3-1-1-68-13

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 3-1-1-68-13

1. juuni 2013 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes Kiris Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Väärteoasi Riho Niine karistamises teeseaduse § 401 lg 1 ja liiklusseaduse § 238 järgi Viru Maakohtu
2. veebruari
3. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-13-151 Riho Niine kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubin, kassatsioon Ida Prefektuur
4. mai 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. veebruari
7. a kohtuotsus Riho Niine karistamises teeseaduse § 401 lg 1 ja liiklusseaduse § 238 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.
8. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
9. Riho Niine kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubina taotlus Riho Niinele kassatsioonimenetluses õigusabikulude hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Ida Prefektuuri
11. detsembri
12. a otsusega karistati Riho Niinet (Niine) teeseaduse (TeeS) § 401 lg 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut (280 eurot). Otsuse kohaselt pani R. Niine väärteo toime
13. novembril 2012 Tallinn-Narva maantee
14. kilomeetril, juhtides veokit Scania, millega oli ühendatud järelhaagis. Lubatud 8 500 kg asemel oli veoki esimene teljekoormus 8 611 kg, veoki mass oli lubatud 26 000 kg asemel 26 823 kg ja autorongi tegelik mass 49 257 kg, ehkki lubatud oli vaid 44 000 kg. Lubatust raskema veokiga võib sõita TeeS § 35 lg-s 2 sätestatud eriloaga, ent sellist luba R. Niinel polnud. Seega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 80 lg-s 2 ja teede- ja sideministri
15. mai
16. a määruse nr 51 „Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri“ § 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Peale selle rikkus R. Niine kohtuvälise menetleja hinnangul eelkirjeldatud teoga ka LS § 80 lg 1 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri
17. juuni
18. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodide 1109 (autorongi lubatud suurim tegelik mass), 1111 (mootorsõiduki lubatud suurim registrimass) ja 1115 (mittevedava telje lubatud suurim registrikoormus) nõudeid ning realiseeris seeläbi LS §-s 238 sätestatud väärteokoosseisu. LS § 238 järgi menetlusalusele isikule tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 karistust ei määratud.
19. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind, kes taotles karistusotsuse tühistamist autorongi kogumassi puutuvas osas. Autorongi massi mõõdeti valesti, mistõttu ei ole tõendatud, et R. Niine juhitud autorong oli lubatust raskem. Mõõtmisel kasutatud Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi kohaselt tuleb neljateljelist sõidukit kaaluda kaheksa kaaluga, st et kaal peab olema samaaegselt iga ratta all. R. Niine veoki neljateljelist haagist kaaluti aga üksnes kuue kaaluga, mistõttu ei pruugi mõõtmistulemus olla õige.
20. Viru Maakohtu
21. veebruari
22. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et autorongi massi mõõtmisel järgiti Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
23. jaanuari
24. a käskkirja nr 40 lisas 2 sätestatud sõiduki koormuse mõõtmise metoodikat (Metoodika käskkiri). Ka märkis kohus, et Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi kohaselt on kaalude paigutamine iga ratta alla üksnes soovituslik. Juhendist tuleneb, et neljateljelist veokit võib kaaluda ka kuue kaaluga, järgides teatud nõudeid. Selline järeldus tuleneb kohtu hinnangul kaalude kasutusjuhendis sisalduvast lausest „Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama aegselt“. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et R. Niine karistamine 70 trahviühiku suuruse trahviga vastab menetlusaluse isiku süüle, sest R. Niine ületas autorongi lubatud kogumassi 9 257 kg ehk umbes 20 protsendi võrra. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
25. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. Niine kaitsja vandeadvokaadi abi Andi Tubin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist autorongi lubatud massi ületamise osas ja selles osas uue otsuse tegemist. Autorongi massi oleks pidanud mõõtma kaheksa kaaluga. Kuivõrd Metoodika käskkirja ja Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi vahel on vastuolu, tulnuks selle selgitamiseks küsida arvamust asjatundjalt. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ületas R. Niine autorongi lubatavat massi 9 257 kg võrra - tegelikult heidetakse menetlusalusele isikule ette massi ületamist 5 257 kg võrra.
26. Kassatsioonivastuses palub Ida Prefektuuri vanemkomissar Annika Elm jätta kassatsiooni rahuldamata. Metoodika käskkirja ja Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendi vahel ei ole vastuolu, sest kasutusjuhend ei nõua kaalu asetamist iga ratta alla. Seetõttu võis teostada kaalumist telgede kaupa vastavalt Metoodika käskkirja p-le 11, ilma et ülejäänud rataste alla oleks asetatud tasandusmatid. Maakohus on küll eksinud kogumassi ületava kilogrammide arvu osas - 5 257 kg asemel on märgitud 9 257 kg, ent see eksimus ei ole toonud kaasa ebaõiget kohtuotsust. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
27. Tulenevalt mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p-st 2 peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud mõõteseaduse §-des 21-
28. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid. Läbivalt kõneldakse kaalu kasutusjuhendist ka MõõteS § 21 lg 2 alusel välja antud
29. mai
30. a majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Mitteautomaatkaalude metroloogilised ja tehnilised nõuded, nõuded projekteerimisele, konstruktsioonile, märgistusele, vastavushindamisele ja tõendamisele“. Eeltoodu tähendab, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul välistatud, et autorongi kogumassi kaalumine viidi läbi Evocar-2000 tootja juhiseid eirates, mistõttu ei saa selles osas rääkida ka mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendatusest.
31. Asjas on tuvastatud, et R. Niine juhitud autorongi, mis koosnes kolmeteljelisest vedukist ja neljateljelisest täishaagisest, kaaluti kuue Evocar-2000 kaaluga. Mõõtmise tulemusena fikseeriti protokollis autorongi tegelikuks massiks 49 257 kg, mis ületas lubatut 5 257 kg võrra. Väärteomaterjalide juurde on lisatud dokument „Evocar-2000 radiokaalude kasutusjuhend ja tehniline andmed“ (tl 12-25 ja 42-51). See dokument kujutabki endast nähtuvalt nii menetlusaluse isiku kui ka kohtuvälise menetleja poolt Viru Maakohtule esitatud seisukohtadest R. Niine karistamisel kasutatud kaalude kasutusjuhendit (tl 4 ja 32). Kolleegium nõustub kassaatoriga, et nimetatud dokumendi pinnalt ei saa teha järeldust, et neljateljelise haagise massi ja sellest tulenevalt taolise haagisega autorongi kogumassi saab mõõta pelgalt kuue Evocar-2000 kaaluga.
32. Asudes seisukohale, et kohtuväline menetleja järgis kaalude kasutusjuhendit, tugines maakohus juhendi p-s 1.2 sisalduvale lausele: "Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama aegselt.". Sellest tegi maakohus järelduse, et kasutusjuhend ei välista neljateljelise haagise kaalumist ka kuue kaaluga. Kriminaalkolleegiumi hinnangul võib aga selline järeldus olla ekslik. Seda põhjusel, et vajaliku tähelepanuta on jäänud juhendi samas punktis märgitu, et kaalumisel tarvitatavate kaalude koguse määrab sõiduki mudel - kahe teljega sõiduki kaalumiseks vajatakse nelja, kolme teljega sõiduki kaalumiseks kuut ja nelja teljega sõiduki kaalumiseks kaheksat kaalu. Juhendis on toodud ka joonised, kus neljateljelise sõiduki iga ratta all on tumedad ristkülikud, mis kujutavad endast ilmselt kaale. Samuti märgib juhendi p 3.1 veana, mis võib mõjutada kaalumistulemust, neljateljelise sõiduki kaalumist kuue kaaluga. Kolleegium märgib, et kohtule esitatud eestikeelse juhendi läbivalt vigane grammatika ja sõnakasutus ning nendest tingitud raskesti mõistetavad või suisa mõistetamatud laused viitavad ebaõnnestunud tõlkele võõrkeelest. Seetõttu ei ole välistatud, et ka maakohtu poolt otsuse tegemisel aluseks võetud lause juhendi p-s 1.2 "Kogukaalumine eelistab, et sõiduki iga ratta all on kaal sama aegselt." sisaldab tõlkeviga. See võib aga olla käesoleva väärteoasja lahendamise aspektist otsustava tähendusega. Et eeltoodud kahtlused ei ole kummutatavad kohtule esitatud juhendi pinnalt, oleks maakohus, arutades VTMS § 123 lg 2 kohaselt väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), pidanud välja nõudma Evocar-2000 kaalude võõrkeelse originaali, selle tõlkima ja lahendama tekkinud vaidluse saadud teabe alusel. Kuivõrd kohus jättis selle tegemata, pole mõõtetulemuste jälgitavus autorongi massi kaalumisel tõendatud. Selline kohtu minetus kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist 150 lg 2 tähenduses, mis on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
33. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
34. veebruari
35. a otsuse ja rahuldades kassatsiooni osaliselt, saadab väärteoasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
36. Kaitsja taotles kassatsioonis menetlusaluse isiku poolt õigusteenuse eest tasutud summade hüvitamist, lubades esitada kohtukulude nimekirja menetluse käigus. Menetluse käigus kaitsja aga andmeid nende kulude kohta ei esitanud. Seetõttu jääb kaitsja taotlus läbi vaatamata. Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Hannes Kiris