RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-34-13 20. juuni 2013 Eesist

) § 20 lg 1 järgi on riigikeeleks eesti keel ning asjaajamine riigi​asutustes toimub eesti keeles. Seega ei saa vanglas kinnipeetaval ning vähemusrahvusesse kuuluval isikul olla õigust nõuda vanglalt vastuse saamist vähemusrahvuse keeles. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. N. Lilitškin palub määruskaebuses halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asi halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus võtnud tarvitusele meetmeid, et kõrvaldada takistused õiguste teostamisel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Määruskaebus tuleb rahuldada. Kohtud on eksinud HKMS § 121 lg 1 p 4 ja VangS § 11 lg 81 kohaldamisel. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb seetõttu tühistada. Asi saadetakse haldus​kohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
3. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohtute hinnangul ei ole kaebaja esitanud vanglale nõuetekohast kahju hüvitamise taotlust ja see​tõttu on tal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kolleegium kohtutega ei nõustu. Kohtud on kohtu​eelse menetluse läbimist kontrollinud vaid formaalselt. On tõsi, et kaebaja ei vastanud vangla
4. juuli
5. a kirjale, milles kahju hüvitamise taotlus jäeti käiguta ja kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kolleegium rõhutab, et haldusmenetluses esitatud taotluse, sh kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmiseks ei anna alust taotluse käiguta jätmisele reageerimata jätmine, vaid selleks peavad taotluses ka tegelikult olema taotluse lahendamist takistavad puudused. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga (vt ka Euroopa Inimõiguste Kohtu
6. mai
7. a otsus asjades nr 16563/08 jt: Julin/Eesti, p 177). 9.

§ 15

lg 2 sätestab: "Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata."

§ 15

lg 3 teine lause sätestab, et kui puudust ei kõrvaldata täht​aegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist. Ühtlasi peab puuduse näol olema tegemist taotluses esitamata andmete või sellele lisamata dokumentidega, mille esitamine või lisamine on haldus​menetlust reguleerivate normide kohaselt nõutav. Taotlust ei saa tagastada, kui haldusorgan leidis taotluse käiguta jätmisel ekslikult, et taotlus on puudusega (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-11, p 12). Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid puudused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtu​eelses menetluses.
3. Kahjunõude lahendamisel ei ole haldusorgan seotud taotleja hinnanguga haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja riivatud õiguste suhtes. Kui haldusorgani hinnangul on väidetava kahju põhjustanud tegevus õiguspärane või kui nõuet põhjendavad faktiväited jäävad tõendamata, jääb taotlus rahuldamata. Faktiväidete kontrollimisel tuleb rakendada uurimispõhimõtet. Vajadusel peab haldusorgan koguma asjas tõendeid omal algatusel (

§ 6). Haldusorgan võib uurimispõhimõtte rakendamiseks nõuda tõendeid ka taotlejalt.

Mõjuva põhjuseta tõendi esitamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata (

§ 38lg 3).

Seejuures peab haldusorgan arvestama nii taotleja kui enda võimalustega tõendite esitamisel ja kogumisel. Kui tõendi esitamise võimalust ei saa taotlejalt eeldada, kuid haldusorganil on võimalik tema väiteid kontrollida muul mõistlikul viisil, ei ole alust taotluse läbi vaatamata jätmiseks.

1. Vangla heitis kaebajale
2. juuli
3. a kirjas ja
4. augusti
5. a otsuses ette järgmise andmete puudumist: - milline on kahju hüvitamise taotluse aluseks olev ametnike tegevus, milles seisnes selle õigus​vastasus ja ametnike süü; - millised RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgedest on kaebaja kahjunõude aluseks; - millel põhineb kaebaja väide, et ametnikud on teda jõu kasutamisega ähvardanud; - milline on kaebajal tekkinud kahju ja kuidas ta seda tõendab. Kohtud ei ole tähelepanu pööranud sellele, millisest normist tulenevalt oleks kaebaja pidanud need andmed esitama, kas need olid ka tegelikult esitamata, kas kaebaja sai selliseid puuduolevaid andmeid esitada ning kas andmete puudumine takistas taotluse sisulist lahendamist.
6. Vangla
7. juuli
8. a kirja ja
9. augusti
10. a otsuse kohaselt on kaebaja oma taotluses muu hulgas märkinud järgmist: - kaebajale paigaldati käerauad liiga tugevalt ja kaebaja sellekohastele märkustele ei reageeritud, kaebajat ähvardati füüsilise arveteõiendamisega; - käeraudade paigaldamise ja ähvardamisega tekitati valu, alandati inimväärikust ja kahjustati tervist.
11. Kolleegiumi hinnangul nähtub eeltoodust selgelt kahju hüvitamise taotluse alus ehk vangla tegevus, mis väidetavalt kahju tekitas (käeraudade liiga tugev paigaldamine ja ähvardused) ning kahju​nõude ese (mittevaraline kahju, mis kaasnes valu ja tervisekahjustustega), samuti see, milliseid õigus​hüvesid kaebaja hinnangul kahjustati (inimväärikus ja tervis). Haldusorgani tegevuse õigus​vastasuse ja süü põhjendamata jätmine, ametnike tegevusega riivatud õiguse kvalifitseerimata jätmine ning kahju​nõuet põhjendavate tõendite esitamata jätmine ei anna alust jätta kahju hüvitamise taotlus läbi vaatamata. Esiteks ei pane haldusmenetlust reguleerivad normid taotlejale kohustust selliseid põhjendusi ja tõendeid kahju hüvitamise taotlemisel esitada. Teiseks ei takista nende esitamata jätmine taotluse sisulist lahendamist, st rahuldamist või rahuldamata jätmist. Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann