← Eesti

3-3-1-1-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-1-13

  1. juuni 2013 Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld ja Harri Salmann OÜ Dedi kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tolli​keskuse
  2. jaanuari
  3. a maksuotsuse nr 12.2-3/6648-10 ja Maksu- ja Tolliameti
  4. veebruari
  5. a vaideotsuse nr 6-1/87-2 tühistamiseks, ning Wesico Project OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse
  6. jaanuari
  7. a maksuotsuse nr 12.2-3/3573-14 ja Maksu- ja Tolliameti
  8. märtsi
  9. a vaideotsuse nr 6-1/86-2 tühistamiseks Tartu Ringkonnakohtu
  10. oktoobri
  11. a otsus haldusasjas nr 3-11-807 OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  12. Jätta OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ kassatsioonkaebus rahuldamata.
  13. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
  14. oktoobri
  15. a otsuse põhjendusi haldusasjas nr 3-11807 vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  16. Kassatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
  17. Arvata kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  18. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK)
  19. jaanuari
  20. a maksuotsusega nr 12.2-3/3573-14 vähendati Wesico Project OÜ
  21. a märtsikuu sisendkäibemaksu 20 238 eurot 71 senti ja
  22. a augustikuu 20% määraga maksustatavalt käibelt arvestatud käibe​maksu 21 410 eurot 40 senti. LMTK
  23. jaanuari
  24. a maksuotsusega nr 12.2-3/6648-10 määrati OÜ-le Dedi
  25. a augusti​kuu eest käibemaksu 21 410 eurot 40 senti. Maksuotsuste põhjenduste kohaselt viidi OÜ Dedi Pluss tegevus Tartus üle OÜ-sse Dedi võla​õigus​seaduse (VÕS) § 180 tähenduses ning ettevõtte või selle osa ülemineku varjamise eesmärgil näidati
  26. a märtsis OÜ Dedi Pluss põhivara müüki Wesico Project OÜ-le, kes rentis soetatud põhivara edasi OÜ-le Dedi ja müüs põhivara OÜ-le Dedi
  27. a augustis. Seega oli alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu ja käibemaksu, kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 kohaselt ettevõtte või selle osa üleandmisest käivet ei teki.
  28. OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ esitasid Tartu Halduskohtule kaebused, milles palusid maksu​- otsused tühistada. Kaebuste põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur tuvastanud ettevõtte või selle osa üleminekuks vajaliku kokkuleppe olemasolu. OÜ Dedi Pluss ja Wesico Project OÜ vahelise tehingu puhul oli tegemist üksnes põhivara müügi kokkuleppega.
  29. Tartu Halduskohus liitis OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-11-807).
  30. Tartu Halduskohtu
  31. detsembri
  32. a otsusega kaebused rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kinnitust leidnud OÜ Dedi Pluss majandustegevuse üleminek, kuna asjas kogutud tõenditest järeldub, et OÜ Dedi ja OÜ Dedi Pluss toitlustusalane majandustegevus ei ole täies ulatuses samasisuline. Maksuotsuses on ebajärjekindlalt väidetud ettevõtte ja ettevõtte osa üle​minekut. Kuigi enamik OÜ Dedi Pluss kohviku endistest töötajatest töötab OÜ-s Dedi, ei ole toimunud juhtivtöötajate üleminekut ning OÜ-sse Dedi on palgatud olulisel määral uusi töötajaid. Tõendatud ei ole, et kohviku pinna üürileping oleks läinud üle kaebajatele ettevõtte osa ülemineku käigus. Klientide ülemineku fakti ei saa siduda üksnes kohviku füüsilisest asukohast tulenevate kaubamaja külastavate isikutega. Maksuhaldur ei ole tuvastanud võimalike püsikliendi- ja hankija​suhete jätkuvust. Müügikuulutus, mille kohaselt oli müügis ettevõte koos ettevõttele kuuluva varaga, ei kinnita ettevõtte kui tervikliku majandusüksuse müügi ja soetamise kavatsust, kuna sama​aegselt pakuti kohvikut ka rendile.
  33. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas apellatsioonkaebuse, milles leidis, et toimus ettevõtte (majandusüksuse) üleminek järgmistel põhjustel: 1) OÜ Dedi Pluss käibedeklaratsioonid alates
  34. a maikuust on esitatud nullidega ja
  35. septembril 2010 kuulutati välja OÜ Dedi Pluss pankrot; 2) tõendatud ei ole olulisel määral uute töötajate värbamine OÜ-sse Dedi, kuna kõik töötajad, kes olid OÜ Dedi poolt aprillis 2010 töötajatena MTA-s deklareeritud, olid OÜ Dedi Pluss endised töötajad. Töötajate üleminekut kinnitab asjaolu, et OÜ Dedi Pluss vormistas töölepingute lõpetamise erinevalt isikutele, kes jätkasid OÜ-s Dedi töötamist – neile maksti välja töötasu ja saamata jäänud puhkusehüvitis ning isikutele, kes OÜ-s Dedi jätkata ei soovinud – neile anti kätte teatis töölepingu ülesütlemise kohta ja maksti välja ülesütlemise hüvitis. Eeltoodust tulenevalt on lisaks põhivarale toimunud sisuliselt ka töötajate üleandmine, kes teenivad selle ettevõtte majandamist, ning selle​kohane varakogum võimaldab iseseisva eesmärgiga majandustegevusega tegelemist. Seetõttu on üle antud kogu OÜ-le Dedi Pluss kuulunud toitlustusettevõte; 3) ettevõtte ülemineku hindamisel on oluliseks argumendiks OÜ Dedi Pluss ja OÜ Dedi käivete sarnasus alates
  36. a aprillist varasema perioodiga võrreldes. Olemuslikult kinnitab toitlustus​ette​võtte üleminekut ka Dedi nime, logo ja interneti kodulehe säilimine, põhivara ja kauba üleminek ning teenuse osutamise katkematu ja samal rendipinnal jätkamine; 4) OÜ Dedi ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et kliendid üle ei läinud. Maksumenetluses ei teatanud OÜ Dedi maksuhaldurile kliendikaartide olemasolust ja püsiklientide soodustustest. Maksu​haldurile ei saa ette heita nende tõendite kogumata jätmist, mille olemasolu on talle teadmata; 5) maksumenetluses on tõendatud, et tehingust Wesico Project OÜ-ga on OÜ Dedi Pluss jätnud käibe​maksu tasumata. Vaidlust ei ole selles, et Wesico Project OÜ soetas OÜ Dedi Pluss vara OÜ-le Dedi edasimüügi eesmärgil ja OÜ Dedi kasutas seda vara kohe pärast kohvik Dedi ülevõtmist.
  37. Tartu Ringkonnakohtu
  38. oktoobri
  39. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus ja jäeti kaebused maksuotsuste tühistamiseks rahuldamata. 1) OÜ Dedi Pluss ja Wesico Project OÜ vahel vormistatud tehingu eesmärgiks ning sisuks oli ettevõtte osa OÜ-le Dedi üleandmise varjamine; 2) esinevad kõik põhilised ettevõtte osa üleminekut iseloomustavad tunnused – ostjale läksid üle iseseisva majandusüksusena tegutsemiseks vajalikud asjad, ostja sõlmis uued töölepingud enamuse OÜ Dedi Pluss töötajatega samal päeval, kui ta kohviku Dedi pidajana tegutsema asus ja seega läks üle ka vajalik oskusteave ning pausi majandustegevuses ei esinenud. Üle läks ka oluline osa kliendi​suhetest. Majandustegevus jätkus samades ruumides. Sõlmiti uued lepingud vähemalt osade OÜ Dedi Pluss koostööpartneritega ja vormistati ümber kohviku ruumide üürileping. OÜ Dedi Pluss tegeles toitlustamisega, ka OÜ Dedi tegeleb sarnase majandustegevusega, säilitades isegi Dedi nime, logo ja Interneti kodulehe aadressi. Seetõttu on OÜ Dedi lõppkokkuvõttes omandanud ettevõtte osa, s.o kohviku Dedi majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, sealhulgas lepingud (VÕS § 180 lg 2); 3) kuna KMS § 4 lõike 2 p 1 kohaselt käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigus​seaduse tähenduses, ei ole alust lugeda käibeks OÜ-lt Dedi Pluss Wesico Project OÜ-le ja Wesico Project OÜ-lt OÜ-le Dedi edasi müüdud vara. Arvestades seda, et on toimunud ettevõtte üleminek ja maha on arvatud sisendkäibemaksu, mida KMS § 4 lg 2 p 1 järgi maha arvata ei saanud, on vaidlustatud maksuotsused õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  40. OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ esitasid kassatsioonkaebuse, mille põhiargumendid on järgmised: 1) halduskohus on tuvastanud õigesti selle, et tegemist ei olnud ettevõtte üleminekuga. Ringkonna​kohus, asunud vastupidisele seisukohale, ei ole põhjendanud, kuidas on võimalik samade tõendite hindamisel jõuda vastupidisele järeldusele; 2) ringkonnakohus on tõendeid valesti hinnanud ega ole järginud asjas nr 3-3-1-20-11 antud Riigi​kohtu suuniseid. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud ettevõtte üleminekut ehk õiguste ja kohustuste üleminekut kogumis. Eraldiseisev teatud vara ülevõtmine ei saa olla ettevõtte üleminek. Lisaks põhi​vara müügile peavad üle minema ka õigused ja kohustused, mis võimaldavad sellelt põhivaralt kasumit toota. Kui need õigused (nt lepingud tarnijatega ja üürileandjaga aga ka tööjõud) otse üle ei lähe, on tegemist müügilepingu, mitte ettevõtte ülemineku tehinguga. Nende õiguste üleminekut tõendatud ei ole. Väidetava ettevõtte ülemineku käigus ei võtnud OÜ Dedi üle mitte ühtegi OÜ Dedi Pluss lepingut ega muud vara ühtse kogumina. Tulenevalt Riigikohtu juhistest on ettevõtte ülemineku tuvastamisel oluline aga just lepingute (katkematu) jätkamine. Antud juhul tuleb eristada lepingute ülevõtmist ettevõtte ülemineku käigus ning lepingute lõpetamist ja uute lepingute sõlmimist. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et lepingute lõpetamine ja uute lepingute sõlmimine oleks olnud fiktiivne ning uued lepingud sõlmiti samadel tingimustel võrreldes varasematega. Seega ei ole tõendatud ettevõtte ülemineku tuvastamise vältimatu eeldus – lepingute ülevõtmine; 3) ringkonnakohus on ebaõigesti nõustunud maksuhalduri eksliku seisukohaga, et kuna põhivara müügi järgselt ei olnud OÜ-l Dedi Pluss enam majandustegevust, tähendab see automaatselt ettevõtte üleminekut. Kui müüakse majandustegevuseks vajalik põhivara, ei olegi võimalik põhivara müünud isikul (vähemalt teatud perioodil) enam samasugust majandustegevust jätkata; 4) ringkonnakohus on ebaõigesti tuvastanud kliendisuhete jätkuvuse ning on ekslikult lugenud, et OÜ-le Dedi läksid üle ka OÜ-le Dedi Pluss kuulunud väikevahendid jms kaubad; 5) ringkonnakohus on põhjendamatult kõrvale jätnud tehingute poolte tegeliku tahte. Tehingupooled ei ole seotud isikud ning nende tahe ei olnud suunatud ettevõtte üleminekule; 6) maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud uurimisprintsiipi, kuna ei ole välja selgitanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Samas ei ole maksuhaldur võimaldanud kaebajatel täiendavaid tõendeid esitada ning on jätnud kaebajate sellekohased seisukohad arvestamata. Ebaõige on maksuhalduri väide, et ta ei teadnud ning kaebajad ei avaldanud talle teavet asjaolude kohta, millele maksuhaldur oma apellatsioonkaebuses tugines (nt püsiklientuuri väljaselgitamata jätmine jms); 7) ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kui asus kontrollima ettevõtte ülemineku tuvastamisel asjaolusid, mida maksuhaldur ei ole ise maksuotsuses välja toonud. Maksuhaldur on ise tunnistanud, et ettevõtte üleminek on tuvastatud põhivara ja 70% töötajate üleminekuga OÜ-lt Dedi Pluss OÜ-le Dedi. Muid asjaolusid ei ole maksuhaldur üldse analüüsinud, sest maksuhalduri väitel ta ei peagi muid asjaolusid analüüsima, kuna juba nende paari asjaolu pinnalt on tuvastatav ettevõtte üleminek. Eeltoodust hoolimata asus ringkonnakohus analüüsima ka muid asjaolusid.
  41. MTA vaidles vastuses ja hiljem esitatud täiendavates seisukohtades kassatsioonkaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  42. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsustes käsitlenud tehingut, millega Wesico Project OÜ soetas OÜ-lt Dedi Pluss viimase põhivara, ning tehingut, millega OÜ Dedi omandas sama vara Wesico Project OÜ-lt ettevõtte üleandmisena OÜ-lt Dedi Pluss OÜ-le Dedi. Maksu​otsuste kohaselt viidi OÜ Dedi Pluss tegevus Tartus üle OÜ-sse Dedi VÕS § 180 tähenduses ning ettevõtte üle​mineku varjamise eesmärgil näidati põhivara müügi toimumist Wesico Project OÜ-le, kes rentis soetatud põhivara edasi OÜ-le Dedi ning müüs põhivara OÜ-le Dedi
  43. a augustis. Tehingutelt deklareerisid äriühingud alusetult sisendkäibemaksu ja käibemaksu, kuna ette​võtte või selle osa üleandmisest käivet ei teki (kd I, tl 16, kd II, tl 17).
  44. Maksuhaldur on tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid hinnates järeldanud, et OÜ Dedi Pluss ja Wesico Projekt OÜ vaheline tehing tehti ettevõtte ülemineku varjamiseks. Tegelikuks tehingu eesmärgiks oli OÜ Dedi Pluss ettevõtte üleandmine OÜ-le Dedi. Tehingute tegemise eesmärgiks oli soov üle võtta OÜ Dedi Pluss ettevõte selliselt, et kohustused, sh maksukohustused jätta varatule äri​ühingule. Maksuhaldur on sellist järeldust tehes lähtunud järgmistest asjaoludest: 1) OÜ Dedi Pluss majandustegevus toitlustusettevõttena jätkus katkematult samal aadressil OÜ-s Dedi. OÜ Dedi Pluss poolt üle antud majandusüksus säilitas oma identiteedi, kuna selle üksuse tegevus jätkus reaalselt ning seda ei alustatud uuesti; 2) OÜ Dedi Pluss müüs ettevõtte koos vastava vallasvaraga, millest järeldub, et kavatsus oli müüa ettevõtet kui terviklikku majandusüksust; 3) OÜ Dedi Pluss käibedeklaratsioonid on alates
  45. a maikuust esitatud nullidega. OÜ Dedi deklareerib alates
  46. a aprillist sarnast käivet, mida varasemal perioodil deklareeris OÜ Dedi Pluss; 4) OÜ Dedi Pluss endised töötajad läksid tööle OÜ-sse Dedi ning nende ütlustest selgus, et neile pakuti üleminekut OÜ-sse Dedi. Need töötajad, kes sellest keeldusid, koondati. Neile töötajatele, kes läksid tööle OÜ-sse Dedi, koondamishüvitist ei makstud. Üleläinud töötajad jätkasid samade tööülesannete täitmist; 5) OÜ Dedi Pluss ei tasunud riigile tehingust Wesico Projekt OÜ-ga laekunud käibemaksu, mis viitab sellele, et tehingu eesmärgiks oli ühelt poolt riigile käibemaksu maksmata jätmine ja teiselt poolt alusetu käibemaksu enammakse tekitamine. Tehingust laekunud vahendid, sh käibemaks, kasutati OÜ Dedi Pluss muude kohustuste vähendamiseks. OÜ Dedi Pluss on alates
  47. septembrist 2010 pankrotis; 6) OÜ Dedi Pluss juhatuse liikme väitel oli põhjus, miks OÜ Dedi Pluss põhivara müüdi Wesico Projekt OÜ-le ja tegevust jätkas OÜ Dedi see, et OÜ Dedi registreerimisega läks aega. Tegemist oli ettevõtte varjatud üleminekuga, kus tehingud sõlmiti A. Mölterile kuuluva kahe äriühingu vahel. Wesico Projekt OÜ osa tehingus oli näilik ja seda ei saa maksustamisel arvesse võtta; 7) OÜ Dedi võttis OÜ Dedi Pluss tegevuse üle märkamatult, mis tõendab ka seda, et OÜ Dedi Pluss endised kliendid jätkavad suhet OÜ-ga Dedi; 8) enne põhivara müümise tehingut oli OÜ-l Dedi Pluss maksuvõlg. Ettevõtte ülemineku vormista​misel oleks see võlg läinud üle OÜ-le Dedi. Pooled ei olnud aga kohustuste üleandmisestvastuvõtmisest huvitatud.
  48. KMS § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Riigikohtu varasemate seisukohtade kohaselt piirab KMS § 4 lg 2 p 1 sisendkäibemaksu mahaarvamist. Kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse tähenduses ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse kohaselt ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust (Riigikohtu halduskolleegiumi
  49. juuni
  50. a otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p-d 13-14). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 sätestab, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seetõttu on käesolevas asjas oluline tuvastada, milline varakogum moodustas OÜ Dedi Pluss poolt üleantava ettevõtte (Dedi kohvik) ning kas vaidlusaluste tehingutega toimus OÜ-le Dedi Pluss kuulunud Dedi kohviku kui tegutseva ettevõtte üleminek KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses.
  51. Ettevõtte üleminekut reguleerivad VÕS §-d 180–185 ei anna ettevõtte ülemineku ammendavaid kriteeriume. Kolleegium on varem selgitanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel on kriteeriumiteks mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnis​asja, tootmis​vahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisat​siooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, 10) juhtorganite liikmete kattuvus. Nimetatud kriteeriumitel on erinevate ettevõtete puhul ka erinev kaal ning nende kriteeriumite rakendamisel tuleb arvestada konkreetsest asjast tulenevaid eripärasid (vt otsus asjas nr 3-3-1-20-11, p 11). Asjas nr 3-3-1-6-12 tehtud
  52. aprilli
  53. a otsuse p-s 12 on kolleegium märkinud, et oluline on, ja seda rõhutab ka Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus. Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et ostjale läksid üle iseseisva majandusüksusena tegutse​miseks vajalikud asjad, OÜ Dedi sõlmis uued töölepingud enamuse OÜ Dedi Pluss töötajatega samal päeval, kui ta Dedi kohviku pidajana tegutsema asus ja seega läks üle ka vajalik oskusteave ning pausi majandustegevuses ei esinenud. Üle läks ka oluline osa kliendisuhetest. Majandustegevus jätkus samades ruumides. Sõlmiti uued lepingud OÜ Dedi Pluss koostöö​partneritega. OÜ Dedi Pluss tegeles toitlustamisega, ka OÜ Dedi tegeleb sarnase majandus​tegevusega, säilitades seejuures kohviku nime, logo ja interneti kodulehe aadressi.
  54. Haldus- ja ringkonnakohus asusid maksuotsuses tuvastatut hinnates erinevatele seisukohtadele. 13.1 Halduskohus leidis, et OÜ Dedi Pluss majandustegevuse üleminek ei ole kinnitust leidnud, kuna OÜ Dedi ja OÜ Dedi Pluss toitlustusalane majandustegevus ei ole täies ulatuses samasisuline, maksuotsuses on ebajärjekindlalt väidetud ettevõtte ja ettevõtte osa üleminekut, ei ole toimunud juhtivtöötajate üleminekut, OÜ-sse Dedi on palgatud olulisel määral uusi töötajaid ning tõendatud ei ole üürilepingu ja klientide üleminek. 13.2 Ringkonnakohus asus seisukohale, et ettevõtte osa üleminek on toimunud, kuna esinevad kõik põhilised ettevõtte osa üleminekut iseloomustavad tunnused – üle läksid iseseisva majandus​üksusena tegutsemiseks vajalikud asjad, sõlmiti uued töölepingud enamuse OÜ Dedi Pluss töötajatega ning pausi majandustegevuses ei esinenud. Üle läks ka oluline osa kliendisuhetest, majandustegevus jätkus samades ruumides, sõlmiti uued lepingud OÜ Dedi Pluss koostööpartneritega ning majandustegevus sarnanes eelnevaga. Säilitati isegi Dedi kohviku nimi, logo ja Interneti kodulehe aadress.
  55. Kolleegiumi hinnangul ei ole vaidlust selles, et Dedi kohviku puhul oli tegemist tegutseva majandus​üksusega, mille tegevus ei katkenud seoses omaniku muutumisega. Samuti on maksu​menetluses kogutud tõenditega tuvastatud, et üle läksid ka Dedi kohviku iseseisva majandus​üksusena tegutsemiseks vajalikud asjad, Dedi kohviku tegevus jätkus samades ruumides, enamiku OÜ Dedi Pluss töötajate töösuhe jätkus OÜ-s Dedi ning OÜ Dedi sõlmis lepingud OÜ Dedi Pluss koostööpartneritega.
  56. Kolleegium nõustub ettevõtte üleminekut puudutavate kriteeriumide hindamise osas ringkonna​kohtu järeldustega. Asjas on tõendatud, et Dedi kohvik jätkas pärast vaidlusaluseid tehinguid oma varasemat tegevust toitlustamise vallas. Väidetav catering-teenuse lisandumine ei tähenda, et OÜ Dedi ei jätkanud OÜ Dedi Pluss varasema tegevusega toitlustusalal. Kolleegiumi hinnangul ei välista ettevõtte üleminekut see, kui ülevõtja asub ülevõetud ettevõtte tegevust mitmekesistama. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et asjas puuduvad tõendid, mis näitaksid, et OÜ Dedi oleks palganud märtsis-aprillis 2010 uusi töötajaid. Kõik OÜ-sse Dedi tööle võetud töötajad olid varem OÜ Dedi Pluss töötajad. Seega on põhjendamata halduskohtu väide, et OÜ-sse Dedi palgati olulisel määral uusi töötajaid. Kliendisuhete ülevõtmist hinnates tuleb arvestada ettevõtte eripäraga. Toitlustus​ettevõtte puhul ei ole konkreetsete üksikklientide isikulise ülevõtmise tuvastamine ettevõtte üleminemise tõendamiseks üldjuhul vajalik ja võimalik. Usutav on, et OÜ Dedi säilitas tulenevalt kohviku asukoha ja tegevusala muutumatusest varasema OÜ Dedi Pluss kliendibaasi. Kaudselt kinnitab kliendibaasi üleminekut ka OÜ Dedi ja OÜ Dedi Pluss võrreldavate perioodide käivete sarnasus.
  57. Ringkonnakohus märkis otsuse p-s 9, et kuigi maksuotsustes on maksuhaldur kasutanud nii ette​võtte kui ettevõtte osa ülemineku mõistet, on maksuhaldur kohtumenetluses jäänud seisukoha juurde, et toimunud on ettevõtte osa üleminek. Ka ringkonnakohus on asunud otsuse p-s 17 seisu​kohale, et toimunud on ettevõtte osa üleminek. Samas on ringkonnakohtu otsuse p-s 18 viidatud nii ettevõtte osa kui ettevõtte ülemineku toimumisele. Kolleegium on käesoleva otsuse p-s 11 viidanud, et TsÜS § 661 kohaselt on ettevõte majandus​üksus, mille kaudu isik tegutseb, ning et VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ette​võttega seotud lepingud. Vaidlustatud maksuotsustest nähtub selgelt, et maksuhalduri hinnangul on üle läinud Dedi kohvik koos kõigi selle tegevuseks vajalike asjade, oluliste õiguste ja kohustustega. Et kohviku puhul oli tegemist tegutseva ja selgelt piiritletava majandusüksusega ning koos põhi​varaga läksid üle ka kohviku toimimiseks vajalikud õigused ja kohustused, oli kolleegiumi hinnangul käesoleval juhul tegemist ettevõtte üleminekuga. Asjaolu, et kohvikut omanud äriühingul oli ka muud vara, ei tähenda, et kohviku puhul oli tegemist ettevõtte osaga. Siiski ei vii selline ebaselgus maksuotsuste või ringkonnakohtu järelduste ümberhindamisele, sest KMS § 4 lg 2 p 1 ei näe ette erinevaid tagajärgi ettevõtte või ettevõtte osa ülemineku korral.
  58. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. 17.1 Ringkonnakohtu otsus ei ole vastuolus Riigikohtu varasemate suunistega ettevõtte ülemineku hindamisel. Ringkonnakohus on otsuses analüüsinud kõiki tehingu olulisi aspekte ja tehingule eelnenut ning järgnenut. Samuti on ringkonnakohus võtnud seisukoha õiguste ja kohustuste osas, mis seoses tehinguga OÜ-le Dedi üle läksid. 17.2 Ringkonnakohus ei ole lähtunud otsuse tegemisel ettevõtte üleminekut kinnitavatest üksikutest tunnustest, vaid on hinnanud neid koosmõjus. Ettevõtte üleminekut kinnitavate üksikute tunnuste välja​toomine on sealjuures vältimatu, sest ilma selliste tunnuste väljatoomiseta ei ole võimalik ette​võtte ülemineku toimumist nende koosmõjus hinnata. 17.3 Ettevõtte ülemineku tuvastamisel ei saa lähtuda ainuüksi sellest, millise vormi pooled on tehingule andnud. Kuigi käesoleval juhul on sõlmitud põhivara ostu-müügileping, näitavad asjaolud kogumis, et tegelikult toimus ettevõtte üleminek. Pooled ei saa valida tehingule vormi, mis ei vasta selle sisule, kuid annab siiski maksustamisel eeliseid. Käesoleval juhul ei ole pooled sõlminud eraldi lepinguid kõigi Dedi kohvikut puudutavate õiguste ja kohustuste ülemineku osas, kuid asjas tuvastatu põhjal on vastavad õigused ja kohustused OÜ-le Dedi siiski lõpp​kokkuvõttes üle läinud. Sealjuures ei saa maksustamisel lähtuda sellest, et OÜ-l Dedi oli võimalik asuda soetatud põhivara kasutama ka viisil, mis oleks välistanud tehingu hindamise ettevõtte üle​minekuna. Maksustamisel saab ja tuleb lähtuda sellest, mis majanduslikus mõttes tegelikult toimus. 17.4 Maksuhaldur ja ringkonnakohus ei jätnud põhjendamatult kõrvale poolte tegelikku tahet. Poolte tahe ettevõtte üleminekuks ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamise puhul määrav. Kui poolte tahe ei ole suunatud ettevõtte või selle osa üleminekule, kuid tegelikest asjaoludest tulenevalt toimub sellest hoolimata ettevõtte või selle osa üleminek, tuleb tehingut maksustamisel hinnata vastavalt tegelikele asjaoludele, tehingu majanduslikust sisust lähtuvalt. Sealjuures ei oma tähendust, kas tehing tehti seotud osapoolte vahel või mitte. 17.5 Alusetu on kaebajate väide, et maksuhaldur on maksumenetluses rikkunud uurimisprintsiipi, kui ei ole välja selgitanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Tõele ei vasta ka kaebajate väide, et maksuotsuses on ettevõtte üleminek tuvastatud ainult põhivara ja töötajate üleminekuga. Kolleegiumi hinnangul on maksuhalduri poolt maksumenetluses välja selgitatud asjaolud ettevõtte ülemineku tuvastamiseks piisavad, hõlmates põhilisi ettevõtte ülemineku tunnuseid. Maksuotsustes on maksuhaldur esitanud asjas kogutud tõenditel põhinevad järeldused, mis puudutavad kõiki olulisemaid ettevõtte ülemineku kriteeriume. Samuti on maksuotsustes antud hinnang kaebajate poolt kontrollaktile esitatud eriarvamuses toodud seisu​kohtadele. Ringkonnakohus on otsust tehes lähtunud maksuotsustes tehtud järeldustest ega ole asunud kontrollima asjaolusid, mida maksuhaldur ei ole maksuotsuses välja toonud.
  59. Eelneva põhjal nõustub kolleegium sellega, et käesolevas asjas on tuvastatud kohviku põhivara, enamuse OÜ Dedi Pluss töötajate, üürilepingu ja osa tarnelepingute üleminek OÜ-le Dedi. Samuti on tuvastatud, et OÜ Dedi jätkas katkematult samas kohas sarnase majandus​tegevusega kui OÜ Dedi Pluss, säilitades varem OÜ-le Dedi Pluss kuulunud kohviku nime, logo, interneti kodulehe aadressi ja kliendibaasi. Kolleegiumi hinnangul on asjas tuvastatud asjaolud koosmõjus piisavad järelduseks, et OÜ Dedi on omandanud varasemalt OÜ-le Dedi Pluss kuulunud tervikliku majandus​üksuse (Dedi kohviku) ning toimunud on ettevõtte üleminek KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et äriühingud ei vormistanud eraldi lepinguid kogu OÜ Dedi Pluss kohviku vara (õiguste ja kohustuste) ülemineku kohta Wesico Project OÜ-le või OÜ-le Dedi. Samuti on alusetud kaebajate väited, et nad ei ole üle võtnud OÜ Dedi Pluss lepinguid tarnijatega, üürileandjaga ja töötajatega. Asjas on õigesti tuvastatud, et tegelikkuses läksid need lepingud üle ning OÜ Dedi sai seetõttu jätkata OÜ Dedi Pluss toitlustusalast majandustegevust.
  60. Kolleegium on
  61. märtsi
  62. a otsuses asjas nr 3-3-1-89-11 märkinud, et tehinguid, mis toimuvad ettevõtte ülemineku raames kolmandate isikute osalusel, on võimalik maksustada juhul, kui need kvalifitseeritakse näilike tehingutena maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõistes või kui kohaldatakse MKS §
  64. Selles asjas on maksuhaldur maksu määramisel tuginenud ka MKS § 83 lg-le 4, leides, et Wesico Project OÜ osa tehingus oli näiline ning seotud ettevõtte ülemineku tehingu varjamisega. Tegelikuks tehingu eesmärgiks oli OÜ Dedi Pluss ettevõtte üleandmine OÜ-le Dedi. MKS § 83 lg 4 kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
  65. Kolleegium on varem leidnud, et MKS § 83 lg 4 kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist (Riigikohtu halduskolleegiumi
  66. detsembri
  67. a otsus asjas nr 3-3-1-6709, p 18). Kohtuasjades nr 3-3-1-52-09 ja nr 3-3-1-59-09 selgitas kolleegium, et maksueelis tähendab seda, et kohane tehing annaks kõrgema maksukoormuse. Maksueelis on vaja tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi
  68. jaanuari
  69. a otsus asjas nr 3-3-1-46-11).
  70. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsustes leidnud, et ettevõtte ülemineku vormistamisel põhi​vara müügina läbi Wesico Project OÜ said kasu nii OÜ Dedi, Wesico Project OÜ kui OÜ Dedi Pluss. OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ kasu seisnes OÜ Dedi Pluss kohustuste ülevõtmise vältimises (kd I, tl 18, kd II, tl 18p). OÜ Dedi Pluss sai omakorda käibemaksu laekumise ja selle riigile tasumata jätmise abil võimaluse tasuda selle käibemaksusumma arvel oma kohustuste eest üürile​andjale ja tarnijatele. Sealjuures oli OÜ Dedi ja Wesico Project OÜ omanik maksuotsuse kohaselt teadlik nii OÜ Dedi Pluss maksuvõlast kui teistest võlgadest (kd I tl 18p, kd II, tl 19 ja 19p). Seda, et kaebajad olid OÜ Dedi Pluss maksuvõlast ja muudest võlgadest teadlikud, kinnitasid kaebajad halduskohtule esitatud kaebustes (kd I tl 3p, 4p kd II tl 3p, 4p). Kolleegium nõustub maksuhalduri hinnanguga, et Wesico Project OÜ osa tehingus oli algusest peale näiline ja sellega varjati OÜ Dedi Pluss ettevõtte üleminekut OÜ-le Dedi. Tehingu põhivara müügina Wesico Project OÜ-le vormistamise abil lootsid kaebajad saada maksueelise, mis seisnes OÜ Dedi Pluss kohustuste (mis sisaldas ka maksuvõlga) ülevõtmise vältimises. Sealjuures teadsid kaebajad OÜ Dedi Pluss võlgade olemasolust. Seega on asjas täidetud ka MKS § 83 lg 4 kohaldamise tingimus poolte tahtluse osas saavutada maksueelis.
  71. Eeltoodu tõttu jääb kassatsioonkaebus rahuldamata ning ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesolevas otsuses esitatud põhjendustele. Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad kaebajate kanda (HKMS § 108 lg 1 esimene lause). Kaebajate tasutud kautsjon arvatakse riigituludesse (HKMS § 107 lg 4 kolmas lause). Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jaak Luik, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.