Obsah (4)

§ 831§ 210§ 84§ 832

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 210 lg 2 järgi soodustuskelmuses selle eest, et U. V. taotles OÜ A esindajana

1. septembrist 2010 kuni
2. märtsini 2012 Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) toetust 283 623 eurot. Toetusega soovis U. V. rekonstrueerida Jõgevamaal Xxxxx vallas Xxxxx XX asuva kinnistu registriosa numbriga YYYYYYY (ZZZZZZZZ kinnistu) ja püstitada mõne abihoone. Taotluses esitas U. V. valeandmeid, justkui kasutaks ta rekonstrueerimiseks ka omakapitali, kuivõrd omakapitali kasutamine oli toetuse taotlemise eeldus. Omakapitali olemasolu tõendamiseks viitas U. V. mitmele rahaülekandele, mis olid aga fiktiivsed, sest tegelikult süüdistatav omakapitali kasutada ei kavatsenud. PRIA maksis määratud toetusest välja 95 731,97 eurot ja peatas kahtluste tekkimisel edasised maksed.
3. ZZZZZZZZ kinnistuga seonduvad käesoleva menetluse jaoks asjassepuutuvad õiguslikud sammud on olnud järgmised. 2.1 Abikaasade U. ja L. V.-i ühisomandisse kuulunud kinnistule seati
4. septembril 2010 OÜ A kasuks tasuta hoonestusõigus tähtajaga kümme aastat. Lepingu kohaselt jäävad hoonestusõiguse lõppemisel kõik hoonestusõiguse alal asuvad ehitised ja rajatised kinnistu omanikule ning omanik ei maksa hoonestajale nende eest hüvitist. 2.2
5. detsembril 2010 sõlmisid
6. aastal abiellunud U. ja L. V. abieluvaralepingu, millega jäeti L. V.-i ainuomandisse kõik seni abikaasade ühisomandis olnud kinnistud, sh ZZZZZZZZ kinnistu, ja osalused erinevates äriühingutes, sh OÜ-s A. 2.3
7. septembril 2010 seatud hoonestusõigusele seati
8. aprillil 2012 ühishüpoteek summas 500 000 eurot O. V.-i kasuks ½ osas ja V. O. kasuks ½ osas. Ühishüpoteek summas 100 000 eurot O. V.-i kasuks ½ osas ja O. V.-i kasuks ½ osas seati ka ZZZZZZZZ kinnistule. 2.4
9. mail 2012 arestis Tartu Maakohus

§ 831

lg-s 1, § 831 lg 2 p-des 1 ja 2 ning §-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks OÜ A kasuks seatud hoonestusõiguse ja O. V.-i ja V. O. kasuks hoonestusõigusele seatud ühishüpoteegi summas 500 000 eurot. 3. Prokuratuur leidis, et Tartu Maakohtu 18. mai 2012 määrus siiski ei taga kriminaaltulu konfiskeerimist täielikult, mistõttu tuleb

§ 831lg 1, lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 84 alusel arestida ka L.

V.-ile kuuluv ZZZZZZZZ kinnistu ja O. V.-i ja V. O. kasuks sellele kinnistule seatud ühishüpoteek summas 100 000 eurot. Seetõttu esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur

1. novembril 2012 Tartu Maakohtule taotluse arestida kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmandale isikule L. V.-ile kuuluv Jõgevamaal Xxxxx vallas Xxxxx XX asuv kinnistu registriosa numbriga YYYYYYY ning seada sellele kinnistule käsutamise keelumärge. Samuti paluti arestida kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks ZZZZZZZZ kinnistule kolmandate isikute O. V.-i kasuks ½ osas ja V. O. kasuks ½ osas seatud ühishüpoteek summas 100 000 eurot ning seada hüpoteegile käsutamise keelumärge. Oma taotlust põhjendas prokuratuur järgmiselt. 3.1 Hoonestusõiguse lõppemisel muutub hoonestusõiguse alusel püstitatud hoone kinnistu oluliseks osaks ka juhul, kui hoonestusõigus konfiskeeritakse, mistõttu muutub rekonstrueeritud hoone L. V.-i omandiks. L. V. saaks sel moel hoonestusõiguse lõppemisel kuritegelikul teel saadud vara omanikuks, sest hoone rekonstrueeriti ligi 100 000 euro väärtuses kuritegelikul teel saadud raha eest. 3.2 O. V.-i ja V. O. kasuks seati kinnistule ühishüpoteek summas 100 000 eurot kriminaaltulu, s.o hoonestusõiguse sisuks olevate ja tulevikus ZZZZZZZZ kinnistu oluliseks osaks muutuvate kuritegelikust tulust püstitatud hoonete konfiskeerimise ja võimalike PRIA poolt esitatavate nõuete vältimiseks. Seega on hüpoteek omandatud täies ulatuses kuriteo toimepanijate U. V.-i ja OÜ A arvel.
2. Tartu Maakohtu
3. detsembri 2012 määrusega taotlus rahuldati ja süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestiti L. V.-ile kuuluv ZZZZZZZZ kinnistu ja sellele seati käsutamise keelumärge. Samuti arestiti süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks ZZZZZZZZ kinnistule O. V.-i kasuks ½ osas ja V. O. kasuks ½ osas seatud ühishüpoteek summas 100 000 eurot ja hüpoteegile seati käsutamise keelumärge. Kohus märkis järgmist. 4.1 U. V.-i ja OÜ-d A on põhjust kahtlustada

§ 210lg-tele 2 ja 3 vastava kuriteo toimepanemises.

Ka on alust eeldada, et kuriteo toimepanemise tulemusena on kahtlustatavad teeninud suures ulatuses varalist kasu. 4.2 L. V.-ile kuuluva ZZZZZZZZ kinnistu konfiskeerimise asendamise eeldused on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 ja

§ 831lg 2 järgi täidetud.

U. V. asus kuriteoplaane ellu viima juba

1. aasta septembris, mistõttu oli L. V.
2. aasta detsembris, mil ta sai abieluvaralepinguga enda omandisse ZZZZZZZZ kinnistu, teadlik, et omandi üleandmise tegelik eesmärk oli vältida võimaliku kriminaalmenetluse puhul kuriteoga saadud vara konfiskeerimist või selle arvelt PRIA nõuete tagamist. Hüpoteegi tähtaja lõppemisel saab L. V. ZZZZZZZZ kinnistul hoonestusõiguse alal asuvate ehitiste ja abirajatiste omanikuks ja tema kinnistu väärtus sellega seoses suureneb. Need ehitised on vähemalt osaliselt renoveeritud või püstitatud U. V.-i ja OÜ A poolt toimepandud kuritegudest saadud rahalistest vahenditest ehk kriminaaltulust. 4.3 Täidetud on ka kõik eeldused konfiskeerimaks O. V.-i ja V. O. kasuks seatud 100 000 euro suurust ühishüpoteeki. On alust arvata, et hüpoteek seati vaid näilise nõude tagamiseks. Hüpoteegi seadmise tegelik eesmärk oli võimaliku kuriteoga saadud vara konfiskeerimise või PRIA nõuete tagamise vältimine. Hüpoteek omandati täielikult U. V.-i ja OÜ A arvelt, mistõttu tuleb see arestida kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks.
3. Maakohtu määruse vaidlustasid O. V.-i esindaja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski ja L. V.-i esindaja vandeadvokaadi abi Tõnu Mets. Kaebajad leidsid, et praegusel juhul on arestitud objekt, mille konfiskeerimist seadus ei võimalda ja seetõttu pole võimalik ka selle vara arestimine. O. V.-i esindaja hinnangul ei saa O. V.-i kasuks seatud ühishüpoteeki vaadelda tahtliku süüteoga saadud varana. L. V.-i esindaja meelest ei ole ZZZZZZZZ kinnistu käsitatav süüteoga saadud varana, sest L. V. omandas selle enne U. V.-i väidetavat kuritegu. Konfiskeerimismenetluses ei saa arvesse võtta L. V.-il kümne aasta pärast tekkida võivaid tsiviilõiguslikke nõudeid. ZZZZZZZZ kinnistu konfiskeerimine oleks ebaproportsionaalne, sest konfiskeerida soovitakse mitu korda väärtuslikumad objektid kui on väidetava kuriteoga tekitatud kahju.
4. Tartu Ringkonnakohtu
5. veebruari 2013 määrusega jäeti kaebused rahuldamata. Kohtu põhiseisukohad olid järgmised. 6.1 ZZZZZZZZ kinnistu on kuriteoga saadud vara

§ 831lg 1 mõttes.

ZZZZZZZZ ja selle juurde kuuluvad rajatised ehitati olulises osas soodustuskelmuse kaudu saadud raha eest. Hiljemalt

1. aastal, hoonestusõiguse lõppemisel, muutuvad ZZZZZZZZ ja rajatised kinnistu olulisteks osadeks ja seeläbi saab L. V. kuritegelikul teel saadud vara omanikuks. Ei ole oluline, et omanikuks muutub L. V. alles mõne aja pärast, sest lepingupooled on omandi üleminekus kokku leppinud. 6.2 L. V. teadis
2. detsembril 2010 abieluvaralepingut sõlmides, et U. V. on
3. aasta septembris esitanud pettusliku taotluse PRIA-le ja võõrandab ZZZZZZZZ kinnistu talle võimaliku konfiskeerimise vältimiseks. 6.3 Kinnistule ühishüpoteegi seadmine O. V.-i ja V. O. kasuks kujutab endast kuriteoga saadud vara võõrandamist

§ 831lg 2 tähenduses.

Hüpoteek polnud U. V.-i seisukohalt majanduslikult põhjendatud ja oli seega omandatud täielikult tema arvelt. Arvestades seda, et hüpoteek seati vahetult pärast PRIA poolsete kahtlustuste tekkimist, on see seatud süüteoga saadud vara konfiskeerimise vältimiseks. 6.4 Kinnistu ja hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitiste väärtus kokku on umbes 122 285 eurot, mis ei ületa kuriteoga saadud 95 731,97 eurot kuigivõrd suurel määral. Seega on arestimine kooskõlas proportsionaalsuspõhimõttega. 6.5 Samas leidis ringkonnakohus, et maakohus on ekslikult vara arestinud konfiskeerimise asendamise tagamiseks

§ 84alusel.

Vara tuleb arestida konfiskeerimise tagamiseks

§ 831

lg 2 järgi, sest ZZZZZZZZ tehtud parendused ja ehitatud abirajatised on käsitatavad tahtliku süüteoga saadud varana, mida on võimalik konfiskeerida. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebused O. V.-i esindaja A. Veski ja L. V.-i esindaja T. Mets. Kaebajate põhiseisukohad on järgmised. 7.1 O. V.-i esindaja leiab, et ZZZZZZZZ kinnistu ei ole käsitatav kuriteoga saadud varana. Ei ole tõendatud, et kinnistul olevad ehitised on püstitatud kuriteoga saadud raha eest. O. V.-i kasuks seatud hüpoteeki ei saa arestida põhjendusega, et tulevikus võib L. V. muutuda ehitiste omanikuks. 7.2 L. V.-i esindaja hinnangul ei saa arestida L. V.-ile kuuluvat kinnistut põhjendusega, et L. V. võib tulevikus ehitised omandada. Eraldiseisvaks asjaõiguseks olev hoonestusõigus kuulub OÜ-le A. Eksitud on proportsionaalsuse põhimõtte vastu, sest 230 000 eurot väärt kinnistu on arestitud kõigest 95 731,97 euro suuruse konfiskeerimisnõude tagamiseks.
2. Kaebustele esitatud vastuses leiab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas, et kohtud on talitanud õigesti. Kuritegelikul teel saadud varast ehitatud hooned muutuvad kinnistule seatud hoonestusõiguse lõppemisel kinnistu oluliseks osaks, suurendades olulisel määral kinnistu väärtust. L. V. saab juba mõne aasta pärast ilma lisakulutusi tegemata kinnistul olevate hoonete omanikuks. Kuivõrd elektrooniliste kinnisvaraportaalide kohaselt on ZZZZZZZZ kinnistu väärtus umbes 122 285 eurot, on selle arestimine proportsionaalne, sest PRIA maksis süüdistatavatele välja 95 731,97 euro suuruse toetuse.
3. L. V.-i esindaja T. Mets leiab prokuröri seisukohtadele esitatud vastuses, et prokuröri viited sellele, et L. V. saab
4. aastal hoonete omanikuks, võivad küll olla õiged, aga jätavad tähelepanuta asjaolu, et hoonestusõiguse tõttu ei saa L. V. kinnistut veel aastaid kasutada, mistõttu on see tema jaoks majanduslikus mõttes sisuliselt väärtusetu. Ei ole võimalik aru saada, mille alusel leiab prokurör, et kinnistu ja hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitiste väärtus kokku on internetiportaalides oleva teabe pinnalt umbes 122 285 eurot. Kohus ei saa ise hinnata kinnisvara väärtust viidatud portaalides olevate kannete alusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5. O. V.-i ja L. V.-i esindajad ei ole vaidlustanud põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu U. V.-i ja OÜ A suhtes. Küll aga on kaebajate hinnangul ZZZZZZZZ kinnistu ja kinnistule seatud 100 000 eurose ühishüpoteegi arestimine KrMS § 142 alusel välistatud seetõttu, et nende objektidega seoses ei ole võimalik kohaldada konfiskeerimist karistusseadustiku
6. peatükis paiknevate normide alusel. Kriminaalkolleegium sellise hinnanguga ei nõustu järgmistel põhjustel.
7. Kriminaalkolleegium on varem leidnud, et kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara

§ 832

lg 1 mõttes on otsene kriminaaltulu ja selle arvel omandatu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2012 määrus asjas nr 3-1-1-92-12, p 13). Ka tuleb tahtliku süüteoga saadud varaks

§ 831

lg 1 tähenduses pidada süüteoga otseselt saadud tulu ja sellise tulu arvel omandatut. Seega saab

§ 831

lg 1 alusel toimepanijalt või

§ 831

lg 2 alusel kolmandalt isikult konfiskeerida üksnes sellist vara, mille toimepanija on saanud otseselt süüteoga või mille arvel ta on omandanud mõne uue asja, õiguse või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 48).

1. Praeguse asja materjalidest nähtub, et kahtlustatavatele heidetakse ette 95 731,97 euro väljapetmist PRIA-lt. Seega tuleb just seda rahasummat pidada oletatava kuriteoga otseselt saadud tuluks.
2. Kuivõrd

§ 831

lg 2 lähtub eeldusest, et süüdistatav võõrandab vara kolmandale isikule, tuleb kõigepealt teha kindlaks, kas U. V. ja OÜ A võõrandasid 95 731,97 eurot O. V.-ile ja L. V.-ile. Kriminaalkolleegium on varem leidnud, et juhul kui kinnisasi on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, on kinnisasjale kolmanda isiku kasuks hüpoteegi seadmine vaadeldav kuriteoga saadud vara võõrandamisena (omandamisena kolmanda isiku poolt)

§ 832

lg 2 tähenduses, kuivõrd sisuliselt antakse hüpoteegi seadmisega osa kinnisasja majanduslikust väärtusest üle hüpoteegipidajale (määrus asjas nr 3-1-1-92-12, p 13). Ka juhul, kui süüteoga otseselt saadud tulu

§ 831

lg 1 mõttes investeeritakse mingisse objekti, võib selle objekti arvelt kolmandatele isikutele teatud õiguste andmine olla vaadeldav nimetatud tulu võõrandamisena (omandamisena kolmanda isiku poolt)

§ 831lg 2 tähenduses.

13.1 L. V.-i osas tuleb küsida, kas ZZZZZZZZ kinnistu andmine tema ainuomandisse U. V.-i poolt abieluvaralepinguga kujutab endast U. V.-i ja OÜ A poolse väidetava kuriteoga saadud otsese tulu võõrandamist L. V.-ile. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt, kuivõrd ainuüksi kinnistu jätmist L. V.-ile ei saa pidada viimase rikastamiseks kriminaalse tulu arvelt. Küll aga kujutab endast oletatava kuriteoga saadud tulu võõrandamist kinnistu jätmine L. V.-ile koostoimes PRIA-lt saadud raha investeerimisega ehitistesse, sest seeläbi kulutati ühelt poolt kuritegelikul teel saadud raha ära ja teiselt poolt suurendati selle arvelt kinnistu väärtust. Seda tõdemust ei väära ka asjaolu, et kinnistu on koormatud hoonestusõigusega. On tõsi, et hoonestusõigus vähendab üldjuhul kinnistu väärtust kinnistu omaniku jaoks, ent tulenevalt sellest, et käesoleval juhul muutuvad mõne aasta pärast aset leidval hoonestusõiguse lõppemisel kriminaalse tulu arvel püstitatud ehitised kinnistu oluliseks osaks, ei saa hoonestusõigusega seonduvat kinnistu väärtuse vähenemist pidada kuigivõrd laiaulatuslikuks. 13.2 O. V.-i ja V. O. poolne ZZZZZZZZ kinnistule seatud ühishüpoteegi omandamine kujutab endast süüteoga otseselt saadud tulu omandamist seetõttu, et hüpoteegipidajateks muutumisega anti mõningane osa kriminaalse tulu arvel püstitatud ehitisi kandva kinnistu majanduslikust väärtusest neile üle. Kuigi kriminaalse tulu arvel püstitatud hooned muutuvad kinnistu osaks alles 2020. aastal, on hüpoteek sellist tulevast muutust arvesse võttes juba tänasel päeval väärtuslikum kui ta oleks juhul, kui süüteoga saadud tulu arvelt ei oleks ZZZZZZZZ renoveeritud ja abihooneid püstitatud. 14. Konfiskeerimine kolmandalt isikult eeldab vastavalt

§ 831

lg-le 2 ka seda, et kolmas isik omandas konfiskeeritava objekti täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Kohtute poolt tuvastatu kohaselt on need nõuded täidetud nii L. V.-i kui ka O. V.-i ja V. O. puhul. 15. Seega tuleneb ülaltoodust, et L. V., O. V. ja V. O. omandasid süüteoga otseselt saadud tuluna käsitatavad 95 731,97 eurot. Kuivõrd aga see raha on investeeritud erinevatesse hoonetesse ega ole neist hoonetest kättesaadav, ei ole süüteoga saadud vara enda konfiskeerimine L. V.-ilt, O. V.-ilt ja V. O.-lt võimalik. Seetõttu tuleb kõne alla üksnes konfiskeerimise asendamine

§ 84

järgi, mis kujutab endast erinormi

§ 831

suhtes, võimaldades mõista isikult välja teatud summa just olukorras, kus süüteoga saadud vara enda äravõtmine on võimatu (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari 2012 määrus asjas nr 3-1-1-1-12, p 13). Karistusseadustiku § 84 alusel on võimalik konfiskeerida lisaks toimepanijale ka kolmanda isiku vara (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai 2012 otsus asjas nr 3-1-1-53-12, p 9 ja määrus asjas nr 3-1-1-92-12, p 9). Seetõttu saaks kolmandatelt isikutelt konfiskeerimist asendades välja mõista 95 731,97 eurot. Tagamaks raha väljamõistmist L. V.-ilt, O. V.-ilt ja V. O.-lt, on kinnistu ja hüpoteegi arestimine nende objektide võõrandamise tõkestamiseks tulenevalt KrMS § 142 lg 1 teisest lausest õiguspärane. Kui hiljem peaks kriminaalasjas L. V.-ilt, O. V.-ilt ja V. O.-lt

§ 84

alusel teatud rahasumma välja mõistetama, on võimalik saada see summa arestitud objektide müügist.

1. L. V.-i esindaja leiab, et kuivõrd kinnistu hind on 230 000 eurot, on arestimine praegusel juhul PRIA-lt saadud umbes 95 000 eurot silmas pidades ebaproportsionaalne. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et ebaproportsionaalsusest kõneleda ei saa, sest 230 000 euro suurune summa on saadud seeläbi, et liidetud on kinnistu, kinnistule seatud hüpoteegi, hoonestusõiguse ja hoonestusõigusele seatud hüpoteegi eeldatavad väärtused. L. V.-i vara arestimise puhul on aga vaja selgeks teha üksnes kinnistu väärtus.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 3 ning § 362 p-st 1 muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu
3. jaanuari 2013 määruse põhiosa, asendades selles toodud ringkonnakohtu seisukoha, et vara tuleb arestida konfiskeerimise tagamiseks (

§ 831

lg 2), põhistustega selle kohta, et vara arestitakse konfiskeerimise asendamise tagamiseks (

§ 84). Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.

Määruskaebused jäävad rahuldamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Lea Kivi