← Eesti

3-1-1-55-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 3-1-1-55-13

  1. juuni 2013 Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Priit Pikamäe Väärteoasi Stanislav Dombrovski karistamises liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-12-5403 Stanislav Dombrovski kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli, kassatsioon Põhja prefektuuri prefekti politseinõunik Aare Ehandi
  4. mai 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus osaliselt: 1.
  8. Stanislav Dombrovski karistamises narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 järgi; 1.
  9. Stanislav Dombrovskilt väärteomenetluse kuludena 132 (ühesaja kolmekümne kahe) euro väljamõistmises.
  10. Resolutsiooni punktis 1.
  11. tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
  12. Resolutsiooni punktis 1.
  13. tühistatud osas teha uus otsus, millega jätta ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulu 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot riigi kanda.
  14. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  15. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
  16. Mõista Eesti Vabariigilt Stanislav Dombrovski kasuks välja 535 (viissada kolmkümmend viis) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Põhja prefektuuri
  18. novembri
  19. a otsusega karistati Stanislav Dombrovskit liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKindlS) § 661 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 151 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot. LKindlS § 661 lg 1 järgi karistati S. Dombrovskit selle eest, et ta juhtis
  20. juunil 2012 kella 11.32 ajal Tallinnas Xxxxx xxx Xx juures mootorsõidukit kehtiva liikluskindlustuse poliisita ja olles kanepi tarvitamise tunnustega. Oma tegevusega rikkus S. Dombrovski liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 2 p 9, mille kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma liikluskindlustuse lepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus, ning LS § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud liiklusohtlikus terviseseisundis sõidukit juhtida. Kuna S. Dombrovski täitis LKindlS § 661 lg-s 1 ja LS § 242 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisud ühe teoga, määrati talle KarS § 63 lg 1 alusel karistus LKindlS § 661 lg 1 järgi. NPALS § 151 järgi karistati S. Dombrovskit selle eest, et ta tarvitas
  21. juunil 2012 enne mootorsõiduki juhtima asumist arsti ettekirjutuseta kanepit.
  22. S. Dombrovski esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist karistuste määramises LKindlS § 661 lg 1 ja NPALS § 151 järgi. Menetlusalune isik tunnistas mootorsõiduki juhtimist kehtiva liikluskindlustuse poliisita, kuid märkis, et tegemist oli inimliku eksimusega ja taotles seetõttu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamist. Vaidlustades enda karistamist NPALS § 151 järgi, väitis S. Dombrovski, et ta pole kanepit tarvitanud ja et ta ei tea, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus. Kuna S. Dombrovski viibis enne mootorsõiduki juhtima asumist baaris ja suitsetas seal teistelt baari klientidelt küsitud sigarette, võis kanep sel teel tema organismi sattuda. Samuti märgiti kaebuses, et isiku karistamiseks NPALS § 151 järgi tuleb tuvastada narkootilise aine tarvitamine ja et see pole samastatav manustaja pärastise viibimisega narkojoobes. Kohtuvälise menetleja otsuses pole ära näidatud tõendeid, mis andsid aluse asuda seisukohale, et menetlusalune isik tarvitas kanepit.
  23. Harju Maakohtu
  24. detsembri
  25. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja karistusotsus muutmata ja S. Dombrovski kaebus rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt on mootorsõiduki juhtimine kehtiva liikluskindluse poliisita tõendatud kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli kohta tehtud väljatrüki ja menetlusaluse isiku ütlustega. Narkootilise aine tarvitamist kinnitab aga narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt, millise kohaselt esinesid S. Dombrovskil
  26. juunil 2012 kella 12.05 ajal kanepi tarvitamise tunnused. Samuti avastati S. Dombrovski uriinist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti. Menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta võis söögikoha suitsuruumis enese teadmata kanepit sisse hingata või et kanep sattus tema organismi teiste baarikülastajate sigarette suitsetades, pole eluliselt usutavad, sest kanepi suitsetamisel tekkiva iseloomuliku tugeva lõhna tõttu pole usutav, et kanepit tarvitatakse päevasel ajal avalikult söögikohtades või suitsuruumides. Kuna on üldteada, et kanepi mõju avaldub mõne minuti jooksul pärast selle suitsetamist ja kestab mõned tunnid, nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et S. Dombrovski tarvitas kanepit mõni aeg enne tema kinnipidamist. Arvestades, et S. Dombrovskit on narkootiliste ainete käitlemise eest varasemalt karistatud, oli ta narkootikumidega tuttav ja sai aru, et tarvitab kanepit. S. Dombrovski pani NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega. Kuna liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks pole praeguses asjas ekspertiisi tehtud, pole mootorsõiduki juhtimine liiklusohtlikus terviseseisundis tõendatud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  27. Harju Maakohtu
  28. detsembri
  29. a otsuse peale esitas kassatsiooni S. Dombrovski kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Kokkuvõtlikult on kassaatori seisukohad järgmised. 4.
  30. Maakohtu otsuses pole näidatud tõendeid, mis andsid aluse arvata, et S. Dombrovski tarvitas kanepit. Samuti ei selgu maakohtu otsusest, kus ja millistel asjaoludel S. Dombrovski kanepit tarvitas või kas ta sai aru, et ta tarvitas narkootilist ainet. Maakohus tugines kanepi tarvitamise tuvastamisel narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktile, jättes tähelepanuta, et narkootilise aine esinemisest isiku organismis ega narkootilise aine tarvitamise tunnustest ei selgu, kuidas narkootiline aine isiku organismi sattus. Järelikult ei tõenda need asjaolud narkootilise aine tarvitamist. Maakohus pole tuvastanud ka NPALS § 151 subjektiivset koosseisu. 4.
  31. S. Dombrovski on kogu menetluse vältel kanepi tarvitamist eitanud ja esitanud kohtule mõned võimalused, kuidas võis narkootiline aine tema organismi sattuda. Maakohus peatus üksnes avaliku söögikoha suitsuruumis kanepi sissehingamise võimalusel ja jättis kontrollimata menetlusaluse isiku väited selle kohta, et ta võis kanepit tarvitada mõne teise baarikülastaja sigarette suitsetades. Eeltoodust nähtuvalt jättis maakohus kahtlused S. Dombrovski süüs kõrvaldama. 4.
  32. Jättes tuvastamata, kus ja millistel asjaoludel S. Dombrovski narkootilist ainet tarvitas, rikkus maakohus menetlusaluse isiku kaitseõigust. S. Dombrovski peab teda süüstavate väidete kummutamiseks oma süütust tõendama ja näitama ära, et ta pole kanepit tarvitanud. Teadmata, millal, kus ja millistel asjaoludel talle narkootikumi tarvitamist ette heidetakse, pole menetlusalusel isikul võimalik end kaitsta.
  33. Kassatsioonile esitas vastuse Põhja prefektuuri prefekti politseinõunik Aare Ehandi, kelle hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on arutanud väärteoasja täies ulatuses, selgitanud välja kõik tähtsust omavad asjaolud ja andnud S. Dombrovski tegudele õige karistusõigusliku hinnangu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  34. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Käesolevas väärteoasjas on asjassepuutuv NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu narkootilise aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta. Tarvitamise all tuleb mõista narkootikumi sellist manustamist, mis narkootilise aine piisava koguse korral tekitab manustajal narkojoobe. Seega tuleb narkootilise aine tarvitamist eristada narkojoobes viibimisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  35. juuni
  36. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-49-09, p 9).
  37. Praeguses asjas tuvastas maakohus esmalt, et S. Dombrovskil esinesid
  38. juunil 2012 kella 12 paiku narkootilise aine tarvitamise tunnused ja et tema organismis oli tetrahüdrokannabinooli metaboliiti. Edasi märkis maakohus, et menetlusaluse isiku väited narkootikumi organismi sattumise kohta tema enese teadmata pole eluliselt usutavad. Eeltoodust järeldas kohus, et S. Dombrovski tarvitas arsti ettekirjutuseta kanepit. Kolleegium märgib, et narkootilise aine tarvitamise tunnuste esinemine osutab narkootikumi tarvitamisele kaudselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga varasemas praktikas leidnud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  39. märtsi
  40. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-15-12, p 14). Tuginedes kaitseväidete elulisele ebausutavusele olukorras, kus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendid ei kinnita NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, pööras maakohus tõendamiskoormise kolleegiumi arvates alusetult ümber ja luges väärteokoosseisu tõendatuks sisuliselt seetõttu, et menetlusalune isik ei suutnud veenvalt tõendada, et ta kanepit ei tarvitanud. Selliselt toimides läks maakohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Nimetatud minetus toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kuna praeguses asjas puuduvad võimalused uute tõendite kogumiseks, pole väärteomenetlusõiguse rikkumine väärteoasja uue arutamise käigus kõrvaldatav. Seetõttu tuleb väärteomenetlus S. Dombrovski karistamises NPALS § 151 järgi lõpetada.
  41. KrMS § 191 lg 3 kohaselt võib Riigikohus teha kohtuotsuse peale esitatud kassatsiooni läbi vaadates uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Praeguses asjas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata muuhulgas osas, millega mõisteti S. Dombrovskilt ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kuludena terviseseisundi tuvastamise toimingute teostamise ja uriinis aine tuvastamise uuringu eest välja kokku 132 eurot. Arvestades, et nimetatud kulud tekkisid seoses NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo uurimisega ja et Riigikohus lõpetab selles osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse, tuleb maakohtu otsus ka selles osas tühistada.
  42. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  43. detsembri
  44. a otsuse S. Dombrovski karistamises NPALS § 151 järgi ja lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kolleegium tühistab maakohtu otsuse ka osas, millega mõisteti S. Dombrovskilt menetluskuludena välja 132 eurot, ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab ekspertiisi tegemisega seoses tekkinud kulu 132 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. S. Dombrovski karistamises LKindlS § 661 lg 1 järgi jääb maakohtu otsus muutmata. Riigikohus rahuldab kaitsja kassatsiooni osaliselt.
  45. S. Dombrovski kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada S. Dombrovskile seoses kassatsiooni​menetlusega valitud kaitsjale makstud tasu summas 535,68 eurot (sh käibemaks 89,28 eurot). Taotlusele lisatud dokumentide kohaselt kulutas kaitsja menetlusaluse isikuga konsulteerimiseks 48 minutit, väärteoasja materjalidega tutvumiseks 1 tunni, kassatsiooni koostamiseks 3 tundi ja 17 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit. Kokku osutas kaitsja S. Dombrovskile õigusabiteenust 5 tunni ja 35 minuti vältel. Kolleegiumi arvates tuleb kaitsja taotlus rahuldada. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaal​menetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja loetletud toimingud S. Dombrovski kaitseõiguse teostamiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Kuna Riigikohus tühistab maakohtu otsuse S. Dombrovski karistamises NPALS § 151 järgi ja lõpetab selles osas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb valitud kaitsjale makstud tasu VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt S. Dombrovski kasuks välja mõista. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Priit Pikamäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.