alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt RKHK

1. oktoobri
2. a määrus nr 3-3-1-63-02, p 10). Hetkel puudub regulatsioon, mis sätestaks selgesõnaliselt sellise kohustuse olemasolu. Järelikult ei pidanud V. Tsilman esmalt pöörduma haldusorgani poole ja taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist. Halduskohus ei ole kaebajale halduskohtus toimunud menetluse käigus selgitanud, et kaebaja oleks pidanud oma õiguste tõhusama kaitse tagamiseks esitama kohtule tühistamisnõude tollideklaratsiooni osas, mistõttu on halduskohus rikkunud selgitamiskohustust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Maksu- ja Tolliamet esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles taotleb Tartu Ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta jõusse Tartu Halduskohtu
4. oktoobri
5. a kohtumäärus. Maksu- ja Tolliamet täiendas oma määruskaebust
6. märtsi
7. a kirjaga. Maksu- ja Tolliamet leiab, et Tartu Ringkonnakohus on kohaldanud valesti materiaal​õiguse normi (ÜTS art 4 p 17 ja art 66, TS § 37 ja § 49) ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (

§ 41

lg 1, § 47 lg 1, § 157 lg 1 ja § 165 lg 1 p 6, § 201 lg 3), mis tõi kaasa ebaõige kohtumääruse. Maksu- ja Tolliameti arvates ei ole ringkonnakohtu määrus piisavalt põhjendatud ning määruse põhjendavast osast ei selgu, millisele õigusele ringkonnakohus on tuginenud, leides, et tollideklaratsiooni näol on tegemist haldusaktiga, mida on võimalik isikul otse kohtus vaidlustada, esitades tühistamiskaebuse. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et tolli​dekla​ratsiooni puhul on tegemist haldusaktiga. Ebaõige on ringkonnakohtu etteheide halduskohtule, et halduskohus oleks pidanud kaebajale selgitama, et tal tuleks esitada tollideklaratsiooni tühistamis​nõue. Kuivõrd tollideklaratsiooni puhul pole tegemist haldusaktiga, ei ole võimalik ka selle tühistamise taotlemine halduskohtus ning deklaratsiooni muutmiseks/tühistamiseks tuleb esmalt pöörduda haldusorgani poole. Kuivõrd ringkonnakohus on tollideklaratsiooni käsitanud ekslikult kui haldusakti, on see viinud valedele lõppjäreldustele, mis on tinginud väära lõpplahendi. 28. märtsil 2013 esitas Maksu- ja Tolliamet taotluse kautsjoni tagastamiseks. Maksu- ja Tolliamet põhjendab, et on tasunud kautsjoni, kuigi tegelikkuses selleks vajadus puudus. 8. V. Tsilman leiab vastuses kaebusele, et Maksu- ja Tolliameti määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu 20. detsembri 2012. a määrus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et halduskohus ei ole selgitanud kaebajale tolli​deklaratsiooni osas tühistamisnõude esitamise vajadust ja seetõttu on halduskohus rikkunud selgitamis​kohustust. Tõlgendades TS § 49, ei saa jõuda järeldusele, et tegemist oleks kohustusliku kohtueelse menetlusega

§ 47lg 1 mõttes.

Puudub regulatsioon, mis sätestaks sõnaselgelt sellise kohustuse olemasolu. Järelikult ei pidanud kaebaja esmalt pöörduma haldusorgani poole ja taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Käesolevas haldusasjas on Riigikohtule määruskaebuse esitanud Maksu- ja Tolliamet, kes seab kahtluse alla ringkonnakohtu seisukoha, mille kohaselt on tollideklaratsiooni puhul tegemist haldus​aktiga, mille vaidlustamiseks saab pöörduda otse halduskohtu poole. Halduskolleegium peatub esmalt küsimusel kohustusliku kohtueelse menetluse olemasolust tolli​deklaratsioonide vaidlustamisel (I), vaidlustatud tollideklaratsiooni olemusel (II), asjas esitatud nõuete kohasusel (III) ning lahendab kautsjoni tagastamise küsimuse (IV). I 10.

§ 47

lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kohustuslik kohtueelne menetluskord tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks Maksu- ja Tolliametile tuleneb Tolliseaduse (TS) § 49 lg- st 1 ja lg-st 2, Euroopa Nõukogu

1. oktoobri
2. a määruse nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS), artikli 66 lg-st 2, Euroopa Komisjoni
3. juuli
4. a määruse nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted määrusele nr 2913/92 (ÜTSRS), artiklist 251 ning rahandusministri
5. mai
6. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg-st
7. TS § 49 lg 1 kohaselt võib toll omal algatusel või deklarandi taotlusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi või tunnistada tollideklaratsiooni kehtetuks. TS § 49 lg 2 kohaselt kehtestab pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised rahandusminister määrusega. ÜTS artikli 66 lg 2 sätestab, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult kooskõlas komitee​menetlusega määratletud juhtudel. ÜTSRS artikkel 251 sätestab erandid ÜTS artikli 66 lg-st 2, määrates, millistel juhtudel võib deklaratsiooni pärast kauba vabastamist kehtetuks tunnistada. Rahandus​ministri
8. mai
9. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 sätestab, et pärast kauba vabastamist tollideklaratsiooni muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab deklarant, kaudse esindamise korral deklarant või esindatav, kirjaliku taotluse kas omal algatusel või määruse §-s 7 nimetatud teatise alusel.
10. Halduskolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus (vt halduskolleegiumi
11. mai
12. a otsus asjas nr 3-3-1-28-01, p 1). Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord piiraks selliselt kaebeõigust, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt halduskolleegiumi
13. oktoobri
14. a määrus asjas nr 3-3-1-63-02, p 10). Kolleegium on seisukohal, et tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist käsitlevad normid ei sätesta, et enne kohtusse pöördumist tuleb vaidluse lahendamiseks esitada taotlus Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks.
15. Euroopa Kohus on
16. septembri
17. a lahendis C-138/10: DP group EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ (p 48) leidnud, et „liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud määrusega nr 1791/2006) artiklis 66 ette nähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Hindamise lõpuks peab toll kas deklarandi taotluse põhjendatud otsusega, mille võib hiljem kohtus vaidlustada, rahuldamata jätma või deklaratsiooni vastavalt taotlusele kehtetuks tunnistama.“ Seega tuleneb Euroopa Kohtu lahendist DP group EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist. II
18. ÜTS artikli 59 lõikest 1 tuleneb, et kõigi kaupade kohta, mis soovitakse tolliprotseduurile suunata, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. TS § 37 lg 2 kohaselt, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil, tuleb esitada tollideklaratsioon. TS § 37 lg 6 alusel võib füüsiline isik tolli​deklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Asjaoludest nähtub, et V. Tsilmani sõiduk peeti Koidula tollipunktis kinni kontrollimise eesmärgil
19. juulil
20. V. Tsilman esitas
21. juulil 2012 reisija deklaratsiooni, milles deklareeris paagis olevaks kütusekoguseks 162 liitrit ja sihtkohaks Klaipeda, Leedu. LMTK ametnike poolt
22. juulil 2012 vormistatud veoki läbivaatuse aktist nr 12-12.1-5/13/2063 nähtub, et LMTK on lugenud V. Tsilmani nimetatud reisi sihtkoha mitteusutavaks ning sedastanud, et „tegemist on piiri ületamisega kütuse tankimise eesmärgil. Aktsiisivabastust ei ole alust kohaldada, kütus tuleb deklareerida ja maksustada. Isik keeldub maksmast, mistõttu ei ole võimalik kauba import. Kuna Koidula tollipunktis puudub kütuse ladustamise võimalus, tuleb jätta sõiduk koos kütusega tolli​järelevalve alla kuni maksude tasumiseni.“ Eeltooduga LMTK välistas ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatu kohaldamise, mille kohaselt Eestisse sissesõidul on mootorsõiduki standardses kütuse​paagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, kaasa arvatud veemootorsõiduki standardses kulutankis ja -paagis olev, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. Reisija deklaratsiooni alusel LMTK koostatud tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 kohaselt tasus V. Tsilman 60 liitri kütuse pealt aktsiisi-, tolli- ja käibe​maksu kokku 38 eurot ja 34 senti. Seega tuleb reisija deklaratsiooni eristada tollideklaratsioonist.
23. Kohus on lahendis C-138/10: DP group EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ (p 35) selgitanud, et „nagu tuleneb ÜTS artikli 4 punktist 17, kujutab tollideklaratsioon endast toimingut, millega deklarant avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolli​protseduurile. Seetõttu ei ole selle deklaratsiooni puhul tema ühepoolsest laadist tulenevalt tegemist „otsusega” ÜTS artikli 4 punkti 5 tähenduses.“ Reisija deklaratsiooni A osa näol on tegemist V. Tsilmani enda poolt esitatud ning ühepoolset iseloomu omava deklaratsiooniga, mis vastab ÜTS artikkel 4 punkt 17 mõistele. Deklaratsiooni iseloomustab vabatahtlikkus ning deklarandi algatus. Euroopa Kohtu lahendist DP group EOOD vs. Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ (p 48), tuleneb, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist. Reisija dekla​ratsiooni tühistamist V. Tsilman kohtult taotlenud ei ole.
24. Halduskolleegium on
25. oktoobri
26. a otsuse asjas nr 3-3-1-44-10 p-s 12 selgitanud, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahte​avaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Tasumisele kuuluv aktsiisi-, tolli- ja käibemaks on selles asjas määratud tolli koostatud deklarat​siooniga nr 12EE4800EE
27. See deklaratsioon on ÜTS artikli 4 punktis 5 defineeritud „otsus“, millel on kaebaja jaoks õiguslikud tagajärjed. Tegemist on haldusaktiga, sest sellega on kindlaks määratud kütusekogus, mille eest on kohaldatud maksuvabastust (102 liitrit), kütusekogus, mis kuulub maksustamisele (60 liitrit) ning maksusumma (38 eurot ja 34 senti). Selle haldusakti vaidlustamiseks otse halduskohtu poole pöördumine on lubatav, sest kohustuslikku kohtueelset korda vaidlustamiseks kehtestatud ei ole. III
28. V. Tsilman esitas halduskohtule nõude veoki läbivaatuse ja vastava akti nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadud raha 38 eurot ja 34 senti tagastamiseks.

§ 37lg 1 p 6 kohaselt on V.

Tsilmani kaebuse näol tegemist tuvastamiskaebusega. Tühisuse ja/või õigusvastasuse kindlakstegemisele järgnevalt taotleb kaebaja ka tasutud maksusumma tagastamist. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt halduskolleegiumi 25. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-77-10, p 11). Üksnes juhul, kui kaebaja keeldub kaebust muutmast ning esitatud kaebusega ei ole kaebaja ees​märk saavutatav, on kohtul õigus kohaldada kaebuse tagastamist. 17.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Halduskohus on tuvastanud, et kaebusest nähtuvalt on eesmärgiks aktsiisi maksmise kohustuse vaidlustamine ja tollideklaratsiooni alusel tasutud maksusumma tagasta​mine kaebajale. Kolleegium nõustub kohtutega, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole selles asjas

§ 45

lg 2 alusel lubatav, kuna kaebaja eesmärk ei ole veoki läbivaatuse ja vastava akti tühisuse või õigusvastasuse kindlakstegemise läbi saavutatav. Kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim vahend on kolleegiumi hinnangul

§ 37lg 2 p 1 alusel tühistamis​nõude esitamine.

Kaebuse esitamisel ei olnud möödunud ka

§ 46lg-s 1 sätestatud tühistamiskaebuse 30-päevane tähtaeg.

Kohtud on lõppjäreldusena leidnud õigesti, et veoki läbivaatuse ja vastava akti näol on tegemist toiminguga, mille suhtes tühistamisnõude esitamine ei ole võimalik. Kaebus kohtule tuleb esitada tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 (millega on määratud maksustamisele kuuluv kütusekogus ning tasumisele kuuluv maksusumma) peale, taotledes selle tühistamist (

§ 37lg 2 p 1).

IV 18. Maksu- ja Tolliamet tasus määruskaebuse esitamisel kautsjoni 25 eurot. Maksu- ja Tolliamet esitas Riigikohtule taotluse kautsjoni tagastamiseks põhjendusel, et

§ 107

lg 9 järgi on Maksu- ja Tolliamet vabastatud kautsjoni tasumisest.

§ 107

lg 9 kohaselt puudub Eesti Vabariigil kui menetlusosalisel kohustus tasuda Riigi​kohtule kassatsioon- või määruskaebust või teistmisavaldust esitades kautsjon. Kautsjonit tasunud isiku nõudmisel tagastatakse

§ 107lg 5 kohaselt rohkem tasutud kautsjon.

Kuna Maksu- ja Tolliamet kui haldusorgan tegutseb

§ 15

lg 2 kohaselt kohtumenetluses riigi nimel, siis puudus kohustus kautsjoni tasumiseks. Seetõttu tuleb taotlus kautsjoni tagastamiseks rahuldada. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld