Obsah (6)

§ 701§ 637§ 466§ 3401§ 190§ 219

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-1-76-13 Määruse kuupäev Tartu, 12. juuni 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi Eesti Energi

) § 637 lg 1 p-le 6 ning § 181 lg 1 p-le 2 tuginedes, et pole piisavat alust eeldada, et menetlus oleks edukas. Määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendatult, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja ei lubanud kontrollimise ajal majja siseneda, saamaks teada, millised seadmed kontrolli ajal voolu tarbivad. Kuna kontrollimisel ei olnud võimalik kostja tegevuse tõttu tuvastada, millised seadmed kostja kinnistul kontrolli ajal voolu tarbivad, ei ole tähtsust kostja paljasõnalistel väidetel, et elektrienergia tarbimine ei ole tema kinnistul pärast kontrollimist oluliselt suurenenud. Korra § 4 lg 2 p 1 ei ole vastuolus põhiseadusega, sest see on kehtestatud ELTS § 68 lg-te 2 ja 3 alusel. Väide, et kord on vastuolus hea usu põhimõttega, tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja esitas selle esimest korda alles apellatsioonkaebuses. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Kostja palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning saata asja lahendamiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud kord vastuolus põhiseadusega, kuna sellega antakse elektritarbimise koguse arvutamise õigus eraõiguslikule isikule. Ringkonnakohus ei ole kostja sellekohast väidet lahendanud. Kohtud jätsid võrdlemata kostja tarbitud elektrienergia kogused enne ja pärast kontrollmõõtmist. Kuna kostja viibib kinnipidamiskohas, ei saanud ta esitada tõendeid selle kohta, et tema elektrienergia tarbimise kogus ei ole pärast kontrollmõõtmist oluliselt muutunud.
2. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub hüvitada tasu 76 eurot 80 senti (sh käibemaks). Taotluse kohaselt on esindaja tutvunud ringkonnakohtu lahendi ja kohtupraktikaga ning koostanud määruskaebuse, s.o teinud toiminguid nelja pooltunni ulatuses. Esindaja kinnituse kohaselt on kostja keeldunud taotlusele nõusolekut andmast, kuna tal on kohustus menetlusabi hüvitada.
3. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus on kostja väiteid piisavalt põhjalikult käsitlenud. Ebaseaduslikult elektrienergia tarbimise korral ei ole elektrienergia ja võrguteenuse mahu ning maksumuse kindlakstegemise eesmärk isiku karistamine, vaid teha võimalikult täpselt kindlaks tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse kogused. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et tarbimine ei ole oluliselt muutunud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause järgi tühistada osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt ning saadab asja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks samale ringkonnakohtule. 11. Kooskõlas

§-ga 695 ja § 688 lg-ga 2 kontrollib kolleegium ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab ringkonnakohtu määruse üksnes osas, millega keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. 12. Ringkonnakohus kohaldas kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalust hinnates valesti

§ 637lg 1 p 6.

Selle sätte alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu. Kolleegium on varem väljendanud seisukohta, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). See tähendab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel peab kohus apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07, p 10). Ringkonnakohus hindas kostja apellatsioonkaebuse eduvõimalusi just tõendite hindamise aspektist küsimuses, kas kostja väide, et elektrienergia tarbimine ei ole pärast kontrollimist suurenenud, on tõendatud. See küsimus tuleb ringkonnakohtul lahendada sisuliselt juhul, kui apellatsioonkaebus vastab nõuetele ning ringkonnakohus võtab selle menetlusse.
5. Kuivõrd ringkonnakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega jäeti menetlusabi andmata, on määrus selles osas

§ 466lg 3, § 463 lg 2 ning § 456 lg 4 alusel jõustunud.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv (

§ 637lg 1 p 3).

Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudusega, nt riigilõivu ei ole makstud, peab ringkonnakohus andma kostjale

§ 3401lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta.

1. Riigikohus vabastas
2. aprilli
3. a määrusega kostja määruskaebuselt 50 euro suuruse kautsjoni tasumisest hilisema hüvitamiskohustusega. Kui ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu menetlusse võtmata, tuleb kostjalt kassatsioonikautsjon välja mõista (

§ 190

lg 2) või vabastada ta kautsjoni tasumise kohustusest (

§ 190lg 7).

Kolleegium märgib, et

§ 190

lg-s 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise üle omal algatusel (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-10, p 9).
3. Kolleegium leiab, et kostja esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 76 eurot 80 senti tuleb rahuldada kooskõlas

§ 219lg-ga 6 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-dega 22 ja 23.

Menetlustoimingute tegemise ajal kehtinud Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri
2. a otsusega kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (kord) p 371 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest hagimenetluses 16 eurot iga poole tunni kohta. Kostja esindaja on teinud kassatsioonimenetluses toiminguid neli pooltundi, st 64 euro ulatuses. Tasule lisandub korra p 2 kohaselt käibemaks, st 12 eurot 80 senti. Kohtumääruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull