← Eesti

3-3-1-25-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-25-13 1

) §-s 181 nimetatud olukorraga, kus ettevõtte üleminek toimub „seaduse alusel sundtäitmisel“. Puudub sisuline põhjendus, miks välistada TMS §-s 102 nimetatud vara võõrandamisele

regulatsiooni kohaldamine osas, milles TMS ei näe ette erisusi. Eeltoodud põhjendustel ei saa asjaolu, et vaidlusaluste kinnistute müük toimus TMS § 102 alusel, mõjutada KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamist; 3) maksuhaldur peab võtma seisukoha, milline oli ettevõtte varakogum, mille abil üleantav ettevõte tegutses, ning milline osa sellest üle anti. Maksuhaldur on oma seisukohta ettevõtte moodustava vara​kogumi osas piisavalt põhjendanud; 4) sisuliselt puudub vaidlus selles, et lisaks Liblika tn 6 ja Mauri tehnoküla kinnistutele läksid kaebajale üle lepingud Reaalarenduse OÜ (kustutatud) klientidega, kinnistute üleminekuga sama​aegselt lõppes Reaalarenduse OÜ (kustutatud) majandustegevus ning algas kaebaja majandus​tegevus, kaebaja tegevuskoht kattub senise Reaalarenduse OÜ (kustutatud) tegevuskohaga, üle on läinud ettevõtte koostööpartnerid AS Asratem ja AS Kanpol, K. Kahre, kes tegutses lepinguliselt Reaalarenduse OÜ (kustutatud) projektijuhina Mauri tehnoküla arendamisel, on kaebaja juhatuse liige. Seega esinevad ettevõtte ülemineku objektiivsed tunnused; 5) tõendatud on ka tehingu osapoolte tahe anda kaebajale lisaks kinnistule üle nendega seotud muu ettevõtlus ja sellega seotud õigused ja kohustused; 6) seega on õige maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et vaidlusaluste kinnistute võõrandamine ei olnud KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käsitatav käibena. Kaebajal kinnistute müügiarvel näidatud sisendkäibemaksu 6 935 333 krooni 33 senti mahaarvamise keelamine on põhjendatud; 7) eeltoodu ei põhjenda kaebajal notar Tiit Sepa

  1. juuli
  2. a arvel nr 11099 näidatud sisend​käibemaksu 22 492 krooni 37 senti mahaarvamise keelamist. Arve väljastanud notar ei olnud kinnistute võõrandamise ega ettevõtte üleandmise tehingute pooleks ning lepingud, mille esemeks on kinnistu või selle mõtteline osa, tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 kohaselt sõlmida notariaalses vormis. Notari arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa keelata põhjendusega, et kinnistute ostu-müügitehing oli näilik tehing, millega varjati ettevõtte üleandmist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. NPG Investment OÜ esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonna​kohtu otsus osas, millega jäeti NPG Investment OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata, ja teha tühistatavas osas uus otsus, millega rahuldada NPG Investment OÜ kaebus täies ulatuses. Kassatsioon​kaebuse põhjendused: 1) kohtud on jätnud tähelepanuta, et vastustaja on kahes erinevas menetluses, s.o maksu​menetluses ja pankrotimenetluses asunud sisuliselt kahele erinevale seisukohale kinnistute müügi​tehingu majandusliku sisu osas, mis on kaasa toonud lubamatu topeltmaksustamise olukorra, kus vastustajal osutus võimalikuks nõuda tehingust tuleneva käibemaksukohustuse tasumist müüjalt ja piirata sisendkäibemaksu mahaarvamisõigust ostjal; 2) ringkonnakohus on kaevatava kohtuotsuse tegemisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jõudnud väärale seisukohale KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatavuse osas olukorras, kus vara müüdi sund​täitmisel TMS § 102 alusel ja

§ 181

välistab kõnesolevas seaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatu kohaldamise juhul, kui ettevõtte üleminek toimub sundtäitmisel; 3) ettevõtte üleminekuks ei piisa praegusel juhul kinnisasja ja kinnisasja mõttelise osa müügi​lepingust ja selle täitmisest, sest maksumenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud ettevõtte kui terviku üleminek NPG Investment OÜ-le. PMTK ei ole kontrolli käigus tuvastanud ettevõtte majanda​misega seotud ja selle majandamist teenivate asjade ja õiguste, samuti käibevara ja nõuete üleandmist ega ka faktilisi asjaolusid, mis viitaksid poolte soovile anda ettevõte üle varjatud tehinguga. Seetõttu on ebaõige kaevatavas ringkonnakohtu otsuses sisalduv kohtu järeldus, mille kohaselt on maksuhalduri seisukoht ettevõtte moodustava varakogumi osas piisavalt põhjendatud ning sellises olukorras lasus kassaatoril maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-st 1 tulenev tõendamiskoormus tõendada vastupidist. 9. MTA kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebaja väited topeltmaksustamisest on alusetud. Reaalarenduse OÜ (kustutatud) ei ole nimetatud tehingult käibemaksu tasunud, kassaator ei ole esitanud tõendeid vastupidise tõendamiseks. Ringkonnakohus on materiaalõigust õigesti kohaldades jõudnud õigele järeldusele KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatavuse võimalikkuse osas.

§ 181ei piira käesolevas asjas ettevõtte üleminekut.

  1. MTA esitas Riigikohtule vastukassatsiooni, milles kasseerib ringkonnakohtu otsuse osas, milles kohus tühistas halduskohtu otsuse, millega jäeti kaebus PMTK maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata käibemaksusummat 22 492 krooni 37 senti puudutavas osas. Notarikuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse küsimuses on MTA positsioonil, et maha on lubatud arvata ainult käibemaksukohustuslase enda maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud KMS § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välis​riigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
  2. NPG Investment OÜ kirjalikus vastuses MTA vastukassatsioonile leitakse, et MTA vastu​- kassatsioon tuleks jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus selles osas muutmata. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et notari arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamist ei saa keelata põhjendusega, mille kohaselt oli kinnistute ostu-müügitehing näilik tehing, millega varjati ettevõtte üleandmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium käsitleb esmalt küsimust, kas asja müümisel kohtutäituri kontrolli all saab kohaldada KMS § 4 lg 2 p 1 (I), seejärel võtab kolleegium seisukoha küsimuses, kas ettevõtte ülemineku korral on põhjendatud notari arvel näidatud sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine (II). Lõpuks lahendab kolleegium taotlused (III). I
  4. KMS § 1 lg-st 1 ja § 29 lg-st 1 tulenevalt maksustatakse käibemaksuga ja ostja saab sisend​käibe​maksuna maha arvata üksnes sellise käibemaksusumma, mis on arvestatud tehingutelt, millest tekib Eestis käive, ja tingimusel, et neid tehinguid ei käsitata KMS § 16 järgi maksuvaba käibena. KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Ettevõtte üleminekut reguleerib kehtivas õiguses esmajoones

  1. peatüki
  2. jagu (§-d 180–185).

§ 181

kohaselt ei kohaldata

  1. peatüki
  2. jao sätteid ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üle​minek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses.
  3. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu hulgas kajastusid Mauri kinnistu ja Liblika kinnistu soetamisega seotud kulutused. Nimetatud põhivara ostis kaebaja Reaalarenduse OÜ-lt (kustutatud) viimase võlausaldaja AS SEB Pank nõusolekul täite​menetluse raames kohtutäituri kontrolli all toimunud müügitehinguga. Maksuhaldur leidis, et Reaal​arenduse OÜ (kustutatud) ei võõrandanud kaebajale kinnistuid, vaid toimus ettevõtte üleandmine, millest vastavalt KMS § 4 lg 2 p-le 1 käivet ei teki. Kaebaja leiab, et olukorras, kus vara müüdi sund​täitmisel TMS § 102 alusel ja

§ 181

välistab ettevõtte ülemineku kohta sätestatu kohalda​mise juhul, kui ettevõtte üleminek toimub sundtäitmisel, on ringkonnakohus materiaalõigust eba​õigesti kohaldades jõudnud väärale seisukohale KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatavuse osas (III kd, tl 16). 15. Ringkonnakohus selgitas otsuse p-s 11, et

§ 181omab KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamisel tähtsust.

Samas ei välista

§ 181

igasugust TMS-ga reguleeritud vara müüki

rakendusalast. Vara müük TMS § 102 alusel erineb oluliselt muust selle seadustikuga reguleeritud vara müügist täitemenetluses. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.

  1. Võlgniku õigus müüa kinnisasi kohtutäituri kontrolli all TMS §-s 102 sätestatud korras tuleneb TMS §-st
  2. Kohtutäituri kontrolli all müüb võlgnik kinnisasja võlaõigusseaduses ettenähtud korras, kohtutäitur annab müügiks nõusoleku (TMS § 102 lg-d 1 ja 6).
  3. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  4. novembri
  5. a otsusega asjas nr 3-2-1-131-12 lahenda​nud poolte vahel tekkinud vaidlust, kas asja müük kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 lg 1 tähenduses välistas hageja ostueesõiguse teostamise

§ 251

lg 1 järgi.

§ 251

lg 1 kohaselt ei saa ostueesõigust teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui asi sundvõõrandatakse. Tsiviilkolleegium leidis viidatud otsuse p-s 12, et kinnisasja mõttelise osa müümisel kohtutäituri kontrolli all saab ostueesõigust kasutada. Täitemenetluse seadustik ei keela kasutada ostueesõigust, kui kinnisasi müüakse kohtutäituri kontrolli all TMS §-s 102 sätestatud korras. Kohtutäituri kontrolli all toimuva müügi eraõiguslikku olemust ja tagajärgi arvestades ei ole põhjendatud ostueesõiguse teostamise võimalust müügi sellise viisi korral piirata. Kui seadusandjal oleks olnud tahe keelata ostueesõiguse teostamine ka TMS § 102 lg 1 järgi, oleks see keeld sätestatud. Tsiviilkolleegiumi arvates ei ole õige tunnustada praktikat, mis võimaldab võlgnikul ostu​eesõiguse kasutamise vältimiseks taotleda asja müümist kohtutäituri kontrolli all. 18. Kolleegium leiab, et nimetatud põhimõtted on kohaldatavad ka praeguses asjas.

§-s 181 kasutatud mõiste „sundtäitmisel“ ei tähenda TMS § 102 viisil müümist, sest TMS § 102 lg-s 6 on selgelt ja ühemõtteliselt viidatud võlaõigusseaduse kohaldatavusele. Seega ei välista kinnisasjade müük kohtutäituri kontrolli all TMS § 102 lg 1 tähenduses ettevõtte üleminekut

§ 180

järgi ning

§-st 181 tulenev piirang ei rakendu.

  1. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega ettevõtte ülemineku kohta ega pea vajalikuks neid korrata. II
  2. Ringkonnakohus leidis, et vaidlusaluste kinnistute võõrandamine ei olnud KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käsitatav käibena ja kaebajal kinnistute müügiarvel näidatud sisendkäibemaksu 6 935 333 krooni 33 senti mahaarvamise keelamine on põhjendatud, kuid see ei õigusta kaebajal notar Tiit Sepa
  3. juuli
  4. a arvel nr 11 099 näidatud sisendkäibemaksu 22 492 krooni 37 senti maha​arvamise keelamist. Ringkonnakohus selgitas, et KMS § 29 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksuna maha arvatav nii maksustatava käibe kui ka ettevõtlusega seotud sama seaduse § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Maksuotsuse põhjendustest järeldub, et notari arvel näidatud teenust kasutati KMS § 4 lg 2 p-s 1 nimetatud tehingu tarbeks.
  5. MTA leidis, et kuna ostu-müügitehingu puhul oli tegemist tehinguga, mille puhul käivet ei teki, siis ka selle tehingu teostamiseks tehtud kulutuste osas puudub õigus sisendkäibemaksu maha​arvamiseks. Kaebaja ega ringkonnakohus ei ole selgitanud, mis on see maksustatav käive, mille tarbeks vastavad kulutused on tehtud.
  6. Kolleegium selgitab, et ostja kohta kehtib põhimõte, millest lähtuvalt sisendkäibemaksu maha​arvamine toimub selle alusel, mida ostja hakkab või kavatseb hakata omandatud kinnistuga tegema – kas sellest tekib maksustatav või maksuvaba käive.
  7. Põhjendatud ei ole MTA vastukassatsioonkaebuses sisalduv etteheide, mille kohaselt ei ole kassaator ega ka ringkonnakohus selgitanud, mis on see maksustatav käive, mille tarbeks on tehtud tehingu teostamiseks vajalikud kulutused. Maksuotsuses on lähtutud seisukohast, mille kohaselt on soetatud kinnisasjad otseselt majandustegevusega seotud vara, mille omandamine võimaldas kaebajal aktiivse majandustegevusega alustada: „OÜ NPG Investment ei tegelenud enne
  8. a juulikuud ettevõtlusega“ (I kd, tl 204); „OÜ NPG Investment majandustegevus seisneb Mauri tehno​külade välja rentimises ja müügis. Äripindadele jäid peale Mauri kinnistu omaniku vahetust samad üürnikud ja samade üürilepingute alusel kui seda oli Reaalarenduse OÜ (Pankrotis) majandus​tegevuse ajal ning nimetatud äripindade rendi- ja müügi käive on kontrollitava äriühingute poolt maksustatud käibemaksuga.“ (I kd, tl-d 223, 229); „peale kinnistute omaniku vahetust jätkas OÜ NPG Investment koheselt sama majandustegevusega, millega tegeles varasemalt kinnistu endine omanik“ (I kd, tl 223); „Mõlema kinnistu majandamiselt (välja rentimiselt, müügilt jne) on võimalik äriühingul [NPG Investment OÜ-l] teenida käibemaksuga maksustatavat tulu“ (I kd, tl 230); „OÜ NPG Investment esitas 09.04.
  9. a avalduse, millega soovis end käibemaksukohustuslaste registrisse registreerida just sel põhjusel, et soetada Reaalarenduse OÜ-lt (Pankrotis) kinnistud ja tegelema hakata Mauri tehnoküla arendamise ja seal asuvate äripindade välja rentimise ja müügiga.“ (I kd, tl 231); „OÜ NPG Investment ostab sisse samu teenuseid ja samadelt äriühingutelt, sarnaselt Reaalarenduse OÜ-le (Pankrotis)“ (I kd, tl 232). Kolleegium nõustub NPG Investment OÜ-ga selles, et maksuhaldur pole kahtluse alla seadnud asjaolu, et tema poolt mittekäibena käsitatav tehing oli ettevõtlusega seotud.
  10. Kolleegium leiab, et sellises olukorras ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine õigustatud. Kinnistute soetamise viis, st ettevõtte üleminek, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramisel asjassepuutuv argument. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  11. märtsi
  12. a otsuses asjas nr 3-3-1-3-09 järgmist: „Sisendkäibemaks arvatakse maha kohe kaupade ja teenuste soetamisel või nende eest tasumisel, sõltumata sellest, millal tegelikult hakatakse kaupa või teenust kasutama. Kui arve antakse koos kauba või teenusega ning selle eest makstakse pärast arve kättesaamist, siis tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus kauba või teenuse kättesaamise kuul ning arve tasumine ei ole oluline. Kohese mahaarvamise põhimõtte kohaselt ei ole sisendkäibe​maksu mahaarvamisel oluline, kas ostja on tasunud kauba või teenuse eest osaliselt või täies ulatuses. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või teenusega.“ Riigikohus jääb selle seisukoha juurde, sest vältida tuleb käibemaksu kumuleerumist.
  13. Riigikohtu halduskolleegium on sisendkäibemaksu mahaarvamise keelu tõttu käibemaksu kumuleerumist analüüsinud
  14. mai
  15. a otsuses (haldusasi nr 3-3-1-21-02). Viidatud otsuse p-s 18 selgitas kolleegium, et lisandväärtuse maksuna rakendatava mittekumuleeruva käibemaksu põhi​tunnuseks on just sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Sellega tagatakse, et kaupade ja teenuste tarbimine ettevõtluse tarbeks poleks maksustatud käibemaksuga ning et ei tekiks käibemaksu kumuleerumist. Niikaua kuni kaubad või teenused ringlevad ettevõtlussfääris, riigieelarvesse käibe​maksu ei laeku, sest selle summa võrra, mida tehingu üks pool (müüja) riigile maksab, maksab tehingu teine pool riigile käibemaksu vähem. Reaalne maksulaekumine eelarvesse tekib alles siis, kui ostjaks osutub isik, kellel ei ole käibemaksu mahaarvamise õigust. Kõrvalekalded lisandunud väärtuse maksu printsiibist on lubamatud, sest need moonutaksid konkurentsi ning takistaksid kaupade ja teenuste vaba liikumist. Kui piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamist ettevõtluses kasutatavate kaupade soetamisel ega vabastata samaaegselt nende kaupade müüki käibemaksust, siis suureneb sellise kauba omahind mahaarvamata käibemaksu võrra ning kaup muutub konkurentsivõimetuks, sest ta on vähemalt osaliselt koormatud käibemaksuga mitmekordselt. Kui aga tekib võimalus arvata maha käibemaksu ostudelt, mis ei ole seotud maksustatava käibega, tekib mõnel ettevõtjal võimalus müüa oma tooteid lõpptarbijale käibemaksu võrra odavamalt, saades sellega lubamatu konkurentsieelise. III
  16. Eeltoodust tulenevalt jäävad NPG Investment OÜ kassatsioonkaebus ja MTA vastu​kassatsioon​kaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsus muutmata. Kolleegium jätab menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel arvata riigituludesse. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.