← Eesti

3-3-1-28-13

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-28-13 18. juuni 2013 Eesist

) § 130 lg 1 p 6 ja § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba sissenõude pööramiseks OÜ Loode Arendus

  1. a juulikuu ja tulevikus esitatavatest käibe​dekla​ratsioonidest (vorm KMD) tulenevatele tagastusnõuetele summas 73 428 eurot 76 senti. Taotluse kohaselt kontrollis maksuhaldur OÜ Loode Arendus maksustamisperioodil juuli 2012 deklareeritud käibemaksu tagastusnõuet. Kontrollimisel selgus, et suurema osa deklareeritud sisend​käibemaksust moodustasid OÜ Nenenene juulikuus 2012 väljastatud kümme arvet, mis viitasid maksuhalduri hinnangul ettevõtte varjatud üleandmisele.
  2. Tagastusnõude õigsuse kontrollimise menetluse
  3. novembri
  4. a kontrollaktis nr 12.23/10797-5 leidis maksuhaldur, et OÜ Nenenene on ettevõtte osa üle andnud OÜ-le Loode Arendus ning tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p-st 1 ei saa OÜ Loode Arendus oma käibe​maksuarvestuses kajastada OÜ Nenenene väljastatud arveid. PMTK
  5. oktoobri
  6. a korralduse nr 12.2-3/10797-1 alusel läbi viidud üksikjuhtumi kontrolli raames parandas OÜ Loode Arendus
  7. a juulikuu KMD-d, vähendades sisendkäibemaksu summat OÜ Nenenene poolt väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu võrra. Maksuhaldur märkis, et kontrolli lõpetamisel tekib OÜ-l Loode Arendus tagastusnõue summas 7982 eurot 17 senti.
  8. Taotluse kohaselt oli maksuhaldur alustanud maksumenetlust ettevõtte ülemineku tuvastamiseks OÜ-lt Nenenene OÜ-le Loode Arendus. Maksuhaldur märkis, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p-st 3 tulenevalt on maksuhalduri esimeseks menetlustoiminguks halduskohtule täite​toimingute lubamiseks praeguse taotluse esitamine. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel kuulub OÜ-lt Loode Arendus sissenõudmisele kogu OÜ Nenenene maksuvõlg. Taotluses esitas maksuhaldur asjaolud, millel põhineb tema kahtlus, et toimus ettevõtte varjatud üle​minek. Taotlust pidas ta põhjendatuks, kuna ettevõtte varjatud üleminekuga kahjustatakse teadlikult võlausaldajate (sealhulgas maksuhalduri) huve, ning on kahtlus, et OÜ Nenenene on ettevõtte üle andnud OÜ-le Loode Arendus, eksisteerib reaalne oht, et isik kahjustab võlausaldajate huve ka edaspidi. Maksuhalduri hinnangul viitab asjaolu, et OÜ Loode Arendus ei ole maksuhaldurit kui võlausaldajat võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 4 alusel teavitanud maksuvõla tasumise kohustuse omandamisest, soovile hoiduda maksuvõlga tasumast. Maksuhaldur leidis, et taotletavaks täite​toiminguks luba andmata võib maksunõude sundtäitmine osutuda võimatuks või oluliselt raskendatuks seetõttu, et OÜ-l Loode Arendus puudub registrisse kantud vara. Samuti tuleb arvestada juhatuse liikme R. Loometsa tegevust majandustegevuse korraldamisel ning asjaolu, et OÜ Nenenene likvideerija H. Talts on seotud 127 äriühinguga, mis on äriregistrist kustutatud, likvideerimisel või millele on tehtud kustutamishoiatus. OÜ Nenenene osa väidetava võõrandamise ajal oli viimasel maksuvõlg, mida maksuhaldur oli asunud sundtäitma. Täitetoimingute vajalikkust põhjendab maksuhaldur ka põhjendatud kahtlusega, et maksu​kohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega määratavat summat. OÜ-lt Nenenene ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on alustanud vastutusotsuse koostamise menetlust, leides, et ettevõtte juhatuse liikmete varasemat käitumist arvestades võib vastutusotsuse täitmine osutuda võimatuks. Maksuhalduri taotluse kohaselt on põhjendatud tagada nõue ka võimalike täitekulude osas. Taotlusest nähtuvalt oli OÜ Nenenene maksuvõlg erinevate maksude osas
  9. novembri
  10. a seisuga kokku 56 483 eurot 66 senti, sh intress ja arvestuslik intress 3143 eurot 24 senti. Maksu​haldur taotles luba nõuete arestimiseks 73 428 euro 76 sendi ulatuses. Taotluses on märgitud, et vastavalt

§ 1361

lg 2 p-le 3 lõpetab maksuhaldur OÜ Loode Arendus vastu suunatud täitetoimingud, kui äriühing esitab

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt 73 428 euro ja 76 sendi suuruse tagatise (maksuvõlg ja võimalikud sundtäitmise kulud 30% maksuvõlast) ning valib tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetletule.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas
  2. novembri
  3. a määrusega haldusasjas nr 3-12-2409 PMTK taotluse ja andis loa aresti seadmiseks OÜ Loode Arendus ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks (PMTK kaudu) summas 73 428 eurot 76 senti. Kohus leidis, et taotlus on esitatud pädeva isiku poolt, vastab seaduses kehtestatud nõuetele, selles on esitatud põhjendused ning valitud toimingu vajalikkus. Taotlusest nähtub võimliku rahalise nõude hinnanguline suurus ning andmed tagatise ja abinõu kohaldamise lõpetamise kohta. Taotlusest nähtuvalt on maksuhaldur alustanud OÜ Loode Arendus suhtes maksumenetlust, mille eesmärgiks on tuvastada ettevõtte üleminek. OÜ Nenenene maksuvõlg (56 483 eurot 66 senti, sh intress ja arvestuslik intress 3143 eurot 24 senti) on kujunenud
  4. a mai, juuni, juuli ja augusti käibedeklaratsioonidel märgitud ning deklareeritud, kuid tasumata tulu- ja sotsiaalmaksust ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksetest. Ettevõtte ülemineku tuvastamisel kuulub OÜ-lt Loode Arendus sissenõudmisele kogu OÜ Nenenene maksuvõlg. Taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Põhjendamatuks ei saa pidada ka maksuhalduri kartust, et pärast maksuotsuse tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks. Maksuhalduri esitatud tõenditest nähtuvalt puudub OÜ-l Loode Arendus registritesse kantav vara. Võlgades äriühingu tegevuse üleviimine teise äri​ühingusse ja seejuures maksuvõla tasumata jätmine on käsitatav maksude tasumisest tahtliku kõrvale​hoidmisena. Seda kinnitab ka asjaolu, et OÜ Loode Arendus ei ole maksuhaldurit kui võlausaldajat teavitanud maksukohustuse omandamisest. Kohus märkis, et nõude suurust arvestades on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et pärast maksu​kohustuse määramist OÜ-le Loode Arendus on sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskendatud. OÜ-lt Nenenene ei ole õnnestunud maksuvõlga kätte saada, hoolimata maksu​halduri kasutatud abinõudest. Maksuhaldur on alustanud menetlust vastutusotsuse koostamiseks ning ka vastutusotsuse täitmine võib osutuda võimatuks. Maksuotsusega määratavat maksusummat ei ole võimalik muude vahenditega tagada. Kui tagastusnõue kuulubki rahuldamisele, kantakse 73 428 eurot ja 76 senti OÜ Loode Arendus ettemaksukontole.
  5. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  6. jaanuari
  7. a määrusega OÜ Loode Arendus määrus​kaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus esitas järgmised põhjendused: 1) esitatud taotlus sisaldab nõutavaid andmeid ja on piisavalt põhistatud; 2) maksuhaldur on alustanud maksumenetlust, et tuvastada ettevõtte üleminek. Ettevõtte või selle osa üleminekul ei ole OÜ-l Loode Arendus käibemaksu mahaarvamise õigust ning kogu OÜ Nenenene maksuvõlg kuulub sissenõudmisele OÜ-lt Loode Arendus; 3) arvestades mõlema äriühingu juhatuse liikmena tegutsenud isiku käitumist ja OÜ-l Loode Arendus registervara puudumist, võib sundtäitmine osutuda raskendatuks või võimatuks; 4) asjaolu, et OÜ Loode Arendus pole võlausaldajat (MTA) teavitanud maksukohustuse omandamisest (VÕS 182 lg 4 rikkumine), viitab maksuvõla tasumise kohustusest hoidumisele; 5) põhjendatud on kahtlus, et ka vastutusotsuse täitmine võib osutuda võimatuks. Samuti pole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda OÜ-lt Nenenene; 6) kuigi ettemaksukonto arestimine ei võimalda äriühingul kontol olevat raha kasutada, on tegemist äriühingu ettevõtlusvabaduse ja omandi puuutmatuse proportsionaalse riivega. Vastasel korral võiksid maksud jääda üldse tasumata. Maksude laekumine on aga kaalukas avalik huvi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  8. Määruskaebuses Riigikohtule palub OÜ Loode Arendus tühistada halduskohtu ja ringkonna​kohtu määrused ning teha asjas uus määrus, millega jätta maksuhalduri taotlus täitetoiminguteks loa andmiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohus pole põhjendanud, milles seisneb mõistlik kahtlus, et täitetoiminguid kohaldamata jääksid maksud tasumata. Samuti puuduvad põhjendused, milles seisneb juhatuse liige R. Loometsa tegevus, mis raskendab maksunõude täitmist. Kohtud on jätnud hindamata OÜ Loode Arendus majandusliku olukorra ning maksevõime ning on täitetoimingut lubades lähtunud vaid registritesse kantava vara puudumisest. Määruskaebuse esitaja taotleb ka menetluskulude väljamõistmist Maksu- ja Tolliametilt.
  9. Maksu- ja Tolliameti vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastuse kohaselt on praegusel juhul täidetud kohtupraktikas välja töötatud kriteeriumid, millele vastavust peab kohus täitetoimingu lubamise üle otsustades kontrollima. Seoses määruskaebuse esitaja väitega, et välja pole selgitatud äriühingu maksevõimet ega majanduslikku olukorda, märgib maksuhaldur, et OÜ Loode Arendus
  10. a majandusaasta aruandest ei nähtu andmeid, mis kõrvaldaksid kahtluse, et tõenäoliselt tekkiva maksuvõla sund​täitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks. Vastuseks Riigikohtu järelepärimisele esitas MTA
  11. juunil 2013 OÜ Loode Arendus ettemaksu​konto andmed alates halduskohtule taotluse esitamisest kuni Riigikohtule vastuse koostamiseni. Vastuse kohaselt kinnitab halduskohtule esitatud taotluse põhjendatust asjaolu, et nimetatud tagastus​nõuded kataksid OÜ Nenenene ülevõtmisega seonduva maksuvõla vaid ligikaudu pooles ulatuses. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  12. Vaidlus on tõusetunud

§ 1361lg 1 alusel loa andmisest halduskohtu poolt.

See säte kehtis taotluse esitamise ajal järgmises sõnastuses: "Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik." Alljärgnevalt käsitleb kolleegium

§ 1361

lg 1 kohaldamise eelduste täidetust (I) ja taotletavate abinõude ulatuse põhjendatust praeguses haldusasjas (II) ning seejärel lahendab määruskaebuse taotlused (III). I 9. Praeguses asjas esitas maksuhaldur halduskohtule

§ 130

lg 1 p 6 ja § 1361 lg 1 alusel taotluse anda luba sissenõude pööramiseks OÜ Loode Arendus

  1. a juulikuu ja tulevikus esitatavatest käibedeklaratsioonidest tulenevatele tagastusnõuetele summas 73 428 eurot 76 senti. Maksuhaldur on asja materjalidest nähtuvalt asunud kontrollima OÜ Loode Arendus
  2. a juulikuu eest deklareeritud käibemaksu tagastusnõude õigsust. Kontrollimisel ilmnenud OÜ Nenenene ja OÜ Loode Arendus vaheliste tehingute asjaolud viitasid maksuhalduri hinnangul ette​võtte üleandmisele. Seetõttu pidas maksuhaldur vajalikuks alustada maksumenetlust ettevõtte varjatud ülemineku tuvastamiseks. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt HMS § 35 lg 1 p-st 3 on halduskohtule esitatud taotlus esimeseks toiminguks selles menetluses. Maksuhaldur rõhutas, et KMS § 4 lg 2 p-st 1 tulenevalt ei saa OÜ Loode Arendus ettevõtte ülemineku korral oma käibemaksuarvestuses kajastada OÜ Nenenene väljastatud arveid. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sellest tulenevalt peab ettevõtte ülemineku korral minema OÜ-le Loode Arendus üle ka kogu OÜ Nenenene maksuvõlg. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks võib olla esmalt tagastusnõude rahuldamata jätmine. Teisalt aga maksuotsuse tegemine OÜ-lt Loode Arendus OÜ Nenenene maksuvõla sissenõudmiseks. Taotlusest nähtuvalt ei soovi maksuhaldur täitetoimingute kohaldamist mitte kontrollitavast (juuli 2012 deklareeritud käibemaksusumma) tagastusnõudest tuleneva võimaliku maksukohustuse tagamiseks, vaid OÜ Loode Arendus maksukohustuse tagamiseks juhul, kui selgub, et ettevõtte ülemineku tõttu tuleb OÜ-l Loode Arendus täita ka OÜ Nenenene maksukohustused.
  3. Riigikohus on oma varasemas praktikas (üldkogu
  4. novembri
  5. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 50); halduskolleegiumi
  6. aprillil
  7. a määrus asjas nr 3-3-1-8-13 (p 11)) esile toonud rea eeldusi, mille täidetuse peab halduskohus täitetoiminguks luba andes välja selgitama. Olukorras, kus maksuhalduril on kavas teha otsus tagastusnõude kohta, on vajalikuks peetud kindlaks teha, kas a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361

lg 1); b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine (

§ 1361

lg 1); c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (

§ 1361

lg 1); d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (

§ 1361

lg 1) ning e) kas halduskohtule esitatavas taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Kolleegium peab oluliseks nende eelduste täitmist ka praegusel juhul, kus maksuhaldur on taotlenud tagastusnõuete arestimiseks loa andmist, kuna ta soovib tagada maksukohustuste täitmist ettevõtte ülemineku tuvastamise korral.

  1. Järgnevalt kontrollib kolleegium kohtupraktikas kujundatud kriteeriumite täidetust praeguse haldusasja puhul. 11.
  2. Vaidlust ei ole selles, et maksuhaldur on alustanud tagastusnõude tuvastamise menetlust OÜ Loode Arendus suhtes. Nimetatud kontrollimenetluse käigus tekkis vajadus kontrollida ka asja​olusid, mis viitavad ettevõtte võimalikule üleminekule ning seoses sellega tekkivat maksukohustust. Menetlust maksu määramiseks ettevõtte ülemineku raames tekkiva maksukohustuse välja​selgita​miseks on maksuhalduri väitel alustatud käesoleva haldusasja aluseks oleva taotlusega.
  3. mai
  4. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-7-13 (p 12) leidis kolleegium, et näiteks vastutus​menetlus füüsilise isiku suhtes võib alata halduskohtule taotluse esitamisest, kui eelnevalt on juba juriidilise isiku suhtes maksumenetlust läbi viidud ja maksukohustusega seotud asjaolusid kontrollitud. Kolleegium leiab, et halduskohtule taotluse esitamist saab maksumenetluse esimeseks toiminguks pidada ka praegusel juhul, st olukorras, kus kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning vajadus maksumenetluse alustamiseks tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus, st juba alustatud menetluse raames. 11.
  5. Juhul, kui maksuhaldur kontrolli tulemusena tuvastab ettevõtte ülemineku, on maksu määramine VÕS § 182 lg-st 2 tulenevalt tõenäoline. Maksuhaldur on taotluses esitanud asjaolud, millest nähtuvalt on tõenäoline ka ettevõtte ülemineku tuvastamine ja sellest tulenev maksustamine. 11.
  6. Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksu​kohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskeks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksu​kohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (vt
  7. aprilli
  8. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23). OÜ Loode Arendus väite kohaselt ei nähtu kohtulahenditest, millega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et täitetoiminguid kohaldamata jääksid maksud tasumata. 11.3.
  9. Täitetoiminguteks loa andmine

§ 1361

alusel on olemuselt prognoosotsus olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Maksuhaldur võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks juba põhjendatud kahtluse korral. Selliseks kahtluseks annavad põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldus​väärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (nt määrus haldusasjas nr 33-1-4-13, p 22). Kolleegium nõustub kohtute ja maksuhalduri seisukohaga, et võlgadega ettevõtte tegevuse varjatud üleviimisega teise ettevõttesse kahjustatakse võlausaldaja(te) huve teadlikult ja ettevõtte ülemineku tuvastamisel eksisteerib selline oht jätkuvalt. 11.3.

  1. Määruskaebuse esitaja ei pea asjakohaseks maksuhalduri põhjendust, et soovile hoiduda ka edaspidi maksude tasumise kohustusest viitab asjaolu, et OÜ Loode Arendus pole täitnud VÕS § 182 lg-st 4 tulenevat kohustust ega ole teavitanud maksuhaldurit kui võlausaldajat maksuvõla tasumise kohustuse omandamisest. Nõustudes määruskaebuse esitajaga leiab kolleegium, et asja​kohatu on taotluse rahuldamisel tugineda VÕS § 182 lg 4 rikkumise argumendile. Olukorras, kus maksu​kohustuslane on maksuhaldurist erineval seisukohal ettevõtte ülemineku toimumise osas, oleks liigne eeldada ka võla omandamisest teatamise kohustuse täitmist. 11.3.
  2. Kohtute hinnangul on maksuhalduril tekkinud praeguses asjas põhjendatud kahtlus, et sund​täitmine võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ka võla suurust arvestades. Kohtud on seejuures põhjendatult tuginenud asjaolule, et äriühingul puudub registritesse kantud vara. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga, et kohtud pole analüüsinud äriühingu majanduslikku olukorda ega maksevõimet ning ringkonnakohus pole võtnud seisukohta määruskaebuse väite osas, et OÜ Loode Arendus majandustegevus on kasumlik ning tal ei esine raskusi kohustuste täitmisel. Kolleegium on varasemas praktikas (nt määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 23) pidanud täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses põhjendatuks arvesse võtta ka maksu​kohustuslase maksu-, ja finants- ja majandusarvestuse regulaarsust ning majandustegevust ise​loomus​tavaid näitajaid. OÜ Loode Arendus pole kohtute seisukohti vaidlustades esitanud enda majandusalase usaldus​väärsuse ja maksevõime kohta tõendeid. Majandusaasta aruannete kohaselt on tema
  3. a käive 167 823 eurot, kasum 48 eurot;
  4. a müügitulu 3,86 miljonit krooni ning kahjum 19 510 krooni.
  5. mai
  6. a seisuga äriühingul maksuvõlg puudub. Need asjaolud ei anna kolleegiumi arvates praegusel juhul piisavalt alust kahelda maksuhalduri ja kohtute järelduses, et maksuvõla ja intressi (56 483 eurot ja 66 senti) tasumine võib kujuneda oluliselt raskendatuks või võimatuks. 11.3.
  7. Täitetoimingu vajalikkust ja ühtlasi ka sundtäitmise kulude lisamise vajadust täitetoimingu ulatuse kindlaksmääramisel on maksuhaldur praeguses asjas põhjendanud ka asjaoluga, et ta on alustanud äriühingu juhatuse liikme suhtes menetlust vastutusotsuse koostamiseks. Kolleegium ei pea kohaseks praeguses asjas täitetoimingute vajalikkuse põhjendamist seisukohaga, et ka vastutus​otsuse, mille tegemiseks on väidetavalt juba menetlust alustatud, täitmine võib osutuda võimatuks. Vastutusotsus tehakse omaette menetluses hoopis teise isiku (äriühingu juhatuse liikme) suhtes, see​juures vajab eraldi analüüsi, kas vastutusotsuse tegemise ja selle täitmise tagamise abinõude kohaldamise eeldused on täidetud. 11.
  8. Täitetoimingute tagamise lubatavuse üheks eelduseks eelnevalt viidatud kohtupraktika järgi on ka asjaolu, et sundtäitmise võimatus või oluline raskenemine tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Määruskaebuse esitaja väitel pole kohtud põhjendanud oma seisukohta, et juhatuse liige R. Loo​metsa tegevus raskendab maksunõude täitmist. Maksuhaldur ja ringkonnakohus on leidnud, et sundtäitmine võib muutuda võimatuks või oluliselt raskeks arvestades mõlema äriühingu juhatuse liikmena tegutsenud isiku käitumist. Maksuhaldur on ettevõtte ülemineku kahtluse loonud arvete ja menetluses kogutud tõendite alusel kirjeldanud seoseid OÜ Loode Arendus ja OÜ Nenenene vahel. Ringkonnakohus märkis määruse p-s 9: “Arvestades OÜ Nenenene nimel tegutsenud ning OÜ Loode Arendus nimel tegutseva juhatuse liikme R. Loometsa tegevust majandustegevuse korraldamisel [---] võib nõude sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.“ 11.
  9. Halduskohtule esitatavas taotluses on

§ 1361

lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Maksuhaldur on taotluses märkinud nõutava tagatise summaks 73 428 eurot 76 senti, mis hõlmab nii maksuvõlga kui ka 30% ulatuses sundtäitmise kulusid. Riigikohtu üldkogu (määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50, alapunkt j, ja haldus​kolleegiumi (

  1. jaanuari
  2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-16-12, p 10.7) on pidanud lubatavaks, et tagatise summa hõlmab nii tagatavat summat kui ka sundtäitmise kulusid. Selle seisu​koha pinnalt ei ole tagatise suurust halduskohtule taotluse esitamise ajal põhjust pidada üle​määraseks. Kuna pole teada, millise tagatise liigi maksukohustuslane vastavalt

§-le 122 valib, ei saa välistada ka võimalikke täitekulusid tagatise (nt hüpoteek) realiseerimiseks. 12. Hoolimata eelnevalt nimetatud puudujääkidest taotluse põhjendamisel leiab kolleegium põhjendustele kogumis tuginedes, et taotluse rahuldamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud. Loa andmine

§1361

alusel on prognoosotsus ning selle sätte eesmärke ei oleks enam võimalik saavutada kui isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks (vt nt määrus haldus​asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). II 13. Kolleegium on senises praktikas pidanud võimalikuks nii tagastusnõude kui ka ettemaksukonto arestimist (määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p-d 9 ja 10).

§ 130

lg 1 p 6 lubab maksuhalduril täitetoiminguna pöörata sissenõuet rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sama seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sisse​nõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Nende sätete alusel on maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksu​kohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Kuigi ettemaksukonto arestimise võimalust maksukorralduse seadus otsesõnu ette ei näe, on kolleegium ettemaksukonto arestimist siiski võimalikuks pidanud. Kuna ettemaksukontol asuvad maksu​kohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist kolleegiumi arvates käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena

§ 130lg 1 p 6 ja TMS § 111 tähenduses.

Seejuures rõhutas kolleegium määruses haldusasjas nr 3-3-1-4-13 (p 10), et ette​maksukonto arestimine kui isiku õigusi oluliselt riivav meede vajaks seadusandjapoolset reguleerimist. Põhimõtteliselt on võimalik arestida nii alles tulevikus tekkivat tagastusnõuet (TMS § 113 lg 2), tagastusnõuet deklaratsiooni esitamisest kuni kande tegemiseni ettemaksukontole (tagastusnõude tuvastamine), maksuhalduri poolt aktsepteeritud ja ettemaksukontole kantud tagastusnõude summat, mille kohta maksukohustuslane on esitanud tagastusnõude täitmise taotluse (tagastusnõude täitmine) ning ka ettemaksukontot, st seal juba olevaid ning tulevikus laekuvaid summasid (vt ka määrused haldusasjades nr 3-3-1-8-13 (p-d 15–18) ning nr 3-3-1-4-13 (p-d 13–16)).

  1. Praeguses asjas on maksuhaldur halduskohtult taotlenud luba sissenõude pööramiseks OÜ Loode Arendus
  2. a juulikuu ja tulevikus esitatavatest käibedeklaratsioonidest tulenevatele tagastus​nõuetele summas 73 428 eurot 76 senti. Kohtud on aga andnud loa aresti seadmiseks ette​maksukontole samas summas. Riigikohtu praktikas (üldkogu
  3. aprilli
  4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 52; haldus​kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21) on korduvalt rõhutatud, et kohus saab täitmist tagavat toimingut lubada vaid maksuhalduri poolt taotletud ulatuses ega tohi ületada nõude piire. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.
  5. Kolleegiumi hinnangul on kohtud praegusel juhul väljunud esitatud taotluse raamidest. Haldus​kohus on täitetoiminguks loa andnud küll taotluses märgitud summa ulatuses, kuid maksuhalduri taotlus on selgelt määratletud
  6. a juulikuu eest esitatud ning tulevikus esitatavate käibe​deklaratsioonidest tulenevate tagastusnõuetega. Ka TMS § 113 lg-st 2 tuleneb, et tulevase nõude võib arestida juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav. Kohtud on andnud loa ette​maksukontole aresti seadmiseks, arvestamata, et maksuhaldur sidus oma taotluse selgelt määratletud tagastusnõuetega. Rahandusministri
  7. detsembri
  8. a määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" (kord) § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Ettemaksukontol asuvad maksu​kohustuslase erinevad rahalised nõuded riigi vastu (määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 10). Maksu​kohustuslasel või kolmandal isikul on õigus teha sissemakse ettemaksukontole üle​kandega Maksu- ja Tolliameti pangakontole, aga ka sularahas või maksekaarti kasutades maksu​halduri kassas (korra § 7 lg 1). Ettemaksukontole kantakse ka isiku enam​makse, sh tagastusnõude enammakse selle aktsepteerimisel maksuhalduri poolt (korra § 13 lg 1). Kolleegium on seisukohal, et lubades ettemaksukontole aresti seada ilma maksuhalduri poolt haldus​kohtule esitatud taotluses konkretiseeritud nõudeid ära märkimata, on kohtud taotluse piire ületanud. Ei saa välistada, et OÜ Loode Arendus ettemaksukontole laekuvad ka muud summad, mida maksuhalduri taotlus ei hõlma, kuid ettemaksukonto tervikuna arestimise korral oleks takistatud nende summade kasutamine OÜ Loode Arendus muude maksukohustuste täitmisel. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium põhjendatuks anda luba tagastusnõuete, sh ka juba aktsepteeritud ning ettemaksukontole kantud tagastusnõuete summa arestimiseks maksuhalduri poolt taotluses näidatud ulatuses.
  9. Täitetoiminguteks loa andmise puhul on kohtupraktika järjekindlalt rõhutanud, et

§ 1361

kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist (üldkogu määrus 3-3-1-15-12 (p 58), halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-16-12 (p 14) ja nr 3-3-1-7-13, (p 14)). Praegusel juhul on taotluses nimetatud ja tagamist vajav maksuvõlg 56 483 eurot ja 66 senti, sh intress ja arvestuslik intress 3 143 eurot 24 senti. Maksuhaldur taotles luba nõuete arestimiseks 73 428 euro 76 sendi ulatuses. Seejuures märkis maksuhaldur taotluses, et kuna on õigustatud täite​toimingute sooritamine, millega kaasnevad täitekulud, siis on põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Haldus- ega ringkonnakohus pole praegusel juhul põhjendanud, kas ning millisel põhjusel maksu​summast ja arvestuslikust intressist 30% suuremas ulatuses arestimine on põhjendatud. Senises kohtupraktikas on leitud, et täitetoimingute loataotluse põhjendatuse kontrollimisel pole välistatud vara võõrandamisega seotud võimalike kulude arvestamine (üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 50 j; kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 16). Samuti märkis üldkogu, et kuna näiteks hüpoteegiga koormatud kinnisasja puhul toimub sundtäitmine kohtutäituri kaudu, saab rahalise nõude puhul lähtuda kohtutäituri tasu määradest ja võimalikest lisatasudest (kohtutäituri seaduse § 28 jj) ning muudest täitekuludest (TMS § 37). Kolleegium ei pea põhjendatuks täitekulude lisamist arestitavale summale, kui toiming, milleks haldus​kohtult luba taotletakse, seisneb aresti seadmises maksuhalduri hallatavatele rahalistele nõuetele (tagastusnõue, ettemaksukonto). Ka maksuhaldur ei ole arestitavate nõuete ulatuse juures selgitanud, milles võiksid täitmiskulud sellise abinõu kohaldamisel seisneda. 17. Seega peab kolleegium põhjendamatuks aresti seadmist tagatavat maksunõuet koos intressidega ületavas ulatuses. III 18. Ülaltoodust lähtudes tühistab kolleegium halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused. Asjas tuleb teha uus määrus, millega taotlus rahuldatakse osaliselt. Kolleegium rahuldab Maksu- ja Tolliameti taotluse OÜ Loode Arendus 2012. a juulikuust alates esitatavatest käibedeklaratsioonidest tulenevate tagastusnõuete, sh ettemaksukontole laekuvate tagastus​nõude summade arestimiseks 56 483 euro 66 sendi ulatuses. 19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsio​naalselt kaebuse rahuldamisega. OÜ Loode Arendus on tasunud ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 51). Kohtumenetluse tulemusena rahuldatakse maksuhalduri taotlus ligikaudu 77% ulatuses. Seda arvesse võttes tuleb Maksu- ja Tolliametilt OÜ Loode Arendus kasuks välja mõista menetluskulu 3 eurot 45 senti. 20. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.