RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 3-1-1-61-13 11. juuni 2013 Eesistuja Jüri Il

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus kaheks aastaks.

§ 74

lg 1 alusel vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi katseajaga kaheks aastaks.

§ 75lg 1 alusel määrati M.

Oravale kontrollnõuded ja ta suunati kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2. märtsil 2012 esitas Tallinna Vangla käitumiskontrolli talituse kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus täitmisele pöörata M. Oravale Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a otsusega mõistetud karistus ‑ 2 aastat vangistust. Ettekande kohaselt ei ilmunud M. Orav
5. juunil 2011 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna vanemkomissar teatas
6. juunil 2011 kriminaalhooldajale, et M. Orav on seoses narkokuriteoga
7. juunil 2011 Helsingis kinni peetud.
8. detsembril 2012 sai aga Harju Maakohus Helsingin Käräjäoikeuse teate, et M. Oravale on mõistetud karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtus, et
9. oktoobril 2011 ja
10. märtsil 2012 helistas M. Orav kriminaalhooldajale ja selgitas, et viibib Soome Vabariigi Jokela vanglas. Kriminaalhooldaja juurde ei saanud tulla, sest Soomes pidas politsei ta kinni kahtlustatuna narkokuriteos.
11. Harju Maakohtu
12. aprilli
13. a määrusega kuulutati M. Orav KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks. Kohus määras, et M. Orav tuleb KrMS § 130 lg 5 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada ja paigutada Tallinna Vanglasse. Määruses märgiti, et kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes M. Orava tagaotsitavaks kuulutamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane ei täida kontrollnõuet ega ilmu kriminaalhooldaja juurde selleks ettenähtud ajal.
14. aprillil 2012 edastas kriminaalhooldaja Harju Maakohtule materjali, millest selgus muuhulgas, et M. Orav on Helsingi esimese astme kohtu
15. oktoobri
16. a otsusega süüdi tunnistatud narkokuriteos ja talle on mõistetud karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kohus märkis, et KrMS § 429 lg 1 p 1 kohaselt võib täitmiskohtunik kriminaalhooldusametniku taotluse alusel vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus arvata, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele.

§ 74

lg 4 ja § 69 lg 6 alusel võib kohus pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel karistuse täitmisele, kui isik ei täida talle kohtuotsusega pandud kohustusi või ei täida kontrollnõudeid. Viidates KrMS § 269 lg 2 p-le 2 ja § 432 lg-le 1 lahendas täitmiskohtunik nimetatud taotluse kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kuna kohtule oli teada, et M. Orav viibis määruse tegemise ajal Soomes vanglas, arutati tema tagaotsitavaks kuulutamist ja vahistamist kirjalikus menetluses.

1. Harju Maakohtu
2. mai
3. a tagaselja tehtud määrusega pöörati M. Oravale Harju Maakohtu
4. detsembri
5. a otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistus, 2 aastat vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti vahi alla võtmise päev. Kohus tuvastas, et M. Orav ei ilmunud
6. juunil 2011 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, rikkudes sellega

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet.

Kohtule esitatud materjalist nähtus, et

1. juunil 2011 peeti M. Orav Soome Vabariigis Helsingis kinni seoses narkokuriteoga, mille eest karistati teda vangistusega 4 aastaks ja 6 kuuks.
2. oktoobril 2011 helistas M. Orav ja
3. märtsil 2012 saatis kriminaalhooldusametnikule ka kirja, selgitades kriminaalhooldusametniku juurde tulemata jätmise põhjusi seoses kinnipidamisega
4. juunil
5. Kohus leidis, et M. Orav suhtus kohtu määratud kontrollnõuete täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt. Tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia ja seetõttu tuleb tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata.
6. Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused süüdimõistetu M. Orav ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau. 5.1 M. Orav taotles Harju Maakohtu
7. mai
8. a määruse tühistamist, sest talle ei võimaldatud asja arutamisest osa võtta ja ennast kaitsta. Samuti taotles süüdimõistetu Harju Maakohtu
9. aprilli
10. a määruse tühistamist. M. Orav leidis, et kohus on põhjendamatult kuulutanud ta tagaotsitavaks. Kriminaalhooldaja ja kohus teadsid tema asukohta, kuid kohtuistungist talle ei teatatud ja kutset istungile ei saadetud. 5.2 M. Orava kaitsja palus tühistada Harju Maakohtu
11. mai
12. a määruse, sest seda tehes on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Kohus on asja arutamisel viidanud KrMS § 269 lg 2 p-le 2, mis sätestab erandliku võimaluse arutada asja ilma süüdistatavata, kui viimane viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoiab kohtusse ilmumisest kõrvale ning ilma temata on asja arutamine võimalik. Viidatud säte ei anna kohtule õigust jätta isik kohtuistungist teavitamata. Pöörates M. Orava karistuse täitmisele kuulamata ära tema seisukohta, rikkus kohus süüdistatava kaitseõigust. Kuna Harju Maakohtule oli M. Orava asukoht teada, ei ole ka tema tagaotsitavaks kuulutamise
13. aprilli
14. a määrus seaduslik. Kohus oleks pidanud järgima KrMS § 166 nõudeid ja edastama M. Oravale kutse Jokela vangla juhi kaudu.
15. Tallinna Ringkonnakohtu
16. jaanuari
17. a määrusega jäeti Harju Maakohtu
18. mai
19. a määrus muutmata. M. Orava ja tema kaitsja määruskaebused karistuse täitmisele pööramise küsimuses jäeti rahuldamata. M. Orava määruskaebus Harju Maakohtu
20. aprilli
21. a määruse peale, millega M. Orav kuulutati tagaotsitavaks, jäeti läbi vaatamata. Ringkonnakohus leidis, et M. Oravale mõistetud vangistuse täitmisele pööramine on seaduslik ja nõustus täielikult maakohtu määruse põhjendustega selles küsimuses. Kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes kirjeldatud kontrollnõuete rikkumine on tõendatud. Asjaolu, et M. Orav peeti kinni väljaspool Eesti Vabariiki, ei vabasta teda vastutusest kontrollnõuete tahtliku täitamata jätmise eest. M. Orav lahkus Eestist ja põhjustas õigusvastase käitumisega enda kinnipidamise Soome Vabariigis. Harju Maakohtu
22. mai
23. a määruse tühistamiseks ei anna alust ka väidetav kaitseõiguse rikkumine. Nii kriminaalhooldajale kui ka kohtule oli teada, et M. Orav peeti vaadeldaval ajaperioodil kinni ja ta oli Soome Vabariigis vahi all. Kohus möönis, et maakohtu viide KrMS § 296 lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, kuivõrd nimetatud säte võimaldab arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta juhul, kui ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Vahi all viibimine ei ole aga hinnatav kõrvalehoidumisena eeltoodud sätte tähenduses. Praeguse asja arutamist kirjalikus menetluses kohtu pooli väljakutsumata võimaldab aga KrMS § 432 lg 31 . Ringkonnakohtu hinnangul maakohus sisuliselt sellest sättest lähtuski. Kaitsja väited ärakuulamise õiguse rikkumise kohta on alusetud, sest KrMS § 432 lg 31 teise lause kohaselt on M. Oravale tagatud õigus olla täitmiskohtuniku juures ära kuulatud hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast Eestisse toimetamist. Harju Maakohtu
24. aprilli
25. a määrusesse puutuvalt märkis ringkonnakohus, et KrMS § 385 p 13 kohaselt ei saa isiku tagaotsitavaks kuulutamise määrust määruskaebe korras vaidlustada ja seetõttu tuleb M. Orava määruskaebus selles küsimuses jätta läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
26. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Orava kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Repnau, kes palub määruse tühistada osas, millega jäeti muutmata Harju Maakohtu
27. mai
28. a ja
29. aprilli
30. a määrused ning saata asi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja põhjendab määruskaebust järgmiselt. 7.1 Tagaselja tehtud määrusega rikkus Harju Maakohus M. Orava õigust võtta osa enda asja kohtulikust arutamisest (KrMS § 35). Eiratud on ka KrMS § 265 sätteid, sest M. Oravat ei ole kohtuistungile kutsutud ega teda selle toimumisest teavitatud. Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, et sisuliselt kohaldas maakohus KrMS § 432 lg 31 sätteid, mis võimaldavat tagaotsitava M. Orava asja arutamist tagaselja. 7.2 Kaitsja möönab, et Harju Maakohtu
31. aprilli
32. a tagaotsitavaks kuulutamise määrus ei ole KrMS § 385 p 13 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav, kuid märgib siiski, et kõnesolev määrus ei vasta KrMS § 145 nõuetele, sest on täielikult põhjendamata ja vastuoluline. Ebaseadusliku kohtumääruse jõustumine tõi kaasa selle, et M. Oravat kohtuistungile ei kutsutud ja kohtuistungi toimumisest teda ei teavitatud. Pöörates M. Oravale mõistetud vangistuse täitmisele vaid kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjal, ära kuulamata süüdistatava seisukohta, rikkus kohus kriminaalmenetluse üht tähtsamat põhimõtet - isiku kaitseõigust. Rikutud on ka KrMS § 8 sätteid, mis näevad ette kohtu kohustuse tagada süüdistatavale kaitsja abi ja reaalne võimalus end ise kaitsta.
33. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste esitas määruskaebusele vastuse, milles nõustutakse täielikult määruskaebuse põhjendustega. Prokurör leiab, et kohtud on rikkunud kriminaalmenetluse õigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna põhjendamatu tagaotsitavaks kuulutamise määrus on kaasa toonud ebaseadusliku tagaselja määruse. Prokurör palub samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
34. jaanuari
35. a ja Harju Maakohtu
36. mai
37. a määrused ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT I
38. Kriminaalkolleegium leiab, et maa- ja ringkonnakohus on M. Oravale mõistetud karistuse täitmisele pööramisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust järgmistel põhjustel. 9.1 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Harju Maakohtu
39. detsembri
40. a otsusega vabastati M. Orav 2aastasest vangistusest

§ 74

lg 1 alusel 2-aastase katseajaga tingimustel, et ta ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuotsusega kohustati M. Oravat muu hulgas elama aadressil Xxxxxxx XX-X Tallinnas ja ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Tallinna Vangla käitumiskontrolli talituse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes Harju Maakohtule taotleti M. Oravale mõistetud 2-aastase vangistuse täitmisele pööramist põhjusel, et M. Orav on rikkunud

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollnõuet, kuna jättis 20.

juunil 2011 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumata. Ettekandest nähtuvalt oli registreerimiskohustuse täitmata jätmise põhjus kriminaalhooldusametnikule teada, kuna Politseija Piirivalveameti andmetel oli M. Orav seoses narkokuriteoga

1. juunil 2011 Soome Vabariigis kinni peetud. Viimasest asjaolust andis ka M. Orav ise kriminaalhooldajale vahetult telefoni teel teada (
2. oktoobril 2011 ja
3. märtsil 2012), selgitades, et sel põhjusel ei saanud ta
4. juunil 2011 kriminaalhooldaja juurde tulla. Eeltoodust järeldub, et
5. juunil 2011 ei ilmunud M. Orav kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kuna see polnud tema jaoks objektiivselt võimalik teises riigis kahtlustatavana kinnipidamise tõttu. 9.2 Kolleegium ei näe põhjust muuta oma varasemat praktikat, mille kohaselt juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. augusti
2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-3-24-97 p 1). Kolleegium on seisukohal, et viibimine välisriigi kinnipidamisasutuses on mõjuv põhjus, mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel registreerimiskohustusele alluda. Tuvastatud on, et
3. juunil 2012, mil M. Orav pidi olema Eesti Vabariigis ja end kriminaalhooldaja juures registreerima, oli ta Soome Vabariigis vahi all. Kinnipidamiskohas viibimise tõttu Soomes polnud tal võimalik olla samal ajal Eestis ja täita registreerimiskohustust. Sel põhjusel ei ole võimalik väita, et M. Orav rikkus kõnesolevat kontrollnõuet tahtlikult ja mõjuva põhjuseta. Asjaolu, et kinnipidamise põhjustas tema enda õigusvastane käitumine, ei muuda kontrollnõude rikkumist tahtlikuks. Asjassepuutumatu on seejuures ringkonnakohtu seisukoht, et välisriigis vahi all viibimine ei vabastada M. Oravat vastutusest kontrollnõuete tahtliku täitmata jätmise eest, sest enda kinnipidamise põhjustas süüdlane õigusvastase käitumisega ise. Tähelepanuta ei tohi jätta, et käesoleval juhtumil heidetakse M. Oravale erakorralises ettekandes ette üksnes registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Kriminaalhooldaja loata Soome Vabariiki sõitmist ja katseajal uue kuriteo toimepanemist erakorralises ettekandes rikkumisena ei käsitleta. Erakorralise ettekande arutamisel KrMS §-s 427 sätestatud korras tuleb seega kohtutel hinnata, kas süüdlane on talle ettekandes ette heidetavat registreerimiskohustust rikkunud. Põhjendades maakohtu lahendi peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmist sellega, et M. Orava kinnipidamine oli tingitud tema enda käitumisest, väljus ringkonnakohus erakorralise ettekande raamidest, asudes sisuliselt arutama etteheidet käitumise eest, mida M. Oravale pole tehtudki, arvestades, et muid

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõuete rikkumisi M.

Oravale ettekandes ette ei heideta. Eeltoodust lähtudes tuleb maa- ja ringkonnakohtu lahendid materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. II

1. Harju Maakohtu
2. aprilli
3. a määrus, millega M. Orav kuulutati KrMS § 140 lg 1 alusel tagaotsitavaks, ei ole KrMS § 385 p 13 kohaselt määruskaebe korras vaidlustatav. Sel põhjusel jättis ringkonnakohus õigustatult menetlusosaliste kaebuse selles osas läbi vaatamata. Nimetatud asjaolule vaatamata peab kolleegium kohtupraktika ühtlustamiseks vajalikuks siiski märkida järgmist. 10.1 KrMS § 140 lg 1 kohaselt võib menetleja oma määrusega kuulutada tagaotsitavaks süüdistatava, kes ei ole kutse peale ilmunud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu. Olukorras, kus kohtule on teada isiku täpne asukoht ja seal viibimise asjaolud, puuduvad õiguslikud alused tema tagaotsitavaks kuulutamiseks KrMS § 140 lg 1 sätteid järgides. Käesolevas asjas oli maakohtule M. Orava tagaotsimiseks kuulutamise määrust tehes täpselt teada, et M. Orav viibib Soome Vabariigis vanglas. Sel põhjusel ei saanud tagaotsimise õigusliku alusena tõusetuda ka kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine. Kolleegium tõdeb, et kuigi Harju Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus on jõustunud, on see M. Orava tagaotsitavaks kuulutamise osas ebaseaduslik, kuna maakohus ei tuvastanud ühtki KrMS § 140 lg‑s 1 loetletud tagaotsitavaks kuulutamise alust. Sellest tuleneb omakorda, et sisuliselt oli täitmata KrMS § 432 lg-s 31 kirjeldatud esmane tingimus, mis võimaldaks kohtul otsustada vangistuse täitmisele pööramise küsimust kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta ja neid istungile kutsumata. Seega on käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus maakohus on ilmselt ebaseaduslikule tagaotsimise määrusele tuginedes loonud menetlusõigusliku võimaluse otsustada süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimus teda ärakuulamata. Kolleegium loeb eeltoodud minetused kriminaalmenetlusõiguse olulisteks rikkumisteks KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa maa- ja ringkonnakohtu lahendite tühistamise ja asja saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda KrMS § 432 lg-s 3 sätestatud korrast.
6. Eeltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-dest 1 ja 2 ning § 339 lg‑st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
7. jaanuari 2013 ja Harju Maakohtu
8. mai 2012 määrused täies ulatuses ja saadab M. Orava kohta koostatud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar