Obsah (5)

§ 116§ 38§ 124§ 2§ 71

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine KOHTUMÄÄRUS 3-3-1-30-13 21. juuni 2013 Eesist

) § 71 lg-t 1 ja § 124 lg-t 2 õigesti kohaldanud. Ta ei ole võrdsustanud riigi õigusabi taotluse esitamist puudustega kaebuse esitamisega. Võrdsustamise korral oleks halduskohus lugenud kaebuse esitatuks tähtaegselt ning poleks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust lahendanud. Kohus lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse kaalutlusõiguse teel, hinnates, kas kaebajal oli täht​aja rikkumisel mõjuv põhjus. Antud juhul on halduskohus arvestanud kaebaja eksimusega protsessi​toimingu tegemisel, st õigusteadmiste puudumisega, ning leidnud, et kuna menetlusabi taotlus esitati kaebetähtaja jooksul, on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Tegemist on lubatava ja põhjendatud kaalutlusega. Leides, et eeltoodud põhjusel tuleb tähtaeg ennistada, ei pidanud halduskohus hakkama analüüsima teisi kaebaja väiteid, millega viimane õigustas kaebe​täht​aja rikkumist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Maksu- ja Tolliameti määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused ning lõpetada haldusasja menetlus. Määruskaebuse põhjendused: a) Kohtud on läinud vastuollu Riigikohtu seniste juhistega. Õigusteadmise puudumist ei saa pidada iseenesest "mõjuvaks põhjuseks". Olukorras, kus kaebetähtaja ennistamisel tuginetakse subjek​tiivsele isikust tulenevale asjaolule, on põhjendamise vajadus eriti suur. b) Riigi õigusabi taotluse esitamine ei välista kaebuse õigeaegse esitamise kohustust (

§ 116lg 6).

Koos menetlusabi taotlusega tuleb esitada puudustega kaebus. Mõjuva põhjuse tuvastamine kohtute poolt on arusaamatu. Algses ennistamise taotluses ei ole protsessitoimingus eksimist isegi otsesõnu välja toodud. Selles selgitati vaid napisõnaliselt, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised.

1. c)Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud protsessiõigusi, sh kohustust esitada kaebus 30 päeva jooksul. Kaebaja on aktiivselt tegelenud majandustegevusega, suhelnud maksuhalduriga ja esitanud arvamusi vastutusmenetluses. Kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et selgitada õige​aegselt välja võimalused oma õiguste kaitseks. Kaebaja on asunud oma õiguste kaitseks tegutsema kaebetähtaja eelviimasel päeval.
2. d)Kohtud ei ole sisuliselt kaalunud protsessitoimingus eksimist ja sellise eksimuse võimalikkust, vaid on lähtunud üksnes paljasõnalisest väitest, et kaebaja pidas riigi õigusabi taotluse esitamist piisavaks pöördumiseks kohtu poole. 7. J. Meškovi vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata ning kohtumäärused muutmata järgmistel põhjustel:
3. a)Õigusalaste teadmiste puudumise ning riigi õigusabi taotluse tõttu ei pidanud kaebaja aru saama, et tema poolt 16. augustil 2012 sooritatu on ebapiisav, et lugeda kaebus esitatuks tähtajaliselt. Lisaks riigi õigusabi taotluse esitamisele pidi kaebaja kaebetähtaja jooksul tegema endale kohtusse pöördumise otsustamiseks selgeks vaideotsuse – mahuka võõrkeelse haldusakti. Samuti pidi kaebaja otsima õigusabi, enne kui veendus, et tal puuduvad varalised võimalused lepingulise õigusabistaja palkamiseks. Arvestades, et soov vaidlustada vastutusotsus sisaldus selgelt tema poolt kohtule esitatud menetlusdokumendis ja et tähtajaks ei esitatud kas või puudustega kaebust, tõendab, et ta ei pidanudki seda kaebuse tähtaegseks esitamiseks täiendavalt vajalikuks. Kuna isik seejuures selgitas, et ta vajab kohtusse pöördumiseks õigusabi, siis oleks nõue, et isik tõestaks puudustele mittevastava kaebusega enda asjatundmatust, kunstlik, liiga formaalne ning ebavajalik.
4. b)Riigi õigusabi kaebuse esitamiseks on oma olemuselt menetlusabi eriliik. Selle suhtes on võimatu nõuda

§ 116lg 6 esimese lause täitmist.

Riigi õigusabi taotlemise ja andmise aluseks on majanduslike põhjuste kõrval isikul enesel õigusteadmiste puudumine. Kui isik on suuteline juba enne riigi õigusabi andmist koostama tähtaegselt

nõuetele vastava kaebuse, siis see isik riigi õigusabi ei vaja. c) Kaebaja esitatud riigi menetlusabi taotluses sisalduvad vähemalt

§ 38lg 1 p-des 1, 3 ja 6 sätestatud andmed.

Kohtu määrusest ei nähtu selgeid põhjendusi, millistele

§ 38

minimaalsetele nõuetele peab kaebus vastama, et seda saaks lugeda kas või puudustega kaebuseks. Dokumendi tegelikku sisu ei saa otsustada ainuüksi selle pealkirja järgi. Puudustega kaebuseks saab lugeda ka riigi õigusabi taotluse.

1. d)Asjaolud, et kaebaja on aktiivselt osalenud majandustegevuses, suhelnud maksuhalduriga ja esitanud arvamusi vastutusmenetluses, samuti esitanud vastutusotsusele vaide, ei tõenda tema pädevust koostada ja esitada nõuetekohast kaebust, samuti tema pädevust hinnata, millal tema poolt kohtule esitatud dokument on käsitatav puudustega kaebusena. Kaebajal puudub õigusalane ette​valmistus ja ta ei valda eesti kirjakeelt. Õigusdokumendid ja vaie on koostatud kaebaja ülesandel ja juhistel kolmandate pädevate eesti keelt valdavate isiku poolt ja üksnes allkirjastatud kaebaja poolt. Samuti on nõuded ulatuslikumad kui vaide puhul. Vaides puudub täielikult õiguslik argumentat​sioon ja ka tõendite analüüs.
2. e)Kaebuse esitamise tähtaeg ja kord peab nähtuma selgelt haldusaktist enesest ja haldusakti adressaadilt ei saa nõuda või eeldada oma õiguste kaitse võimaluste täiendavat iseseisvat välja​selgitamist osas, mis ei nähtu haldusaktist. Vaideotsuse vaidlustamisviide oli ebaselge. See ei sisalda selget viidet 30-päevasele tähtajale ega vaidlustamise viisile. Viide õigusnormile ei asenda kaebe​korra ja -tähtaja selgitamist.
3. f)Kaebaja esindaja esitas kiireima võimaliku aja jooksul pärast riigiõigusabi määramist, kliendilt dokumentide saamist ja kliendiga kohtumist

nõuete kohase tühistamiskaebuse. Samuti ei kahjusta tähtaja ennistamine eraisiku poolt tähtaegselt esitatud menetlusabi taotluse järel õigus​kindlust rohkem kui olukord, kus kaebaja oleks koos menetlusabi taotlusega esitanud puudustega kaebuse.

§ 116

lg 6 kolmas lause näeb selgesõnaliselt ette võimaluse tähtaja ennistamiseks juhul, kui koos menetlusabi taotlemisega ei olnud tehtud menetlustoimingut, mille tegemiseks kaebaja menetlusabi taotles. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu kohtute seisu​kohaga kaebuse tähtaegsuse küsimuses. Halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tuleb seetõttu tühistada. Kaebus tuleb lugeda tähtaegseks (

§ 124lg 1, § 230 lg 5 p 5, § 234).

9. Kolleegium nõustub kaebajaga, et kaebus sisaldub käesoleval juhul kaebetähtaja jooksul esitatud riigi õigusabi taotluses (haldusasi nr 3-12-1741, tl 3).

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Taotluse p-s 6 on selgelt väljendatud kaebaja tahe kaebus esitada ning haldusaktid, mida soovitakse vaidlustada. On ilmne, et kaebaja soovib vähemalt vastutusotsuse tühistamist. Taotlusest nähtub ka tühistamisnõude üldsõnaline põhjendus. Kui sääraseid andmeid sisaldav dokument oleks peal​kirjastatud kaebusena, peaks kohus lugema selle tähtaegseks ja andma vajadusel võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa praeguses olukorras olla määravat tähtsust avalduse pealkirjal. Eeltoodu ei tähenda, et kohtud peavad riigi õigusabi taotlust kaebuse koostamiseks alati kaebusena käsitama. 10. Kuna puudub vaidlus selle üle, et kaebust sisaldanud riigi õigusabi taotlus esitati kaebetähtaja jooksul, langeb ära vajadus käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotluse põhjendusi. Siiski peab kolleegium vajalikuks märkida kaebetähtaja ennistamise põhimõtete kohta järgmist. 11.

§ 71

lg 1 sätestab: "Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlus​tähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel." 12. Halduskohtu hinnangul on ennistamine õigustatud ka juhul, kui isik astus kaebetähtaja jooksul mõistlikke samme oma õiguste kaitseks ning isik ei saanud aru kaebuse esitamise vajalikkusest. Kolleegium märgib esmalt, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei saa iseenesest olla kaebetähtaja ennistamise põhjuseks, sest see ei takista samal ajal kaebuse esitamist. Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib aga olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt ka Riigikohtu haldus​kolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks (sh vaidlus​aluse maksusumma suurusega), samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada.
3. Kaebaja esindaja avaldus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks summas 129 eurot 60 senti jääb asja materjalide juurde ja lahendatakse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (riigi õigus​abi seaduse § 23 lg 1). Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann