Obsah (4)

§ 106§ 11§ 1361§ 130

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-32-13 19. juuni 2013 Eesist

) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 6 alusel Tallinna Halduskohtult luba arestida AS Uvic ettemaksukonto. Maksuhalduril on kahtlus, et AS Uvic on deklareerinud sisendkäibemaksu OÜ Macbond arvete alusel alusetult. Halduskohtule esitatud taotluses märkis MTA, et ta viib käesolevat, AS Uvic poolt 2012. a augusti​kuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli​miseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks

§ 106lg-s 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes.

MTA on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastus​nõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna mitmed asjas olulist tähtsust omavad isikud ei ole maksuhaldurile kättesaadavad, mistõttu on maksuhaldur sunnitud tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust jätkama

§ 11sätestatud uurimis​põhi​mõtteid järgides.

Seepärast võib AS Uvic

1. a augustikuu tõenäoliselt alusetult deklareeritud enam​makse kohta maksuotsuse andmine toimuda pärast maksuhaldurile seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise möödumist. Seetõttu on MTA sunnitud AS Uvic poolt
2. a augustikuu käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse 64 791 eurot 14 senti vabastama äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. Maksuhaldur märkis veel, et AS-l Uvic on seisuga
3. detsember 2012 tasumata maksuvõlg 328 553 eurot 80 senti, mis on suurem kui
4. a augustikuu tagastusnõude summa. Olukorras, kus maksu​haldurile on teada, et äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa maksuhaldur olla kindel tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Ühtlasi ei pruugi hiljem kinnisvara sundvõõrandamisel laekuda piisavalt vahendeid maksuvõla katteks.
5. Tallinna Halduskohus rahuldas
6. jaanuari
7. a määrusega haldusasjas nr 3-13-44 MTA taotluse ja andis loa aresti seadmiseks AS Uvic ettemaksukontole 64 791 euro 14 sendi ulatuses. Halduskohtu põhjendused olid järgmised: 1) taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud; 2) kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused; 3) taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu; 4) ilmselgelt põhjendamatuks ei saa pidada ka maksuhalduri kartust, et pärast maksuotsuse tegemist võib selle täitmine osutuda võimatuks.
8. AS Uvic esitas määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt puudub

§ 1361rakendamiseks faktiline ja õiguslik alus.

MTA on kohtule esitanud vale​andmeid selle kohta, et äriühingul ei pruugi olla hiljem vara või rahalisi vahendeid juurdemääratud maksusumma tasumiseks. Väär on maksuhalduri ja halduskohtu seisukoht, et AS Uvic, teades talle maksuotsusega pandud kohustustest, ei ole midagi ette võtnud nende kohustuste täitmiseks. Täite​toimingute sooritamiseks loa andmine on antud juhul ebaproportsionaalne, kuna maksuhaldur ei suutnud mõistliku aja jooksul maksukohustust määrata ega kontrollakti väljastada ning menetluse venitamine on tingitud maksuhalduri käitumisest.

1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
2. aprilli
3. a määrusega AS Uvic määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
4. jaanuari
5. a määruse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt: 1) määruskaebuse lahendamisel ei ole oluline küsimus sellest, kas AS Uvic kinnistutele seatud keelu​märked tuleb kustutada, kuna maksukohustuslane on nende aluseks olnud maksuvõlad tasunud.

§ 130

ega § 1361 ei näe ette, et kohus ei võiks anda luba ja maksuhaldur arestida maksukohustuslase rahalist nõuet olukorras, kus võimalik on ka teistsuguste toimingutega, nt kinnisasja käsutamise keelumärkega, võimaliku maksukohustuse täitmist tagada; 2) kaebajal on jätkuvalt maksuvõlg ning maksuvõla suurust arvestades ei ole välistatud, et kaebajal ei ole määratava maksukohustuse täitmiseks ettemaksukontole aresti seadmata piisavalt vara. Ohtu, et määruskaebuse esitaja vara võib maksuvõla sissenõudmisel pärast maksuotsuse tegemist osutuda ebapiisavaks, kinnitab ringkonnakohtu arvates nii see, et varem on määruskaebuse esitaja maksuvõlgu sisse nõutud kohtutäituri kaudu ja kinnistusraamatusse keelumärgete seadmisega, kui ka see, et maksukohustuslane võib enne maksu määramist oma vara võõrandada; 3) asjaolu, et kaebaja on maksuotsuse vaidlustanud ning selle täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud, ei tähenda, et maksuvõlga selles maksuotsuses näidatud summas kaebajal praegu ei ole; 4)

§-des 106 ja 107 nimetatud tähtaegu ei saa käsitleda erinormina

§ 1361suhtes ning aresti seadmine on lubatud ka maksu tagastusnõudele.

Asjaolu, et mingi rahalise kohustuse täitmiseks on seaduses ette nähtud tähtaeg, ei tähenda, et seda nõuet ei saa

§ 1361

alusel arestida; 5) maksu määramine määruskaebuse esitajale on maksumenetluse tulemusel lubatav ka pärast tagastusnõude rahuldamist. Kuni maksuhaldur pole teinud maksuotsust, millega määratakse määruskaebuse esitajale tasumiseks maksu, on määruskaebuse esitajal tagastusnõue olemas ning seetõttu ei saa asuda ka seisukohale, et käibemaksu tagastusnõuet ei ole olemas olukorras, kus maksuhaldur kahtleb selle põhjendatuses; 6) olukorras, kus määruskaebuse esitajal on tasumata ja vaidlustamata maksuvõlgu ning varem on nende sissenõudmine olnud keerukas ja pole välistatud, et määruskaebuse esitaja on tahtlikult jätnud maksude tasumise deklareerimata, tuleb kahtlust, et maksukohustuslase tegevuse tõttu võib sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks, pidada piisavalt suureks, et maksuhaldurile taotletud luba anda; 7) määruskaebuse esitaja ei ole esitanud väiteid, et ettemaksukonto arestimise korral tema finants​seisund halveneks sedavõrd, et tema õigus ettevõtlusega tegeleda ja omandiõigus oleks riivatud ülemääraselt võrreldes avaliku huviga maksude laekumiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. AS Uvic esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata MTA taotlus anda luba maksukohustuslase ettemaksukontole aresti seadmiseks. Määruskaebuse esitaja leiab: 1)

§ 1361

ja § 130 lg 1 p 6 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemisel on seadusandja tahtest tulenevalt eeldus, et maksukohustuslasel puudub muu registervara, mille arvel saaks maksuhaldur oma nõudeid hiljem realiseerida; 2) maksuhalduri väide, et sundvõõrandamisel ei pruugi laekuda piisavalt vahendeid maksuvõla katteks, on alusetu ja tõendamata. Maksuhaldur ega kohtud ei ole analüüsinud ega võrrelnud kinnistute ja sõidukite väärtust tagatud nõuete suurusega, ehk maksuvõlaga. Maksuhaldur ja kohtud on jätnud arvestamata, et lisaks kinnisvarale omab AS Uvic muud materiaalset põhivara, mille bilansiline väärtus on 4 683 561 eurot; 3) ületagamise vältimiseks ja kohaldatava meetme põhjendatuse ja proportsionaalsuse kontrolli​miseks oli ringkonnakohus kohustatud kontrollima seatud keelumärgete kehtivust, keelumärgetega tagatud maksuvõlgnevuse suurust ja võrdlema kinnisvara turuväärtusega; 4) registervarale keelumärgete ja/või hüpoteekide seadmine on AS Uvic jaoks vähem koormav kui käibemaksu enammaksele eelaresti seadmine; 5) kuna maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit maksukohustuslase tegevuse kohta enda makse​jõuetuse tekitamiseks, puudub täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmiseks seaduslik alus. Asja materjalidest nähtub, et AS Uvic on maksevõimeline, omab piisavalt vara nii jooksvate kui ka võimalike tulevikus tekkivate kohustuste tagamiseks ja täitmiseks, on jätkuvalt tegutsev ette​võtja ning puudub igasugune alus arvata, et maksude määramisel muutub maksuvõla sundtäitmine võimatuks. 6. AS Uvic esitas Riigikohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. AS Uvic palub asendada ettemaksukontole seatud arest kohtuliku hüpoteegiga AS Uvic kinnistutele kuni põhi​vaidluse lõpuni. 7. MTA kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Maksuhaldur taotles

§ 1361

lg 1 ning § 130 lg 1 p 6 alusel halduskohtult luba arestida AS Uvic ettemaksukonto (tl 13). Loa taotlemise üheks eelduseks oli kavatsus jätta rahuldamata AS Uvic tagastusnõue ja teha sellekohane maksuotsus. Vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal ei olnud AS Uvic suhtes veel maksuotsust tehtud. Samuti selgitas maksuhaldur kohtule, et viis AS Uvic poolt

1. septembril 2012 esitatud
2. a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude (64 791 eurot 14 senti) õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes ning MTA on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Seetõttu peab maksuhaldur käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse vabastama äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse tegemist (tl-d 3, 11–12).
3. Kolleegium leiab, et selles vaidluses on määravad haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13 tehtud lahendites esitatud seisukohad

§ 1361tõlgendamise kohta.

Kuna nendes määrustes avaldatud seisukohad on kohased ka käesolevas asjas, ei pea halduskolleegium vajalikuks neid üksikasjalikult korrata. 10. Kolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud määruses, et ettemaksukonto arestimiseks puuduvad selles asjas eesmärk ja vajadus. Ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud tähtaegu ei peata ega pikenda. Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsepteerimist. Tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus

§-de 106 ja 107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud, mistõttu asjas puudub menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida. Riigikohtu halduskolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ka käesolevas haldusasjas ei ole maksu​haldur näidanud, et ta oleks alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega. Seetõttu puudub alus maksuhalduri taotluse rahuldamiseks.

1. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab ringkonna​- kohtu ja halduskohtu määrused ning teeb asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata MTA taotluse anda luba AS Uvic ettemaksukontole aresti seadmiseks.
2. Kolleegium märgib täiendavalt, et määruskaebuse esitaja heidab kohtutele ette, et ette​maksu​konto arestimise asemel ei kaalutud muude meetmete kohaldamist, näiteks registervarale keelu​märgete või hüpoteekide seadmist. Kuivõrd maksuhaldur taotles luba üksnes ettemaksukonto arestimiseks, siis puudus kohtul võimalus taotluse piirest väljuda ja anda hoopis luba registervarale keelumärgete või hüpoteekide seadmiseks (vt ka Riigikohtu üldkogu
3. aprilli
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 52, ja Riigikohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-3-1-4-13, p 21). Kolleegium ei nõustu määrus​kaebuse esitaja väitega, et kui maksuhaldur taotleb ettemaksukonto arestimist, peab kohus kontrollima ka seatud keelumärgete kehtivust. Küll aga olnuks kohtul erinevaid täitmist tagavaid meetmeid kaaludes ja isiku õigusi vähem piiravate meetmete korral õigus anda maksuhaldurile võimalus oma taotlust muuta või jätta taotlus rahuldamata.
7. AS Uvic on taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohus rahuldab määruskaebuse täielikult, siis peab kõikide kohtuastmete menetluskulud kandma vastustaja (algselt taotleja). Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kuludokumendid ja menetlus​kulude nimekiri (HKMS § 109 lg 1), mida aga AS Uvic teinud ei ole. Toimiku materjalidest nähtuvalt on AS Uvic tasunud riigilõivu määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtule 15 eurot (tl 103). Menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei saa takistada tasutud riigilõivu arvestamist menetluskuluna.
8. Kuna kolleegium rahuldab määruskaebuse ja jätab rahuldamata MTA taotluse anda luba AS Uvic ettemaksukontole aresti seadmiseks, jätab kolleegium esialgse õiguskaitse vajaduse ära​langemisel AS Uvic esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.
9. HKMS § 104 lg 5 p 3 ja § 107 lg 4 alusel tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ja määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada AS-le Uvic. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld