Obsah (14)

§ 326§ 189§ 298§ 318§ 174§ 168§ 181§ 170§ 173§ 172§ 1771§ 171§ 304§ 320

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-72-13 Otsuse kuupäev Tartu, 20. juuni 2013. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet

) § 168 lg 1 p 10 järgi kuulub nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine osanike pädevusse. Samuti sätestab

§ 326

lg 1 (mis on

§ 189

lg 2 järgi kohaldatav ka sellise osaühingu suhtes, millel on nõukogu), et nõukogu liikme tasustamise korra ja tasu suuruse määrab üldkoosolek. Seega saab juhatuse liige teha nõukogu liikmega tehingu ainult üldkoosoleku (osanike) sellekohase otsuse alusel. Lepingu tühisuse tuvastamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale kui kostja ühele osanikule ja nõukogu liikmele oli teada, et kostja osanikud ei ole otsustanud sõlmida hagejaga konsultatsioonilepingut, samuti ei ole osanikud otsustanud maksta hagejale alates

1. maist 2008 nõukogu liikme tasu 2000 eurot kuus. Hageja ei saa oma nõudes tugineda lepingu sõnastusele, milles volituseta isik kinnitab, et kõik tehingu eelduseks olevad otsused on vastu võetud.
2. veebruari
3. a protokoll ei vasta deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele. Protokollis on kostja nõukogu esimees väljendanud seisukohta, et hagejale tasu maksmise kohustuse väljaselgitamiseks tuleb analüüsida nõude aluseks olevaid dokumente. Ka endise juhatuse liikme e-kirja tõlgendab hageja valesti – see sisaldab vaid hageja ettekujutust tasunõudest. Tegemist ei ole TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud olukorraga, kus esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine võiksid mõjutada teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Lepingu sõlmimisel ei ole järgitud seaduse nõudeid ja esindatav ei ole tehingut aktsepteerinud ega nõustunud tasu maksmisega. Hagejal ei saanud tekkida mõistlikku ootust, et leping on kehtiv, sest ta oli ise samuti nõukogu liige ja pidi seega aru saama, et tal ei teki kostjaga õigussuhet, kui osanikud ei ole temaga lepingu sõlmimist otsustanud. Kostja osanikud ei ole lepingut ka heaks kiitnud.
4. aprilli
5. a protokollist nähtuvalt on
6. märtsi
7. a osanike koosolekul tutvustatud nõukogu esimehe kavandatavat tasustamispaketti ja koosolek on selle põhimõtteliselt heaks kiitnud. Protokollist ei nähtu, et osanikud oleksid otsustanud tehingu tegemise hagejaga või hagejaga sõlmitud lepingu TsÜS § 129 lg 1 järgi tagasiulatuvalt heaks kiitnud.
8. Harju Maakohus jättis
9. aprilli
10. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas kostja on andnud deklaratiivse võlatunnistuse ja tunnistanud sellega konsultatsioonilepingust tulenevat võlga. Maakohus tuvastas, et hageja esitatud tõenditest (
11. veebruari
12. a koosoleku protokoll ning
13. jaanuari ja
14. märtsi
15. a e-kirjad) ei nähtu, et kostja oleks andnud võlatunnistuse. Samuti vaidlevad pooled lepingu kehtivuse üle. Lepingu sõlmimisele hageja kui kostja nõukogu liikmega kohaldub

§ 298

lg 1 p 9 ja tehingu tegemise peab üldkoosolek otsustama sõltumata tehingu sisust. Seega on lepingu kehtivuse eelduseks selle heakskiitmine kostja üldkoosoleku poolt. Nõukogu liikmega sõlmitud töö- või käsundusleping ei ole käsitatav igapäevases majandustegevuses sõlmitud lepinguna, sest see ei ole reeglina seotud äriühingu põhitegevusega ja seega ei ole kohaldatav

§ 318lg 6 teine lause.

Hageja väitel on kostja osanike koosolek lepingu 31. märtsil 2009 heaks kiitnud ja pooled vaidlevad otsuse tõlgendamise üle. Osanike õigus osaleda osanike koosoleku kaudu osaühingu juhtimises on kõige paremini tagatud osanike otsuste konservatiivsel tõlgendamisel, st osanike otsuse saab lugeda vastuvõetuks üksnes nendes küsimustes, mis on märgitud koosoleku protokolli. Koosoleku protokolli vigade korral peab puudutatud isik esitama TsÜS § 38 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamise hagi. Protokolli ulatuslikku ebatäpsust ei saa kõrvaldada selle laiendava tõlgendamisega. Osanike koosoleku protokollis ei ole viidet sellele, et koosolekul oleks otsustatud tehingu tegemine hagejaga või volitatud juhatust hagejaga tehingut tegema, samuti puudub viide vaidlusalusele lepingule. Seega tuleb protokolli ja otsust mõistliku isiku seisukohast tõlgendades asuda seisukohale, et osanikud ei ole otsustanud hagejaga lepingu sõlmimist

§ 298lg 1 p 9 mõttes.

Osanike koosolekul on üksnes võetud seisukoht nõukogu esimehe tulevaste tasustamistingimuste kohta. Asjas ei kohaldu TsÜS § 118 lg

1. Hageja ei võinud mõistlikult uskuda, et K. Irpolal on volitus lepingu sõlmimiseks. Kuna hageja oli ise nõukogu liige, oli tal võimalik kontrollida ja ta olekski pidanud kontrollima, kas nõuetekohane osanike otsus on vastu võetud.
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
4. veebruari
5. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 23 000 eurot ja viivise
6. veebruari
7. a seisuga 6658 eurot ja 43 senti. Samuti mõistis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates
8. veebruarist 2013 kuni otsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on andnud deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, kas leping on vaatamata esindusõiguse puudumisele kehtiv ja kas kostja on
9. märtsi
10. a osanike koosolekul vastu võetud otsusega lepingu heaks kiitnud. Maakohus ei ole välja selgitanud poolte tahet
11. märtsi
12. a otsuse vastuvõtmisel. Äriühingu otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 tähenduses. Otsuse hindamisel pidi maakohus välja selgitama, mida sellel koosolekul otsustati ja milline oli osanike tahe tehingu tegemisel ehk otsuse vastuvõtmisel. Maakohus jättis põhjendamatult üle kuulamata hageja taotletud tunnistajad K. Irpola ja Raino Paroni. Ringkonnakohus kõrvaldas eelnimetatud menetlusõigusliku puuduse ja kuulas tunnistajad üle. Koosolekul osalenud osanike nimekirjast ilmneb, et K. Irpola esindas osanikke, kellele kuulus kokku 78% häältest.

§ 174

lg 1 kohaselt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema hääleenamuse nõuet. Seega on oluline, millise otsuse võttis vastu enamusosanik, milline oli tema tahe ja kuidas tema osanike otsusest aru sai. Tunnistajate ütlustega on tuvastatud, et otsuse eesmärk oli kiita heaks nõukogu esimehe tasu ja kuigi protokollis hagejat otseselt ei nimetatud, peeti koosolekul silmas just teda. Hageja pidi tasu saama alates 2008. aastast. Hageja esitatud dokumentaalsed tõendid ei ole küll võlatunnistused VÕS § 30 mõttes, sest ei sisalda kohustatud isiku konkreetset lubadust võlausaldaja ees kohustus täita, kuid nendest tõenditest ilmneb, et kostja on faktiliselt oma tegudega tunnistanud rahalise kohustuse olemasolu. Seega tuleb hageja nõue

§ 189

lg 2 ja § 326 lg 1 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel rahuldada 23 000 euro ulatuses. See summa on õiglane, arvestades hageja väiteid, et läbirääkimised käisid just 23 000 euro tasumise üle, ja kostja vastuväidet, et hageja taandus nõukogu tööst

1. a mais. Hageja põhinõue on 23 000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi on hagejal õigus nõuda viivist kuni otsuse tegemiseni, s.o
2. veebruarini 2013, 6658 eurot ja 43 senti ja sealt edasi protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja nõude aluseks olev leping on tühine ja seda ei ole osanike otsusega heaks kiidetud. Osanike
4. märtsi
5. a koosolekul, mille otsusega nr 2 valiti hageja järgmiseks kolmeks aastaks nõukogu liikmeks, võeti vastu ka otsus nr 3, millega otsustati kehtestada nõukogu esimehe tasustamise põhimõtted. Otsus nr 3 oli sõnastatud järgmiselt: „Kiita heaks nõukogu esimehe tasustamine vastavalt ülalkirjeldatud põhimõtetele." Protokollis on kirjas, et koosolekul tutvustati nõukogu esimehe kavandatavat tasustamispaketti, mis pidi koosnema nõukogu esimehe igakuisest tasust 2000 eurot, ühekordsest väljumistasust ja aastaboonusest. Maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata.

§ 318

lg 6 järgi on äriühingu ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud ühingu üldkoosolek. Nõukogu liikmega töö- või käsunduslepingu sõlmimine ei ole lepingu sõlmimine ühingu igapäevases majandustegevuses, mistõttu on sellise lepingu kehtivuseks vajalik üldkoosoleku heakskiit. Osanike koosoleku protokollist ei nähtu, et osanikud oleksid vaidlusaluse lepingu heaks kiitnud või volitanud kedagi hagejaga lepingut sõlmima. Osanike koosoleku protokolli mõistlikult tõlgendades ei ole võimalik jõuda järeldusele, et otsusega nr 3 oleks vaidlusalune leping heaks kiidetud, et sellega oleks kedagi volitatud hagejaga tehingut tegema või et sellega oleks otsustatud määrata nõukogu esimehele tagasiulatuvalt tasu. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et alates otsuse nr 3 vastuvõtmisest tekkis hagejal tagasiulatuvalt õigus saada nõukogu esimehe tasu 2000 eurot kuus. Seejuures tugines ringkonnakohus osanike koosoleku otsuse sisu hinnates tunnistajate ütlustele, mille kohaselt peeti otsusega nr 3 silmas hagejat. Sellisele järeldusele jõudes rikkus ringkonnakohus TsMS § 232 lõikest 1 tulenevat kohustust hinnata tõendeid igakülgselt ja täielikult, sest jättis arvestamata protokolli kui dokumentaalse tõendi sisu. Hageja valiti esmakordselt kostja nõukogu liikmeks

1. veebruaril 2006 ja tema ametiaeg lõppes
2. veebruaril 2009 kolmeaastase tähtaja möödumise tõttu. Sellel ajavahemikul oli hageja nõukogu esimees.
3. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul valiti hageja uuesti nõukogu liikmeks, kuid hageja lahkus kostja nõukogust
4. mail 2009 poolte vahel tekkinud konflikti tõttu ja teda ei jõutud napilt ühekuulise nõukogu liikme ametiaja jooksul uuesti nõukogu esimeheks valida. Eelnimetatud koosolekul võidi tõepoolest pidada silmas võimalust, et hageja võidakse edaspidi uuesti valida nõukogu esimeheks, ning sel juhul oleks tema suhtes hakanud kehtima otsuses nr 3 märgitud nõukogu esimehe tasustamise kord. Kuid üksnes asjaolust, et hageja oli nõukogu esimees eelmisel ametiajal, ei saa järeldada, et ta oleks automaatselt nõukogu esimees ka järgmisel perioodil. Ringkonnakohus asus väärale seisukohale, et kuna kostja 78%-lise häälteenamusega enamusosanikku esindas osanike koosolekul K. Irpola, tuleb otsuse nr 3 sisu ja osanike tahte väljaselgitamisel lähtuda sellest, milline oli K. Irpola tahe ja arusaam otsuse sisust. Ringkonnakohus jättis osanike otsuse tõlgendamisel ekslikult kõrvale osanike koosoleku protokolli ja otsuse teksti ning rikkus sellega TsÜS §-s 75 sätestatud tahteavalduse tõlgendamise põhimõtteid. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, mistõttu osanike koosoleku protokollis sisalduvad otsused peavad olema selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud. Protokolli ja otsuste hilisem laiendav tõlgendamine enamusosaniku esindaja arusaama kohaselt muudaks mõttetuks nii protokollinõude kui ka otsuste vastuvõtmise formaalse korra. Ringkonnakohtu käsitluse järgi võiks enamusosanik otsuseid langetada ainuisikuliselt ja ilma neid protokollimata või hääletamist korraldamata.
5. märtsi
6. a osanike koosoleku protokollist ei ole võimalik mõistlikult aru saada selliselt, et sellega oleks otsustatud maksta hagejale tasu tagasiulatuvalt alates
7. maist
8. Lisaks on K. Irpola ütlused ebausaldusväärsed, sest tema ise kirjutas vaidlusalusele lepingule kostja nimel alla ja seega võib tal olla juhul, kui hagi jääb rahuldamata, kohustus hüvitada hagejale kahju.
9. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise ja tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu andmise ning menetlusnormi rikkumise tõttu. TsMS § 691 p 5 alusel tuleb jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning poolte apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud jätta hageja kanda.
11. Kolleegium käsitleb esmalt hageja nõude õiguslikku alust ja vaidluse eset (I), seejärel nõukogu liikmele tasu määramist ja temaga lepingu sõlmimise tingimusi ja korda (II). Järgmiseks käsitleb kolleegium nõukogu liikmega sõlmitud lepingu võimalikku heakskiitu ja osanike otsuse tõlgendamisega seonduvat (III) ning teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (IV). I
12. Hageja kui kostja endine nõukogu liige nõuab kostjalt lepingust tuleneva tasu ja selle maksmisega viivitamisest tuleneva seadusjärgse viivise tasumist. Alternatiivselt on hageja nõudnud kostjalt hagis märgitud summat kostja võlatunnistusele tuginedes.
13. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: · Hageja oli kostja nõukogu liige
14. veebruarist 2006 kuni
15. veebruarini
16. Sel ajal oli hageja ka kostja nõukogu esimees. · Hageja valiti uuesti kostja nõukogu liikmeks
17. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul (koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud
18. aprillil 2009). · Hageja ja K. Irpola kui väidetav kostja esindaja on allkirjastanud
19. mai
20. a kuupäeva kandva lepingu, mille kohaselt kohustub hageja osutama kostjale konsultatsiooni- ja nõukogu esimeheks olemise teenust ning kostja kohustub maksma hagejale selle eest tasu. ·
21. märtsil 2009 toimunud kostja osanike koosolekul, mille otsusega nr 2 valiti hageja järgnevaks kolmeks aastaks kostja nõukogu liikmeks, võeti vastu ka otsus nr 3, millega kinnitati nõukogu esimehe tasustamise põhimõtted ja tasu suurus. · Hageja liikmesus kostja nõukogus lõppes ennetähtaegselt. · Vaidlusalusel ajavahemikul ei ole kostja hagejale tasu maksnud.
22. Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas leping kehtib ehk kas osanikud on otsustanud selle sõlmimise või on selle sõlmimise tagasiulatuvalt heaks kiitnud. Kohtud ei nõustunud hageja käsitlusega, et kostja on VÕS § 30 alusel andnud hagejale võlatunnistuse, ja selle üle pooled Riigikohtus ei vaidle. II
23. Nõude alusena on hageja tuginenud
24. mail 2008 tema ja kostja vahel väidetavalt sõlmitud lepingule. Hageja on seisukohal, et osaühingu nimel lepingu sõlminud K. Irpolal oli selleks volitus ja isegi kui volitust ei olnud, on leping osanike
25. märtsi
26. a otsusega heaks kiidetud. Kostja seevastu leiab, et osaühingu nimel lepingu sõlminud isikul volitust ei olnud ja osanikud ei ole lepingut ka heaks kiitnud.
27. Sarnaselt juhatuse liikmeks olekuga on äriühingu nõukogu liikmeks olek käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja nõukogu liikme vahel. Äriühingu juhtorgani liikmeks, sh nõukogu liikmeks olekuga ei kaasne siiski automaatselt õigust saada tasu.

§ 326

lg 1 esimese lause järgi otsustab aktsiaseltsi nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse aktsiaseltsi üldkoosolek (vt ka Riigikohtu 8. septembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-03, p 17). See norm on

§ 189lg 2 järgi kohaldatav ka osaühingule, millel on nõukogu.

Osaühingus on nõukogu liikmete tasustamise otsustamine seega osanike pädevuses. 15. Nõukogu liikmega tehingu tegemise kohta kehtivad kindlad reeglid, kuna selliste tehingute puhul on huvide konflikti tekkimise oht. Seetõttu on nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine

§ 168lg 1 p 10 järgi osanike pädevuses.

Nõukogu liikme tasu võib muu hulgas tõesti tuleneda ka nõukogu liikmega sõlmitud lepingust, kuid selle lepingu tingimused peavad omakorda tulenema osanike otsusest. Maakohus tuvastas, et osanike koosoleku protokoll, millele hageja tugineb, ei sisalda osanike otsust hagejaga lepingu sõlmimise kohta. Selle seisukohaga nõustus ka ringkonnakohus, kuid leidis samas, et tasunõue on põhjendatud tulenevalt osanike otsusest. 16. Hageja väidete kohaselt koosnes tema ja kostja vahel sõlmitud leping kahest osast – tema kui nõukogu esimehega sõlmitud lepingust ja konsultatsioonilepingust. Hageja on seisukohal, et isegi kui lugeda nõukogu liikme kohustuste täitmiseks sõlmitud leping tühiseks, kehtib see osa lepingust, mille alusel ta osutas kostjale teenuseid konsultandina, sest selline leping ei vaja

§ 318

lg 6 teise lause järgi osanike nõusolekut.

§ 318

lg 6 esimese lause järgi on aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. Sama lõike teise lause kohaselt ei kehti see tehingu suhtes, mis tehakse aktsiaseltsi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Samamoodi on tühine ka osaühingu ja tema nõukogu liikme vahel sõlmitud tehing, kui tehinguga ei nõustunud osanikud. Kolleegium leiab, et nõukogu esimehe lepingut ega ka konsultatsioonilepingut ei saa

§ 318

lg 6 teise lause järgi pidada tehinguks äriühingu igapäevases majandustegevuses teenuse turuhinna alusel. Osanike nõusolekut mittevajavaks, igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks võib olla eelkõige tehing, millega äriühing osutab oma nõukogu liikmele sedasama äriühingu jaoks tavapärast teenust turuhinna alusel, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Maakohus leidis õigesti, et töö- või käsunduslepingu sõlmimine nõukogu liikmega ei ole käsitatav igapäevases majandustegevuses sõlmitud lepinguna, sest see ei ole reeglina seotud äriühingu põhitegevusega ning seega ei ole kohaldatav

§ 318lg 6 teine lause.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ka tõendanud, et osaühingu igapäevane majandustegevus oleks olnud konsultatsiooniteenuste ostmine oma lepingupartneritelt. Seega nõudis hagejaga lepingu sõlmimine praegusel juhul kostja osanike nõusolekut. 17. Kolleegium märgib lisaks, et kui nõukogu liige teeb

§ 318

lg 6 teises lauses nimetatud tehingu ehk sõlmib lepingu igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel, siis on selline leping kehtiv juhul, kui selle sõlmib äriühingu nimel juhatuse liige või tema volitatud isik, sest

§ 181

lg 1 esimese lause järgi võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Nõukogu liikmel ei ole seadusest tulenevat esindusõigust (vt ka Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-97). Asja materjalidest ei nähtu, et juhatuse liige oleks andnud K. Irpolale volituse lepingu sõlmimiseks. Seega oleks vaidlusalune konsultatsioonileping hageja väidetud osas ilma juhatuse liikme heakskiiduta TsÜS § 129 lg 1 järgi esindusõiguse puudumise tõttu tühine ka juhul, kui see oleks käsitatav igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel sõlmitud lepinguna ja kui see oleks TsÜS § 85 järgi osadeks jaotatav.
3. Kohtud on õigesti leidnud, et asjas ei saa kohaldada TsÜS § 118 lg-t 2, mille kohaselt, juhul kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kolleegium märgib, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. Kostja nimel kirjutas lepingule alla nõukogu liige, kelle positsioon ja tavapärased ülesanded ei anna alust eeldada, et ta sõlmiks kostja nimel pidevalt lepinguid.

§ 318

lg 6 esimese lause järgi on aktsiaseltsi ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek. Hageja oli ise nõukogu liige ja tal oli võimalus kontrollida, kas väidetava esindajana tegutsevale isikule on volitus antud. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei saanud TsÜS § 118 lg-le 2 tuginedes mõistlikult eeldada, et K. Irpolal oli tehingu tegemiseks volitus. III 19. Teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Nõukogu liikmega tehtud tehingu heakskiitmist võimaldab ka

§ 318lg 6 esimene lause.

Praeguses asjas vaidlevad pooled muu hulgas selle üle, kas osanikud on lepingu või hagejale tasu tagasiulatuva maksmise oma otsusega heaks kiitnud.

1. Hageja väitel on kostja osanikud lepingu
2. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul heaks kiitnud. Kostja on seisukohal, et sellel koosolekul kinnitati vaid nõukogu esimehe tasustamise põhimõtted. Kohtud on tuvastanud, et selgesõnalist otsust selle kohta, et hagejaga tuleb sõlmida vaidlusalune leping ja et K. Irpolale antakse volitus sellise lepingu allakirjutamiseks kostja nimel, koosoleku protokollis ei sisaldu. Maakohus asus seisukohale, et osanike otsuseid ei saa tõlgendada laiendavalt ja osanike otsuse saab lugeda vastuvõetuks üksnes neis küsimustes, mis on märgitud koosoleku protokolli. Ringkonnakohus seevastu leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et vaatamata sellele, et protokoll seda ei kajasta, oli
3. märtsi
4. a osanike koosoleku otsuse nr 3 eesmärgiks kiita heaks hagejale tasu maksmine. Kolleegium ringkonnakohtu käsitlusega ei nõustu ja leiab, et alljärgnevatel põhjustel on õige maakohtu seisukoht.
5. Osanikud väljendavad oma tahet osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on tehing TsÜS § 67 lg 1 mõttes. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt kujuneb juriidilise isiku organi otsus organi liikmete (osaühingu puhul osanike) erinevate tahteavalduste kogumist, mis on suunatud mingi kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut. Eelnevast tulenevalt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (vt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12;
8. aprilli
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Otsuse kui mitmepoolse tehingu eripäraks on enamuse põhimõte, st tehing loetakse tehtuks ka nende osanike või aktsionäride suhtes, kes enamuse otsusega ei nõustunud (vt Riigikohtu
10. märtsi
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12).
12. Eelnev ei tähenda kolleegiumi arvates aga seda, et osanike otsuse võikski kõigi osanike eest vastu võtta enamusosanik või et osanike otsuse sisu väljaselgitamisel saaks tugineda enamusosaniku arusaamale ja tõlgendada sellest tulenevalt otsuse sisu laiendavalt. VÕS § 29 lg 1 esimese lause järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt tõlgendatakse juhul, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Seega ei võimalda ka võlaõigusseaduse lepingu tõlgendamise sätted võtta osanike otsuse tõlgendamisel aluseks enamusosaniku tahet.
13. Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamiseks, tehingu tingimuste määramiseks ja selles tehingus osaühingu esindaja määramiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (eelkõige

§-d 168–177). Osanikud võivad otsuseid vastu võtta osanike koosolekul (

§ 170

) või koosolekut kokku kutsumata (

§ 173

). Mõlemale otsuste vastuvõtmise korrale laienevad protseduurireeglid, mis tagavad kõigile osanikele (sealhulgas vähemusosanikele) ühe peamise osanikuõiguse – osalemisõiguse. Osalemisõiguse sisuks on muu hulgas õigus saada teavet kavandatavatest otsustest, osaleda nende vastuvõtmisel ja anda oma hääl kas otsuse eelnõu poolt või vastu. Osalemisõiguse tagamiseks näeb seadus imperatiivselt ette näiteks osanike koosolekust teatamise kohustuse (

§ 172

), samuti hääletamisel koosolekut kokku kutsumata otsuse projekti saatmise kohustuse (

§ 173lg 2).

Samuti näeb seadus ette eelnimetatud nõudeid rikkudes vastu võetud otsuste tühisuse (

§ 1771lg 1 esimene lause).

Eelnevast nähtub, et osalemisõigus on piiratud vastutusega äriühingu osaniku või aktsionäri jaoks üks olulisemaid õigusi.

1. Olenemata sellest, kas vähemusosanikud või -aktsionärid saavad oma häältega otsuse vastuvõtmist mõjutada, peab neile olema tagatud koosolekul osalemise või koosolekut kokku kutsumata toimuva hääletuse korral vähemalt eelnõuga tutvumise ja kirjalikult taasesitatavas vormis hääletamise õigus. Seega on kolleegiumi arvates õige kostja kassatsioonkaebuse seisukoht, et juhul kui seaduse mõttega oleks kooskõlas osanike koosoleku protokolli sisu laiendav tõlgendamine ja otsuse sisu laiendamine enamusosaniku esindaja ütlustest lähtuvalt, oleks mõttetu nii seaduses sätestatud otsuste vastuvõtmise formaalne kord kui ka protokollinõue. Ringkonnakohtu käsitluse järgi võiks enamusosanik teha kehtivaid otsuseid ainuisikuliselt ja ilma koosolekut kokku kutsumata (hääletamist korraldamata) ning otsuseid protokollimata. Kolleegiumi arvates on niisugune käsitlus ekslik ja vastuolus piiratud vastutusega äriühingu olemusega. Kolleegium on oma varasemas praktikas leidnud ja kordab ka siinkohal, et küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema selgesõnaline ja kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmist, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma. Lisaks peab selline otsus vastama seadusest ja põhikirjast tulenevatele kvooruminõuetele (vt ka Riigikohtu
2. oktoobri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 34). 25.

§ 171

lg 5 kohaselt osanike koosolek protokollitakse ja osanike koosoleku protokollile kohaldatakse sama seaduse § 304 lg-tes 1–5 sätestatut.

§ 304

lg 1 p 5 järgi kantakse osanike koosoleku protokolli muu hulgas ka koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega.

1. märtsi
2. a osanike koosoleku kohta on koostatud koosoleku protokoll (eestikeelne protokoll I kd, tl 160–164 ja ingliskeelne protokoll I kd, tl 165–169). Protokolli kohaselt võeti koosolekul muu hulgas vastu otsus nr 3, millega kiideti heaks nõukogu esimehe kavandatav tasustamispakett, mis koosnes igakuisest tasust 2000 eurot, ühekordsest väljumistasust ja aastaboonusest. Protokollis ei ole märgitud, et osanikud oleksid otsustanud sõlmida hagejaga ülalnimetatud tingimustel lepingu kas tulevikus või tagasiulatuvalt. Samuti ei nähtu sellest otsusest hagejaga sõlmitud lepingu heakskiitu. Asjas ei ole esitatud ka muid osanike otsuseid, millest nähtuks, et osanikud on otsustanud hagejaga lepingu sõlmida või selle heaks kiita. Otsusest ei nähtu ka seda, et osanikud oleksid otsustanud maksta eelmisel perioodil ametis olnud nõukogu esimehele tagasiulatuvalt tasu. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal oleks õigus saada tasu vähemalt alates
3. märtsist
4. Otsuse kohaselt otsustati tasu maksmine nõukogu esimehele.

§ 320esimese lause järgi valivad nõukogu liikmed nõukogu esimehe endi hulgast.

Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et

1. märtsil 2009 valitud nõukogu liikmed oleksid võtnud vastu otsuse hageja nõukogu esimeheks valimise kohta.
2. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et
3. märtsi
4. a osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Tõestamisseaduse (TõS) § 18 lg 1 järgi selgitab notar välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. TõS § 36 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib notar juriidilise isiku organi otsuse kohta koostatava protokolli tõestamiseks organi koosoleku otsustusvõimet, koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasust ja teovõimet. Sama paragrahvi teise lõike järgi kajastab notar kontrollimise tulemused, koosoleku päevakorra, vastuvõetud otsuse sisu, hääletamistulemused ning otsuse suhtes eriarvamusele jäämise TõS § 35 lõikes 1 nimetatud tähelepanekute aruandes. Praeguses asjas on osanike koosoleku protokoll notariaalselt kontrollitud ja kolleegiumi arvates tuleb eeldada, et notari selgitamiskohustuse kaudu on eelduslikult tagatud, et protokollis kajastub osalejate tegelik tahe. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 232 lg-d 1 ja 2, kui jättis põhjendamatult kõrvale olulisima tõendi – osanike koosoleku protokolli ja tugines otsuse tegemisel sisuliselt vaid tunnistajate ütlustele.
5. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et õige on kostja kassatsioonkaebuse väide, et hageja nõude aluseks olevale lepingule kirjutas alla esindusõiguseta isik ja lepingut ei ole osanike otsusega ka heaks kiidetud. Samuti ei ole osanikud asja materjalide kohaselt võtnud vastu otsust hagejale tasu maksmise kohta. Ringkonnakohus on tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu ja seega tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. IV
6. TsMS § 173 lg 3 esimene lause sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb jõusse, jääb jõusse ka maakohtus kantud menetluskulude jaotus, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada, muudab kolleegium apellatsioonimenetluse kulude jaotust. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta samuti hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
7. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostjale tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu