3-2-1-169-12

Riigikohtunike Indrek Koolmeistri, Märt Raski ja Tambet Tampuu eriarvamus Riigikohtu üldkogu

1. juuni
2. a otsuse kohta kohtuasjas nr 3-2-1-169-
4. Leiame, et avaldajate määruskaebus oleks tulnud rahuldada osaliselt. Üldkogu oleks pidanud kohtute määrused tühistama ning saatma asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
5. Me ei nõustu üldkogu seisukohaga (üldkogu määruse p 70), et notaril on õigus saada tasu notari tasu seaduse (NotTS) § 30 alusel. Oleme seisukohal, et selle sätte kohaldamise üheks eelduseks on tehinguväärtuse kindlakstegemine enne tehinguprojekti koostamist. Praegusel juhul ei ole selge, mis asjaoludest tulenevalt pani notar lepinguprojekti kirja tehinguväärtuse. Notaril ei ole õigust ilma tehinguprojekti tellinud isikute tahteavalduseta määrata tehinguväärtust. Kuna kohtuasja materjalidest ei nähtu, et notar oleks teinud enne tehinguprojekti koostamist selgeks isikute tahte tehinguväärtuse osas, siis ei olnud alust jätta kaebused rahuldamata põhjusel, et notaril oli õigus saada tasu NotTS § 30 alusel. NotTS § 30 kohaldamiseks oleks meie arvates olnud alust näiteks siis, kui tehingut teha soovivad isikud (avaldajad) oleksid tehinguväärtuses kokku leppinud ning sellest notarile teatanud enne tehinguprojekti koostamist. Notar oleks saanud ka omal algatusel enne tehinguprojekti koostamist selgitada välja avaldajate ühise tahte tehinguväärtuse osas.
6. Samuti ei olnud meie arvates praegusel juhul alust kohaldada NotTS § 30 selle tõttu, et notar rikkus NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust. Selle sätte järgi peab notar kohustatud isikule selgitama notari tasu määra, tasu maksmise ja sissenõudmise korda. Oleme seisukohal, et notaritasu määra selgitamine ei saa selle sätte tähenduses seisneda üksnes NotTS §-s 30 kirjapandu selgitamises (st selles, mida isik saab sealt ise välja lugeda), vaid eelkõige selles, kui suur on notaritasu juhul, kui tehingu tegemine jääb ära, kuid notar koostab tehingu projekti. Kuna notaritasu suurus sõltub ka NotTS § 30 puhul tehinguväärtusest, siis ei ole meie arvates NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust võimalik täita ilma tehinguväärtust enne välja selgitamata. Kuna praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et notar oleks enne tehinguprojekti koostamist välja selgitanud tehinguväärtuse (vt käesoleva eriarvamuse p 2), siis ei saanudki ta järgida NotTS § 39 lg-s 1 sätestatud selgitamiskohustust notari tasu määra puudutavas osas. Enne tehinguprojekti koostamisele asumist peab notar NotTS § 39 lg-st 1 tulenevalt selgitama isikule ka seda, et tehingu ärajäämise korral võib notar koostada NotTS § 30 alusel notaritasu arve, mis on täitemenetluse seadustiku § 2 p 17 järgi täitedokumendiks. Notari selgitamiskohustus NotTS § 39 lg 1 järgi hõlmab meie arvates ka notari kohustust isikule selgitada, et NotTS § 46 järgi on tal õigus ühe kuu jooksul talle notari arve esitamise päevast esitada notaribüroo asukohajärgsele kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta. Praegusel juhul ei nähtu kohtuasja materjalidest, et notar oleks täitnud selgitamiskohustust ka selles osas.
7. Leiame, et vaatamata sellele, et notaril ei olnud õigust koostada arvet NotTS § 30 järgi, oli tal õigus nõuda avaldajatelt mõistlikku tasu ja koostada selle kohta arve tulenevalt käsundita asjaajamise sätetest. Seadusest ei tulene notari kohustust koostada tehinguprojekti enne seda, kui on selge tehinguväärtus. Samas võib notar koostada enne tehinguväärtuse kindlakstegemist tehinguprojekti kui dokumendi ametiteenusena notariaadiseaduse (NotS) § 33 lg 1 mõttes. Ametiteenusena dokumendi koostamise korral on notaril õigus saada tasu NotS § 32 lg 2 järgi eeldusel, et notari tasu ametiteenuse osutamise eest on enne teenuse osutamist notari ning teenuse taotleja vahel kokkulepitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praegusel juhul sellist kokkulepet asja materjalidest ei nähtu. See asjaolu aga ei välista käsundita asjaajamise sätete kohaldamist, sest ametiteenusena tehinguprojekti koostamine võib, vaatamata kirjaliku kokkuleppe puudumisele notari ja tehingu notariaalset tõestamist soovinud isiku vahel, olla seda isikut soodustav (tema kasuks tehtav) tegevus ning vastata isiku huvile ja tema avaldatud või eeldatavale tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 mõttes. Pole kahtlust, et tehinguprojekti koostamine oli avaldajate huvides. Isegi juhul, kui nad ei avaldanud suulises või muus allkirjastamata vormis notarile selget tahet tehingu kui dokumendiprojekti koostamiseks, oli tehinguprojekti kui dokumendiprojekti koostamine tehingu notariaalse tõestamise tavalise ja mõistliku eeltegevusena kaebajate eeldatava tahte kohane. Notar, koostades tehinguprojekti, tegutses kaebajate soodustamise tahtlusega VÕS § 1018 lg 2 mõttes. Enne tehinguväärtuse kindlakstegemist tehinguprojekti kui dokumendi koostamise korral käsundita asjaajamise raames on notaril õigus saada sellise dokumendi koostamist soovinud isikult mõistlikku tasu VÕS § 1023 lg 2 järgi. Tehinguprojekti kui dokumendi koostamist soovinud isikul ei ole VÕS § 1023 lg 3 järgi alust eeldada, et notar osutab talle tehinguprojekti kui dokumendi koostamise teenust tausta. NotTS § 46 alusel saavad isikud vaidlustada kõiki notari koostatud arveid, sh arveid, mis on koostatud tasu saamiseks tulenevalt notari ametiteenuse osutamise või käsundita asjaajamise korras tehinguprojekti kui dokumendi koostamise eest. Eeltoodust tulenevalt leiame, et kohtud oleksid pidanud olukorras, kus NotTS § 30 ei kohaldu, ikkagi menetlema kaebust NotTS § 46 alusel ja rahuldama avaldajate kaebuse osaliselt, tuvastades nende kohustuse tasuda notarile mõistlikku tasu. Indrek Koolmeister, Märt Rask, Tambet Tampuu